![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/12\/maike-lond_kanuti_03102025_photography-alana-proosa-97-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\nFoto: Alana Proosa<\/p>\n
Maike Lond oli viimati etenduskunstnikuna laval siis, kui mina veel sellist \u017eanri eriti ei teadnud (sest ma polnud sedasorti cool ja avangardne varateismeline). Londi viimane projekt \u201e10 journeys to a place where nothing happens\u201d esietendus aastal 2013 (aga seda sai eri Euroopa linnades n\u00e4ha veel aastaid hiljemgi). Teos uuris kunsti, poliitika ja raha vahelisi d\u00fcnaamikaid ning k\u00e4ttesaamatut unistust finantsvabadusest \u2013 ehkki seda konkreetset v\u00e4ljendit ei surutud toona (Google Trendsi p\u00f5hjal) pooltki nii palju kurgust alla kui praegu. Loominguline sabat, nagu etendusel \u00f6eldakse, on n\u00fc\u00fcd aga l\u00e4bi, Maike Lond on laval tagasi ning vahepeal 19-aastaseks saanud poeg Lukas on samuti kaasa v\u00f5etud. Niiv\u00f5rd pika pausi j\u00e4rel uuesti lavale naasta, saati iseendana, n\u00e4is nii haavatav, et Londil oli mu t\u00e4ielik poolehoid juba eos, olgugi et ma ei teadnud, milline on tema loominguline k\u00e4ekiri ja kas see mind k\u00f5netabki. K\u00fcll aga aimasin juba, et siit avanevad vanemlusteemad ja identiteedik\u00fcsimused (n\u00e4iteks emarolli ja kunstnikurolli kihistumiste kaudu) \u2013 m\u00f5lemad liigutavad mind kunstis \u00fcsna garanteeritult ja v\u00e4ga tugevalt. Seega mahtusid napi tunni aja sisse \u00fcks (Maike) naasmine, \u00fcks (Lukase) h\u00fcvastij\u00e4tt ja \u00fcks ootus\u00e4rev esmakohtumine (minu ja nende vahel).\u00a0<\/p>\n
\u201eWe\u2019re not there yet,\u201d pomises \u00f5rn h\u00e4\u00e4l teki alt ja hakkas, nagu armsam versioon Vaasalinna v\u00e4iketondist, publiku poole ukerdama. Kus me veel kohal pole? Ja who is we? Etendajad pluss publik on kohal Londi t\u00f5elise comeback\u2019i f\u00fc\u00fcsilise kangastumise ruumis? Ema ja poeg kohal \u00fcksteisest lahtilaskmises, lahknevate radade kokkuleppelises ristpunktis? J\u00e4\u00e4b t\u00e4psustamata, mida Lond ja Jansen selle lahtilaskmisega p\u00e4riselt silmas peavad. Kas see t\u00e4hendab \u00fcksnes seda, et suhe muutub v\u00f5rdsemaks, kuna tegu on n\u00fc\u00fcd kahe oma elu peal oleva t\u00e4iskasvanuga? Samas, etenduse p\u00f5hjal n\u00e4ib nendevaheline suhe niigi vabam (nii hierarhia kui ka enesev\u00e4ljenduse m\u00f5ttes) kui enamik lapse ja vanema suhteid. Vahel tundus suisa, nagu tegu oleks l\u00f5pliku h\u00fcvastij\u00e4tuga \u2013 et \u00fcks v\u00f5i m\u00f5lemad l\u00e4hevad p\u00e4rast viimast \u201eKolme ballaadi\u201d etendust off the grid ning kohtuvad edaspidi harva, kui \u00fcldse.<\/p>\n
\nNiiv\u00f5rd pika pausi j\u00e4rel uuesti lavale naasta, saati iseendana, n\u00e4is nii haavatav, et Londil oli mu t\u00e4ielik poolehoid juba eos.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kuna lavastuse dramaturg on inglane Kim Noble, olid oktoobrikuu etendused inglise keeles. See m\u00f5jutas tajutavalt etendajate lavalist enesekindlust ja tegi teksti natuke kohmakamaks. Samas tekkisid t\u00e4nu ingliskeelsele tekstile ka kontrastsed ja vahetult armsad olukorrad, kus Lond ja Jansen \u00fcksteisele midagi \u00f6elda tahtsid ja tegid seda l\u00f5puks sosinal ja eesti keeles (Londi \u201ema eksisin \u00e4ra\u201d ja \u201ema j\u00e4in kinni\u201d v\u00f5i Janseni \u201e\u00e4ra huia\u2026\u201d). Tundub, et igas etenduses on j\u00e4etud taotluslikud lahtised niidid silmale n\u00e4ha. Mitte k\u00fcll sellised, nagu haavade \u00f5mblemisel kasutatakse \u2013 heledad ja vast-sulavad-ise-\u00e4ra-kui-neile-t\u00e4helepanu-ei-p\u00f6\u00f6ra \u2013, vaid eredad, suisa s\u00e4delevad (nagu Londi kost\u00fc\u00fcm viimases stseenis). Isegi siis, kui saal tehti pimedaks, ei tekkinud mul neljanda seina tunnet. Ma pole ei lavastuse produtsent ega ka etendajate sugulane, ent ometi tahtsin saalis istudes k\u00f5ige rohkem lihtsalt seda, et etendus l\u00e4heks t\u00e4pselt nii, nagu Lond (ja Jansen) tahaks.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla just seet\u00f5ttu, et olen ea ja eluetapi poolest kuskil nende kahe vahel, samastusin hetketi alateadlikult m\u00f5lema etendajaga. Etenduse v\u00e4ltel kasutatakse klippe koduvideotest. \u00dches neist n\u00e4itas Lond (\u00e4kki v\u00e4hem kui aastasele) pojale \u00f5hinal oma heliinstallatsiooni. Jansen kommenteeris laval k\u00f5rvalt, et pidas n\u00e4htut toona \u00fcsna sitaks. Kuuleme ka heliklippe v\u00e4ikse lapse s\u00f5jakast jonnist, kontrastiks jonni autor juba peatse kaitsev\u00e4elasena laval. Harva vaadeldakse etenduskunstis emadust sellisel tagasivaataval kujul, kuna tihti on teemal ka (igati p\u00f5hjendatult) poliitiline m\u00f5\u00f5de. \u201eThree Balladsi\u201d puhul haarasid mindki ootamatult aga \u00fclekehaline kurbus ja nostalgia, millel ei ole tegelikult ju mingit allikat. Ma pole veel kellegi ema ja olen vanuselt \u00fcldsegi Jansenile l\u00e4hemal \u2013 mida v\u00f5i keda ma siis etenduse jooksul ja j\u00e4rel leinasin? (aus vastus oleks et leinan \u00f5rnust mida ma kunagi kogenud pole sellist \u00f5rnust mida maike lukase vastu \u00fcles n\u00e4itab. kadestan seda ausust ja loomisjulgust ja eksimisv\u00f5imalust ja iseendaks j\u00e4\u00e4mise vabadust. leinan sellist emasuhet. ja samal ajal leinan seda et see k\u00f5ik mis nemad kaks on nii maike kui ka lukas on mulle k\u00e4ttesaamatu. ma igatsen \u00fchtaegu olla selles koduvideos nii see noor \u00f5hinal ema kui ka v\u00e4ike laps ja m\u00f5lema versiooniga pean ma kas juba v\u00f5i l\u00f5puks h\u00fcvasti j\u00e4tma.)\u00a0<\/p>\n