Eesti ja Rootsi vaheline kokkulepe vanglakohtade rentimiseks s\u00fcndis vanglateenistuse juhi Rait Kuuse s\u00f5nul pragmaatilisest vajadusest. Arutelu algatasid eesk\u00e4tt eelarvek\u00e4rped ja muutunud julgeolekuolukord. Kuna Tartu vanglas seisab t\u00fchjana ligikaudu 600 kohta, v\u00f5imaldab leping s\u00e4ilitada piirkonnas olulisi t\u00f6\u00f6kohti ja taristut, mida v\u00f5ib tulevikus taas vaja minna. Kuuse r\u00f5hutas, et tegemist on Euroopa riikide vahelise praktilise koost\u00f6\u00f6ga olukorras, kus Rootsis on \u00fclerahvastatud vanglad muutunud t\u00f5siseks inim\u00f5iguste probleemiks.<\/p>\n
Majanduslike ja poliitiliste argumentide varjus on aga toimumas nihe vangistuse sisulises t\u00e4henduses. Tallinna \u00dclikooli sotsioloog Timothy Anderson ja Tartu \u00dclikooli kriminoloog Anna Markina leidsid, et plaanitav mudel v\u00f5ib luua olukorra, kus vangla eesm\u00e4rk nihkub taas\u00fchiskonnastamiselt isoleerimisele. Nii tekiks Eestis sisuliselt kaks paralleelset karistuss\u00fcsteemi: \u00fcks kohalikele, mis on suunatud muutusele, ja teine v\u00e4lisvangidele, mis keskendub kinnipidamisele.<\/p>\n
Konflikt rehabilitatsiooni olemuse \u00fcle<\/p>\n
Vastuolu keskmes on p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus: mida t\u00e4hendab vangide rehabilitatsioon v\u00f5\u00f5ras riigis? Rait Kuuse selgitas, et Eesti-poolne pingutus v\u00e4lisvangide osas keskendub universaalsete oskuste \u00f5petamisele. Tema hinnangul on kuritegeliku k\u00e4itumise p\u00f5hjused ja vastused riigiti sarnased. Vangla pakub kindlat p\u00e4evakava, j\u00e4relevalvet ja t\u00f6\u00f6harjumuse kujundamist.<\/p>\n
“Vangla v\u00f5ib olla nende jaoks koht, kus tutvutakse ja harjutakse \u00fcle hulga aja tava\u00fchiskonnas omaksv\u00f5etud elukorraldusega: eneseh\u00fcgieenist kuni m\u00f5testatud p\u00e4eva veetmiseni,” selgitas Kuuse. Vanglateenistuse vaates on tegu loogilise t\u00f6\u00f6jaotusega: Eesti tagab turvalise keskkonna ja rutiini. Spetsiifiline vabanemiseelne ettevalmistus j\u00e4\u00e4b samas Rootsi kanda, kuhu vangid enne karistusaja l\u00f5ppu tagasi viiakse.<\/p>\n
Teadlased n\u00e4evad selles aga ohtlikku lihtsustust. Kriminoloog Anna Markina m\u00f6\u00f6nis, et rutiin ja distsipliin \u2013 n\u00e4iteks hambapesu ja hommikune \u00e4rkamine \u2013 v\u00f5ivad olla vajalikud esimesed sammud, eriti elus hammasrataste vahele j\u00e4\u00e4nud noorte puhul. Siiski r\u00f5hutab ta, et ainu\u00fcksi re\u017eiimist retsidiivsuse ehk korduvkuritegevuse v\u00e4hendamiseks ei piisa. “Vangla t\u00e4hendab re\u017eiimi \u2013 elamist vangla reeglite j\u00e4rgi. Kui see on kogu vangistuse sisu, siis sellest ei piisa,” nentis Markina.<\/p>\n
Markina t\u00f5i esile s\u00fcgava filosoofilise vastuolu, mis eristab kohalikku vangistust renditeenusest. Skandinaavia ja alates 2000. aastatest ka Eesti kriminaalpoliitika alusm\u00f5te on see, et kinnipeetav naaseb \u00fchiskonda. “Norrakad on sageli \u00f6elnud, et vangid on meie naabrid, nad on \u00fchiskonnaliikmed, ja meie huvides on, et nad oleks juba varakult \u00fchiskonda kaasatud, mitte t\u00f5rjutud,” selgitas Markina.<\/p>\n
Rendivangide puhul see loogika katkeb. “Kui vaatame neid Rootsi vange, siis nad ei ole Eesti \u00fchiskonna liikmed. Neil ei ole sellist eesm\u00e4rkigi,” t\u00f5des kriminoloog. Just seet\u00f5ttu tekib tema hinnangul oht, et eesootav vangistus muutub pelgalt formaalseks j\u00e4relevalveks.<\/p>\n
Markina loetles terve rea h\u00e4davajalikke tegevusi, mis moodustavad tegeliku taas\u00fchiskonnastamise tuuma: vestlused kontaktisiku ja teiste t\u00f6\u00f6tajatega, sotsiaalprogrammid, s\u00f5ltuvusest vabanemise toetamine, individuaalne t\u00e4itmiskava, \u00f5ppimine, t\u00f6\u00f6tamine, eesti keele \u00f5pe, vabanemisfondi loomine ja huvitegevus. Kui need elemendid, mis n\u00f5uavad s\u00fcvitsi minekut ja kultuurilist sidet, asendatakse vaid “universaalse rutiiniga”, j\u00e4\u00e4b vangistuse m\u00f5ju kuritegevuse v\u00e4hendamisele poolikuks.<\/p>\n
Timothy Anderson on veelgi kriitilisem, nimetades toimuvat “krimmigratsiooni loogika” mustern\u00e4iteks. Tema hinnangul taandab riik rehabilitatsiooni bioloogilise keha haldamisele (h\u00fcgieen ja rutiin), j\u00e4ttes keerukama sotsiaalse t\u00f6\u00f6 ja \u00fchiskonda naasmise ettevalmistuse Rootsi kanda. See loob olukorra, kus vangla toimib kohalikele elanikele taastava asutusena, kuid v\u00e4lisvangidele vaid isoleeriva hoiupaigana.<\/p>\n
T\u00f5lkemasinad ei asenda inimlikku kontakti<\/p>\n
\u00dcks suuremaid praktilisi v\u00e4ljakutseid, mis v\u00f5ib \u00f5\u00f5nestada vangla turvalisust ja eesm\u00e4rke, on keelebarj\u00e4\u00e4r. Rootsi saadab Eestisse eelk\u00f5ige vange, kes valdavad inglise keelt, ja vangla t\u00f6\u00f6keeleks saab samuti inglise keel. Rait Kuuse kinnitas, et igap\u00e4evase suhtluse toetamiseks kasutatakse tehnoloogilisi t\u00f5lkelahendusi ja nutiseadmeid, mis on Eesti vanglates juba praegu kasutusel.<\/p>\n
Kriminoloogias on aga kesksel kohal m\u00f5iste “d\u00fcnaamiline turvalisus”. See t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6tajate ja vangide vahelist vahetut suhtlust ning usaldust, mis v\u00f5imaldab ennetada konflikte ja toetada inimese muutumist. Anna Markina kahtles s\u00fcgavalt, kas t\u00f5lkeprogrammide vahendusel on v\u00f5imalik seda saavutada.<\/p>\n
“Kui me kasutame pidevalt n\u00e4iteks Google Translate’i, siis see ei ole otsene suhtlus,” m\u00e4rkis Markina. Ta t\u00f5i piltliku n\u00e4ite tehnoloogia piiratusest: “Google Translate’i abil saab t\u00e4ita vorme ja tellida n\u00e4iteks k\u00fcpsiseid. K\u00f5ik, mis puudutab suhtlust \u2013 just seda, mida nimetatakse d\u00fcnaamiliseks turvalisuseks \u2013, on aga minu silmis problemaatiline”.<\/p>\n
Kui vanglaametnikud ja spetsialistid ei suuda kinnipeetavatega vahetult ja n\u00fcansirikkalt suhelda, kannatab just see inimlik aspekt. Markina hoiatas, et suhtlusv\u00f5imaluste puudumine t\u00f6\u00f6tajatega viib selleni, et vangid suhtlevad peamiselt omavahel. See omakorda kinnistab kriminaalset identiteeti ja soodustab subkultuuride teket.<\/p>\n
Ekraanisuhtlus ei asenda perekonda<\/p>\n
K\u00f5ige emotsionaalsem arutelupunkt puudutab kinnipeetavate sidet l\u00e4hedastega, mis on teadusuuringute j\u00e4rgi \u00fcks peamisi tegureid kuritegelikult teelt p\u00f6\u00f6rdumisel. Rait Kuuse t\u00f5i v\u00e4lja, et arusaam vangla k\u00fclastuste suurest populaarsusest on ekslik. N\u00e4iteks Eestis kohtub f\u00fc\u00fcsiliselt l\u00e4hedastega alla kolmandiku vangidest.<\/p>\n
Lahendusena n\u00e4eb vanglateenistus videok\u00f5nesid, mis on muutunud telefonik\u00f5nede j\u00e4rel enim kasutatud suhtlusviisiks. Kuuse s\u00f5nul v\u00f5imaldab see hoida sidet paindlikumalt ja v\u00e4hendab vajadust f\u00fc\u00fcsiliste k\u00fclastuste j\u00e4rele, olles k\u00e4ttesaadav ka v\u00e4lisvangidele.<\/p>\n
Sotsioloog Timothy Anderson pidas videok\u00f5nede v\u00f5rdsustamist f\u00fc\u00fcsiliste kohtumistega tehnokraatlikuks l\u00e4henemiseks, mis ignoreerib sotsiaalset reaalsust. Eriti laste jaoks on f\u00fc\u00fcsiline kohalolu, puudutus ja jagatud ruum kiindumussuhte s\u00e4ilitamiseks kriitilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n
“Videok\u00f5ne on abstraktsioon; f\u00fc\u00fcsiline k\u00fclastus, isegi vangla piiratud tingimustes, on k\u00e4egakatsutav ja vahetu kogemus,” selgitas Anderson. Tema hinnangul on sadade kilomeetrite pikkuse vahemaa tekitamine ning selle tehnoloogiline “paikamine” pragmaatiline kompromiss, kus logistiline t\u00f5husus seatakse ettepoole sotsiaalsest heaolust ja peresidemetest.<\/p>\n
Kriminoloog Anna Markina t\u00f5i debatti praktilise m\u00f5\u00f5tme, nentides, et majanduslik reaalsus piirab suhtlust juba praegu ka Eesti-siseselt. Ta meenutab uuringut, kus kahe vangis istuva poja ema sai rahapuuduse t\u00f5ttu lapsi k\u00fclastada vaid kordam\u00f6\u00f6da kord kuus. “Sellisel juhul on videok\u00f5ned kindlasti hea lahendus \u2013 parem kui telefon,” m\u00f6\u00f6nis Markina. Teisalt r\u00f5hutas ta, et kui majanduslikule kitsikusele lisandub riikidevaheline distants, muutub videok\u00f5ne ainsaks, mitte t\u00e4iendavaks v\u00f5imaluseks, mis l\u00f5ikab perega suhtluse sisuliselt l\u00e4bi.<\/p>\n
Vangla kui diplomaatiline valuuta<\/p>\n
Eesti otsus hakata vanglapinda v\u00e4lja rentima on osa laiemast trendist, mida Timothy Anderson nimetab “karistuslikuks riigikunstiks” (ingl k penal statecraft). Selles mudelis ei ole vangla enam vaid \u00f5igusem\u00f5istmise koht, vaid ressurss, mida kasutatakse majandusliku tulu teenimiseks ja v\u00e4lispoliitiliste suhete tugevdamiseks.<\/p>\n
Seda kinnitas ka Rait Kuuse, kes tunnistas, et lepingu ajendid olid lisaks majanduslikele ka geopoliitilised. “Me leiame, et koost\u00f6\u00f6 vanglateenistuste vahel on muu hulgas ka osa laiemast Eesti julgeolekuarhitektuurist, mille liitlassuhete kvaliteet m\u00e4ngib olulist rolli,” m\u00e4rkis Kuuse.<\/p>\n
Andersoni s\u00f5nul ei ole tekkinud olukord kriitika vanglateenistuse personali ega juhtkonna aadressil, kes reageerivad keerukale fiskaalsele ja geopoliitilisele survele. Pigem on see t\u00e4helepanek s\u00fcsteemi loogika kohta ja selle kohta, kuidas see \u00fchtib Euroopa karistuspoliitika laiemate suundumustega. “Eesti juhtum pakub eriti selge ja paeluva n\u00e4ite sellest, kuidas riigid karistamist ja vanglahaldust 21. sajandil \u00fcmber kujundavad,” nentis teadur.<\/p>\n
Teadlaste hinnangul muudab see aga vanglas\u00fcsteemi olemust. Vangistusest v\u00f5ib saada kaubeldav teenus ja vangide “hoiustamisest” riikliku julgeoleku tugevdamise akt. Kuigi selline lahendus v\u00f5ib olla l\u00fchiajaliselt majanduslikult kasulik, tekitab see pikas perspektiivis k\u00fcsimusi vanglas\u00fcsteemi legitiimsuse kohta. Kui rehabilitatsioon taandub teisej\u00e4rguliseks, riskib riik luua tahtmatult s\u00fcsteemi, mis on t\u00f5hus kehade haldamisel, kuid ebaefektiivne inimeste \u00fchiskonda tagasi toomisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti ja Rootsi vaheline kokkulepe vanglakohtade rentimiseks s\u00fcndis vanglateenistuse juhi Rait Kuuse s\u00f5nul pragmaatilisest vajadusest. Arutelu algatasid eesk\u00e4tt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":63000,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26991,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,31879,31886,31880,27687,28,29,19,31885,25,31877,31878,18215,31882,407,2424,18213,280,31881,23,24,22,20,31884,31883,4939,5894,25017,20844,30],"class_list":{"0":"post-62999","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-anna-markina","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-karistamine","20":"tag-karistussusteem","21":"tag-kriminaalpoliitika","22":"tag-kriminoloogia","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-penoloogia","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-rait-kuuse","29":"tag-rehabilitatsioon","30":"tag-rootsi-vangid","31":"tag-taasuhiskonnastamine","32":"tag-tallinna-ulikool","33":"tag-tartu-ulikool","34":"tag-tartu-vangla","35":"tag-teadus","36":"tag-timothy-anderson","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-uudised","41":"tag-vangide-rendileping","42":"tag-vangide-rent","43":"tag-vangistus","44":"tag-vangla","45":"tag-vanglasusteem","46":"tag-vanglateenistus","47":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62999","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62999"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62999\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/63000"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62999"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62999"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62999"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}