Ei saa \u00f6elda, et n\u00e4iteks naissoost v\u00f5i seksuaalv\u00e4hemusest poliitikuid r\u00fcnnataks kuidagi rohkem, lihtsalt r\u00fcnnakute sisu on veidi erinev. Neid puudutavad solvangud on sagedamini seotud nende soo v\u00f5i s\u00e4ttumusega, aga heteromeestest poliitikuid t\u00fcmitatakse enamasti nende vaadete, otsuste v\u00f5i erakondliku kuuluvuse p\u00e4rast, nendib Mari-Liis Jakobson Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Meie igap\u00e4evakeelde on kolinud \u00fcks uus s\u00f5na: toksilisus. Ja ei pruugi me seda \u00fcksnes toidum\u00fcrgistustest v\u00f5i raskemetallidest r\u00e4\u00e4kides, vaid pigem viidates ideedele v\u00f5i k\u00e4itumismustritele, nagu n\u00e4iteks m\u00f5istetes toksiline t\u00f6\u00f6keskkond, toksiline maskuliinsus v\u00f5i feminiinsus.<\/p>\n
Kui on m\u00e4ngus ideed v\u00f5i inimsuhted, j\u00f5uab see teema varem v\u00f5i hiljem ka poliitikateadlase t\u00f6\u00f6lauale. Nii on poliitikauuringud hakanud rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama toksilisele poliitikale ja arutluskultuurile.<\/p>\n
Lihtsustatult avaldub toksilisus poliitikas ennek\u00f5ike vaenuliku ja\/v\u00f5i solvava keelekasutuse kujul. Kui keegi saadetakse sooja pimedasse kohta tema vaadete t\u00f5ttu v\u00f5i pelgalt seep\u00e4rast, et ta \u00fcldse \u00fchiskonnaelus kaasa on otsustanud r\u00e4\u00e4kida, kui vaenatakse erakondi, v\u00f5i s\u00f5imatakse nende poliitilisi algatusi.<\/p>\n
Poliitilise toksilisuse kasvu on seostatud \u00fchiskondliku polariseerumisega ehk \u00fchiskonna l\u00f5hestumisega vastandlikesse leeridesse. Uuringudki n\u00e4itavad, et rohkem esineb poliitikas toksilisi s\u00f5nav\u00f5tte endast erinevate \u00fchiskonnar\u00fchmade ja poliitiliste vastaste aadressil. Aga erandlikud ei ole ka solvavad v\u00f5i alandavad s\u00f5nav\u00f5tud oma poliitilise bloki v\u00f5i \u00fchiskonnar\u00fchma sees (Falkenberg jt “Patterns of political toxicity and engagement\u2026”<\/a>).<\/p>\n Kuidas poliitiline toksilisus tekib ja kuidas sellele piiri panna? Hiljutine uuring, mille raames anal\u00fc\u00fcsiti 875 028 Twitteri postitust 2021. aasta Saksamaa valimiste eel viitab, et toksilisuse taset m\u00e4\u00e4rab just poliitikute k\u00e4itumine (Belschner “Citizen-Elite Toxicity and Political Equality Online”<\/a>).<\/p>\n “Vastuseks poliitiku k\u00fcsimusele, kuidas saaksime \u00fchiskondlikku polariseerumist v\u00e4hendada, saab vastata: daamid ja h\u00e4rrad, pall on teie v\u00e4ljakupoolel.”<\/p>\n Kui kandidaat postitab toksilise sisuga s\u00f5numeid, on t\u00f5en\u00e4oliselt ka vastus talle toksilise sisuga, ja kui solvavat ja vaenulikku k\u00f5nepruuki v\u00e4ltida, on ka sellele j\u00e4rgnev arutelu emotsionaalselt tasakaalukam. Niisiis, vastuseks poliitiku k\u00fcsimusele, kuidas saaksime \u00fchiskondlikku polariseerumist v\u00e4hendada, saab vastata: daamid ja h\u00e4rrad, pall on teie v\u00e4ljakupoolel.<\/p>\n Samast uuringust ilmneb ka, et toksilist retoorikat esines k\u00f5igi erakondade ridades. Seega ei saa \u00f6elda, et tegu oleks \u00fche-kahe erakonna v\u00f5i erandliku poliitiku stiiliga. Sama lugu on ka vastur\u00fcnnakutega. Toksilist k\u00f5nepruuki kogevad nii parem- kui ka vasakpoolsed, nii tsentris kui ka \u00e4\u00e4realadel, s\u00f5ltumata soost v\u00f5i seksuaalsest s\u00e4ttumusest.<\/p>\n Niisiis, ei saa \u00f6elda, et n\u00e4iteks naissoost v\u00f5i seksuaalv\u00e4hemusest poliitikuid r\u00fcnnataks kuidagi rohkem. Lihtsalt r\u00fcnnakute sisu on veidi erinev, neid puudutavad solvangud on sagedamini seotud nende soo v\u00f5i s\u00e4ttumusega, aga heteromeestest poliitikuid t\u00fcmitatakse enamasti nende vaadete, otsuste v\u00f5i erakondliku kuuluvuse p\u00e4rast.<\/p>\n K\u00fcll aga on erinev naisi puudutavate r\u00fcnnakute \u00fchiskondlik vastuv\u00f5tt, need \u0161okeerivad avalikkust rohkem, eriti siis, kui r\u00fcndaja on meesterahvas (Eady ja Rasmussen, “Gendered perceptions and the costs of political toxicity\u2026”<\/a>). Samuti on naised toksilisele retoorikale vastuv\u00f5tlikumad, nende aruteludes osalemise aktiivsus kipub r\u00fcnnakute tulemusel kahanema.<\/p>\n Eesti on Euroopa ja ka maailma mastaabis veel \u00fchiskondliku polariseerumise tasemelt pigem tagasihoidlikumate m\u00e4ngijate hulgas, ent teatavat t\u00f5usutrendi on m\u00e4rgata siingi. Rahvusvahelistes demokraatiaindeksites t\u00f5useb esile aasta 2019, mil Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon t\u00f5i toksilise retoorika selgelt ka institutsionaliseerunud poliitika v\u00e4ljale.<\/p>\n Ent meie tehtud peaministrikandidaatide debattide anal\u00fc\u00fcs viitas, et r\u00fcndav debatikultuur hakkas s\u00fcvenema juba 2015. aasta valimiste kontekstis, ja see ei ole seotud \u00fcksnes \u00fche erakonna retoorilise stiiliga (J\u00f5esaar ja Jakobson “Poliitilise debati kultuurist Eestis\u2026”<\/a>). Eks poliitilistele oponentidele \u00e4rapanemine on paraku Eestis olnud t\u00fc\u00fcptaktika ka varem, juba 1990. aastatest saati, ning harvad on need juhtumid, kus poliitik konkurenti ka millegi eest tunnustab v\u00f5i temaga n\u00f5ustub.<\/p>\n Poliitikud ise aga t\u00fckivad deeskaleerimise asemel k\u00e4si laiutama: kui meie seda m\u00e4ngu kaasa ei m\u00e4ngi, j\u00e4\u00e4bki kogu t\u00e4helepanu toksikutele. Ja t\u00f5epoolest, lisaks sotsiaalmeedia algoritmidele paistab r\u00e4uskajaid t\u00e4helepanuga premeerivat ka ajakirjandus \u2013 t\u00f5en\u00e4osus kuulda poliitikust, kes oponente seina \u00e4\u00e4rde lubab reastada, paistab olevat m\u00e4rksa suurem kui kuulda uuest tulijast, kes lubab dialoogi ja koost\u00f6\u00f6d. Toksilisus paistab olevat uudisv\u00e4\u00e4rtuslik.<\/p>\n Ent on ka uuringuid, mis pakuvad m\u00f5tteainet, kas l\u00f5putu \u00e4rapanemine on ikka v\u00f5iduvalem. Hiljutine uuring viitab, et toksilistes sotsiaalmeediaaruteludes osalejate hulk kipub kahanema m\u00e4rksa kiiremini kui mittetoksiliste arutelude oma (Salehabadi jt “User Engagement and the Toxicity of Tweets”<\/a>). Niisiis, kui tahad, et sinu sotsiaalmeedia l\u00f5im oleks kahe-kolme r\u00e4uskava radikaali tallermaa, lase k\u00e4ia ja levita vihkamist. Kui tahad, et suurem hulk inimesi kaasa m\u00f5tleks ja oma s\u00f5na sekka \u00fctleks, hoidu vaenust ja solvangutest.<\/p>\n Samuti on siin m\u00f5tteainet ajakirjandusele. Poliitikute toksilise retoorika dokumenteerimine iseenesest on oluline ja ajakirjanduse kui \u00fchiskonna valvekoera roll.<\/p>\n Seda r\u00f5hutab ka meediauurijast kolleeg Maia Klaassen Tartu \u00dclikoolist: ise\u00e4ranis suurte keelemudelite ajastul on oluline, et seda t\u00fc\u00fcpi rikkumised saaks dokumenteeritud. Aga samal ajal n\u00e4itavad poliitikauuringud, et esik\u00fclje uudisena seda t\u00fc\u00fcpi kajastused \u00fcksnes normaliseerivad toksilist k\u00f5nepruuki. Niisiis, hea ajakirjanik, kajasta, aga \u00e4ra loo sensatsiooni. Ning lugupeetud p\u00e4evatoimetaja, palun sea esikaaneuudiseks ikkagi midagi sisulisemat.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n