{"id":63013,"date":"2025-12-12T13:25:35","date_gmt":"2025-12-12T13:25:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63013\/"},"modified":"2025-12-12T13:25:35","modified_gmt":"2025-12-12T13:25:35","slug":"mosaiikkontsert-kildudega-suurest-pildist-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63013\/","title":{"rendered":"Mosaiikkontsert kildudega suurest pildist – Sirp"},"content":{"rendered":"

Ansambel U: ja Ludensemble\u2019i \u00fchiskontsert \u201eBoulez 100 \/ Berio 100\u201c 29. XI Muba suures saalis. Solistid Taavi Kerikm\u00e4e (klaver), Talvi Hunt (klaver), Tuuri Dede (metsosopran), ansambel U: koosseisus Helena Tuuling (klarnet), Levi-Danel M\u00e4gila (t\u0161ello), Merje Roomere (viiul), Taavi Kerikm\u00e4e (klaver), Tarmo Johannes (fl\u00f6\u00f6t) ja Vambola Krigul (l\u00f6\u00f6kpillid), Ludensemble koosseisus Aleksandr Avramenko (klarnet), Kaija Lukas (viiul, vioola), Theodor Sink (t\u0161ello), Eda Pe\u00e4ske (harf), Talvi Hunt (klaver), Martina Copella (t\u0161elesta), Kirill Ogorodnikov (kitarr), Madis J\u00fcrgens (mandoliin), Ingely Laiv-J\u00e4rvi (inglissarv), Toomas Vana (tromboon) ja Laur Keller (trompet), dirigent Kaspar M\u00e4nd. Kavas Pierre Boulezi, Luciano Berio, Olivier Messiaeni, Patricia Alessandrini, Fabio Niederi, Helena Tulve, M\u00e4rt-Matis Lille, Andrus Kallastu, Toivo Tulevi ja Tatjana Kozlova-Johannese muusika. <\/p>\n

Esimese advendi eel\u00f5htul \u00fchendasid oma j\u00f5ud kaks Eesti n\u00fc\u00fcdismuusika ansamblit, et koos p\u00fc\u00fcda h\u00f5lmata kahe XX sajandi muusika suurkuju, Luciano Berio ja Pierre Boulezi loomingut. T\u00e4navu t\u00e4histatakse m\u00f5lema helilooja 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva ning Eestiski pole need t\u00e4htp\u00e4evad m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud. 29. novembri kontserdil p\u00f5imiti kahe peategelase teosed m\u00f5tteseosesse, et m\u00f5ista, mis tuli enne ja mis on tulnud p\u00e4rast neid.<\/p>\n

Kontserdi avas\u00f5nades meenutas Taavi Kerikm\u00e4e \u00e4sja lahkunud pianisti ja kauaaegset muusika- ja teatriakadeemia rektorit Peep Lassmanni, kes Eestis oli muu hulgas Olivier Messiaeni monumentaalsete klaveriteoste t\u00f5lgendaja ning Messiaeni vaimus kujunes ka s\u00fcvenenud linnuvaatlejaks, sai isegi siinse ornitoloogia\u00fchingu n\u00f5ukogu esimeheks. Kontserdikava esimene teos, Messiaeni \u201eMode de valeurs et d\u2019intensit\u00e9s\u201c ehk \u201eV\u00e4ltused ja intensiivsused\u201c Kerikm\u00e4e esituses oligi m\u00f5eldud j\u00e4relelehvitusena Peep Lassmannile, aga ka sissejuhatusena Pierre Boulezi juurde, kelle \u00f5petaja oli Messiaen. Selles teoses on Messiaen \u00fchena esimestest rakendanud serialismitehnikaid mitte ainult helik\u00f5rgustele, vaid ka v\u00e4ltustele, d\u00fcnaamikale ja registrile. Niisuguse n-\u00f6 totaalse serialismi p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htus ka Pierre Boulez, komponeerides oma kahe klaveri teost \u201eStructures: premier livre\u201c ehk \u201eStruktuurid. Esimene vihik\u201c, millest Taavi Kerikm\u00e4e ja Talvi Hunt esitasid alguskolmandiku (\u201eStructure 1a\u201c). Pierre Boulez eemaldus hiljem totaalsest serialismist ja \u00fclirangest struktuurist ning on \u00fches 2011. aastal antud intervjuus kommenteerinud, et kui ta 1952. aastal oleks saanud komponeerimiseks kasutada arvutit, oleks ta seda teinud \u2013 tema s\u00f5nul helilooja vastutus selles teoses sisuliselt puudub ja see teos polegi \u00f5ieti m\u00f5eldud kuulamiseks, vaid on lihtsalt \u00fcks katsetus, kogemus, mille l\u00e4bitegemine oli tookord talle t\u00e4iesti vajalik.1<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Tuuri Dede esitas Ludensemble\u2019i saatel Luciano Berio ts\u00fckli \u201eFolk Songs\u201c eri keeltes ja kaldudes m\u00f5ne laulu puhul m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rvale klassikalisest h\u00e4\u00e4lekoolist. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Krista M\u00f6lder<\/p>\n

P\u00e4rast kaht serialistlikku teost p\u00f6\u00f6rati kavas uus lehek\u00fclg ja v\u00f5eti ette teise juubilari Luciano Berio teos \u201eFolk Songs\u201c ehk \u201eRahvalaulud\u201c h\u00e4\u00e4lele ja instrumentaalansamblile (1964). \u00dcheteistk\u00fcmnest laulust kaks on p\u00e4rit USA folklaulja John Jacob Nilesi sulest ja kaks on kirjutanud Berio ise, \u00fclej\u00e4\u00e4nud on rahvalauluseaded v\u00f5i -t\u00f6\u00f6tlused. \u201eRahvalaulude\u201c algne esitaja oli Berio abikaasa, ameeriklannast metsosopran Cathy Berberian. Tallinnas Mubas antud kontserdil esitas selle ts\u00fckli Ludensemble\u2019i saatel Tuuri Dede, kaldudes m\u00f5ne laulu puhul m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rvale klassikalisest h\u00e4\u00e4lekoolist, mida ooperilaulja haridusega solistilt tavaliselt oodatakse. Dede esitas eri keeltes laulud peast ja elas igasse laulu sisse nagu erineva karakteriga rolli \u2013 k\u00fcllap oli sellisel moel arusaamatus keeles tekstiga laule isegi lihtsam \u00f5ppida. Esitatud laulud-rollid olid minu arvates veenvad ja v\u00f5inuksin lausa uskuma j\u00e4\u00e4da, et Dede neid keeli valdab. J\u00e4lgisin huviga, kuidas ta laulis m\u00f5ningaid laule n-\u00f6 k\u00f5ri pealt ja imestasin endamisi, kuidas sellise h\u00e4\u00e4letekitamisega vokaali kandumine saali kaugemasse serva mitte ei paranenud, vaid pigem halvenes \u2013 see selgitab, miks k\u00f5igil teistel peale ooperilauljate l\u00e4heb enamasti vaja mikrofoni. Pealegi on ka k\u00f5ri pealt laulmise juures t\u00f5en\u00e4oliselt omad nipid, mida akadeemilise vokaalharidusega Tuuri Dede ei olnud j\u00f5udnud kiirkorras laule \u00f5ppides omandada.<\/p>\n

P\u00e4rast vaheaega juhatas kontserdi teise poole sisse Tarmo Johannes ansamblist U: ja k\u00f5las Patricia Alessandrini \u201eBlack is the colour \u2026 (omag\u00adgio a Berio)\u201c, mille aluseks on Berio \u201eRahvalaulude\u201c esimesest laulust p\u00e4rit laskuv harfik\u00e4ik. Kontserdi teine pool koosneski suuremalt jaolt p\u00fchendusteostest: j\u00e4rgnes Martin Luther Kingile p\u00fchendatud Berio teos \u201eO King\u201c, mille vokaalpartii esitas taas Tuuri Dede, seej\u00e4rel kirju kimp Eesti heliloojate l\u00fchipalu koondpealkirjaga \u201eViis postkaarti Pierre Boulezi 90. s\u00fcnnip\u00e4evaks\u201c, mis valmisid k\u00fcmme aastat tagasi. Andrus Kallastu, M\u00e4rt-Matis Lille, Toivo Tulevi, Helena Tulve ja Tatjana Kozlova-Johannese miniatuurid juhatasid sisse veel \u00fche kaalukama Pierre Boulezi teose, millele eelnes \u00fcksjagu sagimist ja lava \u00fcmberseadmist.<\/p>\n

K\u00f5las 1965. aastal komponeeritud \u201e\u00c9clat\u201c ehk \u201eKuma\u201c, mis oli valminud ligikaudu samal ajal kui Berio \u201eRahvalaulud\u201c (1964) ja \u201eO King\u201c (1968). \u00dcsna ebaharilikule koosseisule kirjutatud teose loomise ajaks oli Boulez loobunud totaalsest serialismist ja toonud range struktuuri k\u00f5rval sisse ka kontrollitud vabaduse printsiibi, mille puhul n\u00e4iteks dirigent v\u00f5ib teatud puhkudel valida nelja eri d\u00fcnaamika vahel. Kuni lava \u00fcmber seati, v\u00f5ttiski s\u00f5na dirigent Kaspar M\u00e4nd ja tutvustas m\u00f5ningaid printsiipe, millele teos on rajatud. Tema jutust j\u00e4i intrigeeriva ja poeetilisena meelde registrite \u201ej\u00e4\u00e4tumise\u201c metafoor. Niisugusest fantaasiarikkast v\u00f5rdlusest innustatuna sirvisin p\u00e4rast kontserti internetis m\u00e4lestusi Boulezist ning leidsin muu hulgas helilooja Julian Andersoni iseloomustuse Boulezi k\u00f5lamaailma kohta, mis iga tema teose puhul on alati selgelt m\u00e4\u00e4ratletud ja v\u00e4ga eristuv.2 Dirigent Fran\u00e7ois-Xavier Roth on m\u00e4rkinud, et Boulez oli v\u00e4ga riskialdis ega korranud end kunagi, iga tema uus teos oli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes uus \u2013 uued vormid, erinevad ansamblid.3<\/p>\n

Seesugune erilisus v\u00f5ib aga vahel t\u00e4hendada ka raskusi esituskoosseisude kokkusaamisel. Nagu p\u00e4rast kontserti Taavi Kerikm\u00e4ega vesteldes teada sain, \u00fcletasid muusikud Mubas toimunud kontserdi puhul selle takistuse loova lahendusega, asendades teose \u201e\u00c9clat\u201c partituuris ette n\u00e4htud simbli (s.t ungari cimbalom\u2019i) s\u00e4mpleriga, mis esitas simbli heli. Kuulajana olen v\u00e4ga t\u00e4nulik, et ansambel U: ja Ludensemble selle ette v\u00f5tsid, sest n\u00fc\u00fcdismuusika varasalve tippteoseid elavas esituses kuulda on hoopis midagi muud kui kuulata-vaadata neid Youtube\u2019ist.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes oli ansambel U: ja Ludensemble\u2019i \u00fchiskontsert \u201eBoulez 100 \/ Berio 100\u201c v\u00e4rvikas ja hariv. N\u00fc\u00fcdismuusika ansamblite vahva k\u00fc\u00fcnar\u00adnukitunne ja koostegemise vaim oli edasi kandunud ka kontserdi kavaraamatu koostamisse, sest heliloojate ja teoste tutvustuste autoritena vaatasid sealt vastu erinevad nimed, arvatavalt Muba \u00f5pilaste omad. Ainsana v\u00f5iks kontserdile ette heita kava hajutatust, sest vahepeal oli vaja lava \u00fcmber seada ja seet\u00f5ttu tekkisid pausid, mis kippusid teoste kuulamisel saadud muljeid lahustama. V\u00f5ib-olla polnud see nii, kuid mulle j\u00e4i mulje, et Kaspar M\u00e4nd tuli lava \u00fcmberseadmise ajal r\u00e4\u00e4kima spontaanselt, sest algul lasti publikul paar minutit vaikuses klaverite teisaldamist pealt vaadata. V\u00e4ltimatute lava \u00fcmberseadmise pauside ajal kavas j\u00e4rgmiste teoste kohta info andmine ja nende kohta t\u00e4iendavate seoste avamine on hea m\u00f5te ja seda v\u00f5iks teinekordki julgesti teha. Inimestele on lugude vestmine ja kuulamine niikuinii loomuomane ning n\u00fc\u00fcdismuusikast huvitatud publik, kes on kavas olevaid teoseid kuulama tulnud, tunneb arvatavasti heameelt v\u00f5imalusest veelgi rohkem heliloojate loomemaailma s\u00fcveneda.<\/p>\n

1 Igor Toronyi-Lalic, theartsdesk Q&A: Composer Pierre Boulez. \u2013 theartsdesk 7. I 2016. https:\/\/www.theartsdesk.com\/classical-music\/theartsdesk-qa-composer-pierre-boulez<\/p>\n

2 Pierre Boulez: the tireless new music champion who \u2018made French music shine throughout the world\u2019. \u2013 BBC Music Magazine 6. I 2016. https:\/\/www.classical-music.com\/features\/composers\/pierre-boulez<\/p>\n

3 Samas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ansambel U: ja Ludensemble\u2019i \u00fchiskontsert \u201eBoulez 100 \/ Berio 100\u201c 29. XI Muba suures saalis. Solistid Taavi Kerikm\u00e4e…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":63014,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-63013","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115706824369309552","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63013","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=63013"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63013\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/63014"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=63013"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=63013"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=63013"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}