{"id":63177,"date":"2025-12-12T16:55:10","date_gmt":"2025-12-12T16:55:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63177\/"},"modified":"2025-12-12T16:55:10","modified_gmt":"2025-12-12T16:55:10","slug":"mart-ibruse-korvpallikommentaar-volud-ja-valud-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63177\/","title":{"rendered":"M\u00e4rt Ibruse korvpallikommentaar: v\u00f5lud ja valud | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Korvpalli on p\u00fc\u00fctud lahti harutada, instituudid ja akadeemiad tegelevad m\u00e4ngu teooriatega, kirjutatud on hulganisti raamatuid, ent midagi j\u00e4\u00e4b alati p\u00fc\u00fcdmatuks. Eks selles see m\u00e4ngu v\u00f5lu ongi, kirjutab korvpallis\u00f5brast spordiajaloolane M\u00e4rt Ibrus oma kommentaaris.<\/p>\n<p>Korvpall on meie m\u00e4ng, see on t\u00f5si. Kogu Baltikumis sai korvpall omaks juba enne Teist maailmas\u00f5da. N\u00fc\u00fcd on kogu maailm efektsest sportm\u00e4ngust t\u00e4iega vaimustuses, vaatem\u00e4ng on t\u00f5esti atraktiivne. \u00c4rimehed ei hoia end tagasi, j\u00e4rjest suuremaid investeeringuid panustatakse uute ideede rakendusse, liigadesse, klubidesse. M\u00e4ng on m\u00fcstiline, d\u00fcnaamika vaheldusrikas, l\u00f5pud ettearvamatud. K\u00f5ike on loomulikult ka p\u00fc\u00fctud lahti harutada, instituudid ja akadeemiad tegelevad m\u00e4ngu teooriatega, kirjutatud on hulganisti raamatuid, ent midagi j\u00e4\u00e4b alati p\u00fc\u00fcdmatuks. Eks selles see m\u00e4ngu v\u00f5lu ongi.<\/p>\n<p>Eestiski ilmus hiljuti ps\u00fchholoogia professori Talis Bachmanni sulest raamat &#8220;Korvpall ja ps\u00fchholoogia&#8221;, kus viidatud kirjanduse nimekiri on koguni k\u00fcmme lehek\u00fclge, p\u00f5hiliselt uuringud kogu maailma spetsialistide poolt. Seega on k\u00e4sitlus v\u00e4ga p\u00f5hjalik. K\u00fcmnest peat\u00fckist tooksin esile &#8220;Emotsioonid ja tahe&#8221;, &#8220;Individuaalsed ps\u00fchholoogilised erinevused&#8221; ning &#8220;Inimsuhted&#8221;. Tegemist on siiski tervikuga, mis oleks kasulik lugemisvara nii treeneritele, m\u00e4ngijatele kui kaasaelajatele. &#8220;Huvilise lauaraamat&#8221;, nagu autor tiitellehel s\u00f5nastab.<\/p>\n<p>M\u00e4ng, eriti v\u00f5istlus kahe poole vahel, on alati mitmekihiline, kus olulises rollis on ps\u00fchholoogia, eriti l\u00f5pufaasis. Seda me n\u00e4eme nii vehklemises kui tennises ja muudegi duellalade puhul. Meeskondlikel aladel lisandub grupikeemia ja -toime. Seda annab juhtida ja suunata, ent mitte l\u00f5putult. Ka tipptreenerid on tunnistanud tihti oma j\u00f5uetust teatud hetkedel. Sa v\u00f5id erineval moel reageerida, ent instinktide toimet inimk\u00e4itumises on sisuliselt v\u00f5imatu ohjata. Eduseisus vallandub enesealalhoiuinstinkt ja kaotusseisus tapjainstinkt, nii nad vaheldumisi toimivad.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva m\u00e4ngudele on iseloomulik just eduvoogude vaheldumine. Karm on aga olukord, kus \u00fcks pool juhib l\u00e4bi m\u00e4ngu sisuliselt viimaste sekunditeni, salamisi uskudes, et veab v\u00e4lja, ent v\u00f5idun\u00e4ljane vastane teeb oma tapva viske just viimasel r\u00fcnnakul.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3107301\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3107301hf583t24.jpg\"\/>Korvpalli MM-valiksari: Eesti &#8211; Sloveenia Autor\/allikas: FIBA<\/p>\n<p>Talis Bachmann on samuti n\u00f5us bioloogia, sh instinktide poolt juhitud neurobioloogia, fundamentaalsusega sporditegevuses. See kehtib ka siis, kui keegi m\u00e4ngija peale vihaselt karjub, seegi k\u00e4ivitab instinktiivseid reaktsioone \u2014 nii agressiivsust, enesealalhoidu, sealhulgas passiivsusesse langemist ja riski v\u00e4ltimist. Siin tuleb m\u00e4ngu ka s\u00fcnnip\u00e4rase karakteri m\u00f5ju, kuidas keegi l\u00e4htuvalt oma iseloomust reageerib.<\/p>\n<p>Ja veel. Eelmise sajandi l\u00f5puk\u00fcmnenditel r\u00e4\u00e4giti k\u00fcllalt palju bior\u00fctmidest, mis on organismide f\u00fcsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja v\u00f5imete korrap\u00e4rane perioodiline korduvus mingis aja\u00fchikus. Eks iga inimene tunnetab oma seisundi muutusi ja v\u00f5imete vaheldumist, ometi on selle r\u00fctmilisuse m\u00e4\u00e4ramise osas ebaselgus ja teooria on j\u00e4\u00e4nud soiku. K\u00fcll on spordis aina olulisemaks s\u00f5naks saanud energia, mis on ka kogu planeedi elutegevuses k\u00f5ige m\u00e4\u00e4ravam s\u00f5na.<\/p>\n<p>Sport on \u00fclimalt intensiivne tegevus, samas on ta muutunud meelelahutusmaailma lahutamatuks osaks. N\u00f5udlus on \u00fclisuur, publik januneb igap\u00e4evaselt uute elamuste j\u00e4rele. Sportlane peab olema valmis andma endast parima. Korvpallurid praktiliselt mitu \u00f5htut n\u00e4dalas. Parimal moel, et v\u00f5ita ohtlik ja sama n\u00e4ljane vastane. Ja siis r\u00e4\u00e4gitakse energiast, kas seda j\u00e4tkub v\u00f5i mitte. Midagi pole teha, seda alati ei j\u00e4tku, v\u00e4hemalt \u00fcks pool nii res\u00fcmeerib. Bioloogial on siingi oma s\u00f5na \u00f6elda, r\u00fctmilisusel on siiski oma roll, inimene peab oma j\u00f5uvarusid jagama ja oskama oskuslikult neid kasutada. M\u00e4ngu tuleb ka s\u00f5na motivatsioon. See on spordis \u00fclioluline.<\/p>\n<p>Korvpalli Euroliigas r\u00e4\u00e4giti aastaid, et iga m\u00e4ng loeb. Palju oli alati kaalul. N\u00fc\u00fcd on aina meeskondade arvu suurendatud ja sellega kaasneb ka m\u00e4ngude rohkus. Paistab, et sel hooajal on pilt muutunud. Enam ei suuda \u00fckski meeskond karisid v\u00e4ltida, paratamatult tuleb ette n\u00f5rku m\u00e4nge. Vigastused sagenevad samuti \u00fclekoormusest, pinged on laes, suurte rahade puhul on ka omanikel omad n\u00f5udmised. NBA puhul n\u00e4gime juba palju aastaid tagasi m\u00e4ngijate-poolseid proteste ja ka streike, ent suures plaanis on karavan edasi liikunud.<\/p>\n<p>Nii n\u00e4eme ilmselt ka edaspidi aina suuremat d\u00fcnaamikat nii liigade arengus, klubide tegevuses kui loomulikult k\u00f5ikv\u00f5imalikes pingeridades ja erinevate sarjade tulemustes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Korvpalli on p\u00fc\u00fctud lahti harutada, instituudid ja akadeemiad tegelevad m\u00e4ngu teooriatega, kirjutatud on hulganisti raamatuid, ent midagi j\u00e4\u00e4b&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":63178,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,1513,5918,31971,4391,159,158],"class_list":{"0":"post-63177","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-korvpall","14":"tag-korvpalli-euroliiga","15":"tag-mart-ibrus","16":"tag-nba","17":"tag-sport","18":"tag-sports"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115707650263988724","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63177","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=63177"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63177\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/63178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=63177"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=63177"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=63177"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}