{"id":62866,"date":"2025-12-12T10:42:07","date_gmt":"2025-12-12T10:42:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62866\/"},"modified":"2025-12-12T10:42:07","modified_gmt":"2025-12-12T10:42:07","slug":"soiduopetaja-pimedas-on-juhid-nahtavuse-suhtes-liialt-enesekindlad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62866\/","title":{"rendered":"S\u00f5idu\u00f5petaja: pimedas on juhid n\u00e4htavuse suhtes liialt enesekindlad"},"content":{"rendered":"<p>BTA kindlustus<\/p>\n<p>Pimedal ajal on inimn\u00e4gemine paratamatult piiratud: vaatev\u00e4li kitseneb, kontrastitaju v\u00e4heneb ja kaugemad v\u00f5i tumedamad objektid sulanduvad \u00fcmbritsevasse. See j\u00e4tab juhile ohtude m\u00e4rkamiseks oluliselt v\u00e4hem aega. BTA ekspert selgitab, miks see nii on, kummutab udutuledega seotud m\u00fc\u00fcdi ja jagab praktilisi soovitusi ohutumaks liiklemiseks.<\/p>\n<p>BTA Kindlustuse kahjuk\u00e4sitluse osakonna juhataja ja s\u00f5idu\u00f5petaja T\u00f5nis Adra s\u00f5nul on s\u00fcgisest kevadeni Eesti juhtidel juba ainu\u00fcksi pimeda t\u00f5ttu piiratud n\u00e4htavus. \u201eInimsilm ei ole loodud pimedas liiklemiseks: kontrastitaju on n\u00f5rk, vaatev\u00e4li kitseneb ja n\u00e4iteks tumedates riietes jalak\u00e4ijat eristame sageli alles siis, kui juba ohtlikult l\u00e4hedal oleme,\u201c \u00fctleb Adra.<\/p>\n<p>Liikuva juhi vaatev\u00e4li on \u00fcllatavalt kitsas<\/p>\n<p>Seistes on inimese n\u00e4gemisv\u00e4li ligikaudu 180 kraadi, kuid kiiruse kasvades aheneb see kiiresti. Kiirusel 80 km\/h n\u00e4eb juht vaid umbes 60 kraadi ulatuses ning \u00fclej\u00e4\u00e4nu j\u00e4\u00e4b tema tajust v\u00e4lja.<\/p>\n<p>\u201eJuhtidena peame teadvustama, et mida kiiremini s\u00f5idame, seda v\u00e4hem \u00fcmbritsevat n\u00e4eme ning seda v\u00e4hem j\u00e4\u00e4b aega reageerimiseks,\u201c r\u00f5hutab Adra ja lisab, et selles kontekstis peab \u00fctlus, et suur kiirus teeb pimedaks t\u00f5esti paika.<\/p>\n<p>Lisaks on silmadel vaja aega, et pimedusega kohaneda. Vastutuleva auto tugev valgus v\u00f5ib juhti 2\u20135 sekundiks pimestada ning t\u00e4ielik kontrastitaju taastub alles poole minutiga. Ka m\u00f5ne sekundi jooksul j\u00f5uab auto liikuda k\u00fcmneid meetreid.<\/p>\n<p>P\u00f5hjus, miks inimesed pimedas halvemini n\u00e4evad, peitub silma anatoomias. H\u00e4maras t\u00f6\u00f6tavad silma kepikesed annavad v\u00e4hem detailset pilti ning v\u00e4rvieristus ja kontrastitaju langevad.<\/p>\n<p>\u201eOlen ise osalenud katses, kus jalak\u00e4ija seisab tee \u00e4\u00e4res tumedates riietes ning n\u00e4eb autotuledes veel ajalehe tekstigi lugeda, kuid autojuht ei suuda teda enam l\u00e4hitulede valguses muust \u00fcmbritsevast eristada,\u201c jagab s\u00f5idu\u00f5petaja ning r\u00f5hutab, et helkur ei ole aksessuaar, vaid elup\u00e4\u00e4stja.<\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsika vastu ei saa<\/p>\n<p>Kiirus ja peatumisteekond on omavahel v\u00f5rdelises seoses ning selle vastu ei saa. \u201eKui juhi reageerimisaeg on keskmiselt 1\u20131,6 sekundit, siis kiirusel 90 km\/h t\u00e4hendab see 25 meetrit l\u00e4bitud teed enne, kui jalg \u00fcldse pidurile j\u00f5uab ning sellele lisandub pidurdusmaa. Seega, kui n\u00e4htavus on 50 meetrit ja s\u00f5idad 90-ga, siis ohtu m\u00e4rgates \u00f5igeaegne seismaj\u00e4\u00e4mine lihtsalt ei mahu f\u00fc\u00fcsika piiridesse,\u201c selgitab BTA kahjuk\u00e4sitluse ekspert, kes juhtumeid anal\u00fc\u00fcsides sama t\u00f5demust sageli nentima peab.<\/p>\n<p>Ka levinud m\u00fc\u00fct, et l\u00e4hituled ja udutuled koos annavad pimedal ajal parema n\u00e4htavuse, ei pea Adra s\u00f5nul 90 km\/h s\u00f5ites paika. \u201eSee kombinatsioon valgustab auto ninaesise \u00fcle ja silma pupill t\u00f5mbub kokku. See t\u00e4hendab, et n\u00e4ed eredalt v\u00e4ga l\u00e4hedale, aga mitte kaugemale. Kasu on sellest ainult juhul, kui liigud poole aeglasemalt \u2013 umbes 45 kilomeetrit tunnis,\u201c \u00fctleb Adra.<\/p>\n<p>\u201ePime aeg ei ole midagi erakordset \u2013 see kordub igal aastal. Oluline on m\u00f5ista, kuidas meie silmad tegelikult toimivad, ja valida oludele vastav s\u00f5idukiirus, mis annab aega reageerida,\u201c r\u00f5hutab Adra. \u201eKui juht ei alanda kiirust ega arvesta piiratud n\u00e4htavusega, s\u00f5idab ta s\u00f5na otseses m\u00f5ttes oma tulede ette. Siis ei aita enam ei kogemus ega tehnoloogia,\u201c lisab ta ning t\u00f5deb, et igal s\u00fcgistalvel korduvad \u00f5nnetused, mis oleksid olnud v\u00e4lditavad.<\/p>\n<p>Pimedal ajal s\u00f5itmise ABC<\/p>\n<ul>\n<li>\n<p>Alanda kiirust, rohkem kui tundub vajalik.<br \/>Eriti maanteel, kus teem\u00e4\u00e4res v\u00f5ivad liikuda metsloomad. P\u00f5der on suur loom ning kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjed on sageli v\u00e4ga t\u00f5sised.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>Hoia pilk teeservadel.<br \/>Juhid kipuvad vaatama ette kitsasse valgusvihku, kuid ohud tulevad just k\u00fclgedelt.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>Hoia tuled ja klaasid puhtad.<br \/>M\u00e4rja ilmaga m\u00e4\u00e4rduvad tuled kiiresti, v\u00e4hendades valgustugevust. Samuti tasub auto salongin\u00e4idikute valgustus v\u00f5imalikult madalaks keerata.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>Kasuta udutulesid vaid siis, kui neid p\u00e4riselt vaja on.<br \/>Vastasel juhul v\u00f5ivad need pimestada teisi ja halvendada sinu enda n\u00e4gemist.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>Kontrolli rehvide mustris\u00fcgavust ja vanust.<br \/>Talverehvide lubatud mustris\u00fcgavus 3 mm ei taga turvalisust \u2013 mustrit peaks olema v\u00e4hemalt 5 mm. V\u00e4ga vana rehv muutub k\u00f5vaks plastikuks ja kaotab haardev\u00f5ime, mist\u00f5ttu \u00fcle 10 aasta vanuseid rehve ei soovitata kasutada ka siis, kui muster paistab korras.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>Juhi pimeda aja taju ja vaatev\u00e4lja ilmestamiseks:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"BTA kindlustus Pimedal ajal on inimn\u00e4gemine paratamatult piiratud: vaatev\u00e4li kitseneb, kontrastitaju v\u00e4heneb ja kaugemad v\u00f5i tumedamad objektid sulanduvad&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62867,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,21289,19973,21290],"class_list":{"0":"post-62866","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-helkur","16":"tag-nahtavus","17":"tag-pime-aeg"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115706183415074268","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62866","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62866"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62866\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62867"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62866"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62866"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62866"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}