![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3122278h817at24.jpg\"\/)
Taavi Kotka Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nVikerraadio “Reedese intervjuu” k\u00fclaline on ettev\u00f5tja ja poliitik Taavi Kotka. Alustame poliitikast, olete Reformierakonna ridades p\u00e4\u00e4senud taas Viimsi vallavolikokku, olete Viimsi vallavolikogu esimees. Kui te viimane kord sama ametit pidasite, siis sealt \u00e4ra tulles ei olnud te just k\u00f5ige \u00f5nnelikum, sest teil ei \u00f5nnestunud teha k\u00f5ike, mida soovisite algselt ellu viia. Miks n\u00fc\u00fcd tagasi poliitikasse siirduda?<\/p>\n
Mina iseenesest kohalikku poliitikat v\u00e4ga poliitikaks ei pea, kuigi see on poliitika ja ma \u00fcldse ei vaidle ning te \u00fctlete \u00f5igesti, et ma olen kohalik poliitik. Mul j\u00e4idki asjad tegemata, ei j\u00f5udnud k\u00f5ike selle nelja aastaga teha ning tol hetkel oli ka see teema minu jaoks v\u00e4ga uus, iga uue distsipliiniga tuleb harjuda, seda on vaja \u00f5ppida. Toona olin ma sel teemal noor ja roheline, seekord olen ilmselgelt targem ja konkreetsema agendaga, mis puudutab eelk\u00f5ige mu enda k\u00fcla. Nii et seda ma ellu viima l\u00e4ksin ja valijate mandaat tuli. Proovin, \u00e4kki \u00f5nnestub seekord rohkem teha.<\/p>\n
Kuid parteiga pole te endiselt liitunud? Kandideerisite Reformierakonna nimekirjas, aga liikmeks ei soovinud astuda. Miks?<\/p>\n
Sa v\u00f5id saada valimistel miljon h\u00e4\u00e4lt, aga volikogus on iga\u00fchel \u00fcks h\u00e4\u00e4l, on kaksk\u00fcmmend \u00fcks volikogu liiget. Kui sa tahad midagi \u00e4ra teha, pead saama enamuse, seega \u00fcksikuna \u00fcritades, \u00fcksinda \u00fchelt jalalt teisele kekseldes ei saavuta sa mitte midagi, sa pead olema meeskonnam\u00e4ngija. Seltskonnast, mis t\u00e4na Viimsis on, on Reformierakonna meeskond minu jaoks k\u00f5ige tugevam. Ka eelmistel valimistel kandideerisin ma nende nimekirjas. Aga jah, ma pole partei liige.<\/p>\n
Miks mitte parteiga liituda? See oleks ju m\u00f5nes m\u00f5ttes loogiline.<\/p>\n
Ma ei n\u00e4e, miks see peaks olema loogiline, sellep\u00e4rast et kohalikul tasandil valitakse ikkagi inimest, mitte parteid. Kohalikud inimesed tegelevad sellega, et kohalik elu oleks parem. Mul pole t\u00e4na ambitsiooni, et minna maksus\u00fcsteeme muutma v\u00f5i midagi muud riigi tasandil tegema, seet\u00f5ttu ei n\u00e4e ma p\u00f5hjust parteisse kuuluda.<\/p>\n
Miks ei ole ambitsiooni? Te olete olnud erinevate asjade suhtes, mis Eesti riigis toimub, kriitiline. M\u00f5nes kohas olete ka k\u00e4e k\u00fclge l\u00f6\u00f6nud. Miks mitte liituda parteiga?<\/p>\n
Arvan, et see annabki mulle rohkem vabadust. Ma ise pean end eelk\u00f5ige inseneriks ja inseneride peamine eesm\u00e4rk v\u00f5i m\u00f5te on teha omaenda k\u00e4tega midagi maailmas paremaks. Mente et Manu, TalTechi h\u00fc\u00fcdlause \u2013 m\u00f5istuse ja k\u00e4ega.<\/p>\n
See, et ma kuhugi ei kuulu, annabki mulle vabaduse \u2013\u00a0kui ma n\u00e4en probleemi, siis ma v\u00f5in seda t\u00f5esti kritiseerida. Ma ei pea arvestama mingi parteipoliitika v\u00f5i kellegi teisega ja kui ma saan k\u00e4ed k\u00fclge l\u00fc\u00fca, siis ma l\u00f6\u00f6n k\u00e4ed k\u00fclge.<\/p>\n
Sellest s\u00f5ltumata on teil n\u00fc\u00fcdseks ikkagi Reformierakonna teatud muster v\u00f5i tempel k\u00fcljes. Kui te v\u00f5tate s\u00f5na mingisugusel kriitilisel teemal, tekib m\u00f5nel v\u00f5ib-olla k\u00fcsimus, kas sel on m\u00f5ningane poliitiline maik juures.<\/p>\n
Ma olen v\u00e4ga k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega kritiseerinud ka Reformierakonna tegemisi, kas v\u00f5i drooninduse teemat, mis on selgelt kaitseministeeriumi haldusalas.<\/p>\n
Nojah, ka mitmed Reformierakonna liikmed on Reformierakonnas toimuvat kritiseerinud.<\/p>\n
Me ei pea sinna (teemasse) minema. Kokkuv\u00f5ttes olen ma oma asju ajanud praegu niimoodi nagu ma olen \u2013 iseseisvalt, oma k\u00e4e peal, ja kavatsen seda ka edasi teha.<\/p>\n
Tegelikult on see m\u00f5nes m\u00f5ttes probleem, oletan, et n\u00f5ustute minuga, et paljude \u00fchiskonnas aktiivsete inimeste jaoks on laia poliitikasse sisenemine asi, mida ei tehta.<\/p>\n
Seal on v\u00e4ga lihtne p\u00f5hjus. Inimesed ei taju seda, et meil on v\u00e4ga palju poliitikuid ja poliitik on elukutse, ehk see on v\u00e4ga paljudele inimestele sissetuleku allikaks. Seet\u00f5ttu n\u00e4eme tihti selliseid jutum\u00e4rkides kompromisse, mis panevad kulmu kergitama, et oot-oot, kuidas see n\u00fc\u00fcd nii juhtus. Aga kui sa saad aru, et tihti on inimeste peamine motivatsioon, et saaks autoliisingu \u00e4ra maksta, siis tuleb mingi kokkum\u00e4ng teha, et palk jooksma hakkaks, siis sa m\u00f5istad nende inimeste m\u00f5tteviisi ja loogikat.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tasin neli aastat riigisektoris, sest kui ma oma esimesed aktsiad maha m\u00fc\u00fcsin, oli mul konkurentsikeeld ning selleks, et mitte niisama kodus istuda, l\u00e4ksin avalikku sektorisse t\u00f6\u00f6le. Aga mis see kaasa t\u00f5i? Mitte selle, et sa oled Reformierakond, vaid see teeb sulle m\u00e4rgi, et sa oled pep, ehk politically exposed person (riikliku taustaga isik ing. k. – toim.), mis t\u00e4hendab seda, et sa ei saa enam pangakontot teha.<\/p>\n
Kui sa oled insener ja ettev\u00f5tja ega saa rahvusvahelist pangakontot teha sellep\u00e4rast, et oled riiki teeninud \u2013 \u00e4kki oled korruptiivne v\u00f5i mis iganes \u2013, siis \u00fctleme niimoodi, et sa ikkagi rikud oma elu v\u00e4ga palju. Teenid riiki, oled omaarust ilge patrioot, aitad, ja selle eest antakse sulle p\u00e4rast niisugune litter, nagu vangis oleks olnud. Sa l\u00e4ksid (riigile) appi, aga saad karistada selle eest. Ega see poliitikuks minemine, kogu see valimisiste ajal musta pori loopimine, isegi Viimsis olin ma esimene, kes sai vuntsid plakati peale, sa pead ikka p\u00e4ris tugev inimene olema, et sellest l\u00e4bi k\u00e4ia.<\/p>\n
Ja siis tekibki k\u00fcsimus, aga milleks \u2013 p\u00e4rast on elu rikutud. Nagu \u00fctlesite, et Reformierakonna m\u00e4rk on k\u00fcljes. Kui teie kommentaar oleks mulle praegu korda l\u00e4inud, tegelikult l\u00e4hebki korda just sellep\u00e4rast, et te sellise lause \u00fctlesite \u2013 teil on m\u00e4rk k\u00fcljes \u2013, nagu see oleks h\u00e4biasi.<\/p>\n
See pole tingimata h\u00e4biasi.<\/p>\n
Jah, ma \u00fctlengi, aga meil Eestis on poliitik halvak\u00f5laline s\u00f5na. Alustasite lauset, et olete ettev\u00f5tja ja poliitik, veel koledam \u2013 munitsipaalpoliitik.<\/p>\n
Ma ei m\u00f5elnud seda \u00fcldse solvanguna.<\/p>\n
Eesti keeles tajume me seda kui midagi negatiivset. Ja inimesed lihtsalt ei taha seda. Aga ma vaatan asja teistpidi, sedapidi, et olen insener ja mul on midagi vaja \u00e4ra teha. N\u00e4iteks on mul vaja midagi teha oma k\u00fcla jaoks ning see vajab seda, et ma pean ise olema seal nii-\u00f6elda k\u00e4ttpidi juures ning selleks on vaja teha samme, tuleb \u00e4ra kannatada valimised, olla kellegi meeskonna liige, tuleb saada sinna kohapeale ning proovida teha, mida sa tahad teha. Muudmoodi pole v\u00f5imalik.<\/p>\n
Te \u00fctlete, et Eesti poliitiku peamine h\u00e4da on selles, kuidas oma autoliising \u00e4ra maksta.<\/p>\n
No vaadake, enamik parteipoliitikutest on t\u00e4na seal sellep\u00e4rast, et see on elukutse, mitte kutsumus.<\/p>\n
\u00c4kki on hoopis nii, et poliitikute palgad on selle t\u00f6\u00f6 eest liiga v\u00e4ikesed. Et suur osa inimetest, kes v\u00f5iksid olla erasektoris ilma selle pep-ita, ilma selle m\u00e4rgita, mida te negatiivseks peate, t\u00e4iesti normaalselt \u00e4ra elada, ei hakka poliitikasse minema, sellep\u00e4rast et lisaks kogu negatiivsele ei ole seal ka piisavat sissetulekut.<\/p>\n
Ei, ma ei usu. V\u00e4ga paljud, ka minu tuttavad ja s\u00f5brad, kes on m\u00f5elnud selle peale, kas minna poliitikasse, siis nad ei l\u00e4heks sinna kunagi sellep\u00e4rast, kas palk on viis v\u00f5i k\u00fcmme tuhat eurot.<\/p>\n
\u00c4kki peaks olema kaksk\u00fcmmend viis tuhat?<\/p>\n
See on t\u00e4itsa teine mudel, selline mudel on maailmas olemas, see on Singapuri mudel, kus Singapuri peaminister saab kaksk\u00fcmmend viis korda rohkem palka kui USA president. See on t\u00f5esti teistmoodi \u00fchiskond, makstakse oma tippudele \u00fclih\u00e4sti ja siis ongi nii, et kirurgid ja tipphambaarstid l\u00e4hevad poliitikasse, sest lisaks sellele, et teenida oma riiki, makstakse v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
USA praegune president ei peakski v\u00f5ib-olla oma ametikust palgast \u00e4ra elama.<\/p>\n
N\u00f5us.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt ta n\u00e4itab s\u00fcsteemi erisust, kus \u00fchel juhul me ei maksa avaliku sektori inimestele, poliitikutele turu keskmisega v\u00f5rreldes liiga palju, aga teine \u00e4\u00e4rmus on Singapur, kus riiki v\u00f5etakse kui tippettev\u00f5tet ja makstakse tippettev\u00f5tete juhtide palka.<\/p>\n
Kas te ei pea probleemiks seda, et meil ei olegi v\u00f5imalik poliitikasse tippjuhte saada?<\/p>\n
Ikka on v\u00f5imalik tippjuhte saada, meil on ka \u00fcksikud n\u00e4ited olemas, probleem on mujal. Mulle isegi ei meeldi s\u00f5na tippjuht, meil istub neid elukutselisi tippjuhte ka p\u00e4ris palju pingil, mulle meeldivad inimesed, kes on ettev\u00f5tjad. Ehk need, kes riskivad mitte ainult sellega, et nad juhivad midagi, vaid nad on p\u00e4riselt omaenda rahakotiga vastutavad, nad on ise midagi algatanud, loonud, \u00fcles ehitanud. Need on natuke teisest puust inimesed. Tippjuhte on meil k\u00fcll ja k\u00fcll, nad tulevad midagi ehitama ja hoidma, aga mingi alus, esimene risk on juba \u00e4ra v\u00f5etud kusagilt.<\/p>\n
Taavi Kotka Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
T\u00f5ite n\u00e4ite iseenda avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tamisest riigi IT-juhina.<\/p>\n
Riigi IT-juht on natukene palju \u00f6elda.<\/p>\n
Hinnanguliselt saite te ses ametis h\u00e4sti hakkama, aga teile j\u00e4rglase leidmine osutus ootamatult raskeks. Kogu austuse juures k\u00f5igi j\u00e4rglaste vastu, ei \u00f5nnestunud teile v\u00e4\u00e4rilist j\u00e4rglast siiski leida.<\/p>\n
Asi on v\u00f5ib-olla selles, et ma olen teist t\u00fc\u00fcpi, ikkagi paberitega insener, ma p\u00e4riselt teadsin, mida ma teen ka eriala m\u00f5ttes. Arvan, et mu j\u00e4rglased on olnud rohkem avaliku sektori v\u00f5i humanitaarteaduste taustaga. Meil ei ole jah t\u00f5esti \u00f5nnestunud sinna inseneri saada.<\/p>\n
Kas oleks vaja?<\/p>\n
Nii ja naa. Erinevad perioodid vajavad eri t\u00fc\u00fcpi inimesi. Minu pluss oli veel see, et kuna ma ei teinud karj\u00e4\u00e4ri avalikus sektoris, siis ma v\u00f5isin t\u00f5esti olla radikaalsem oma v\u00e4lja\u00fctlemistes ja oma reformides. Ehk kui ma kellelegi ei meeldi, saan kinga, siis ei juhtu mul seet\u00f5ttu mitte midagi. Inimesed, kel on potentsiaalne karj\u00e4\u00e4r avaliku sektoriga seotud, ei saa oma s\u00f5nav\u00f5ttudes ja ideedes nii vabad olla.<\/p>\n
Ikkagi on k\u00fcsimus selles, kuidas me oma \u00fchiskonda korraldame, et k\u00f5ik oleks v\u00f5imalik. See teie IT-juhiks saamine oli oma olemuselt \u00fcsnagi singulaarne. Teil oli mahajahtumise periood, mille k\u00e4igus oli tarvis rakendust leida ning l\u00e4htuvalt kontaktidest, m\u00f5tetest ja nii edasi see rakendus sellisel kujul tekkis. Selliselt \u00fchiskonna struktuuri \u00fcles ehitada on erakordselt raske. Kuidas leida neid \u00fcksikuid inimesi ja hetki ning neid rakendada?<\/p>\n
Olen idee v\u00e4lja pakkunud. Kui sa t\u00e4na teed avalikus sektoris midagi v\u00e4ga radikaalset, midagi head, siis need, kes selle v\u00e4lja m\u00f5tlesid ja \u00e4ra tegid midagi muud peale patsutuse ei saa. Ei ole olemas mingeid optsioone, mingit boonust.<\/p>\n
Ja teistpidi, kui neil ei tule midagi v\u00e4lja, saavad nad kinga, nad vallandatakse. Meil on avaliku sektori motivatsioon paigast \u00e4ra.<\/p>\n
Ma k\u00e4isin selle idee suuremalt v\u00e4lja. Mina annaks inimestele v\u00f5imaluse. Need inimesed, kes v\u00f5tavad riski, teevad mingi radikaalse reformi, nad v\u00f5ivad selle eest saada s\u00f5imata, kindlasti saavad meedias s\u00f5imata, saavad tappa; v\u00f5tame hea n\u00e4ite \u2013 meie ID-kaart \u2013, kui ta kunagi tuli, siis isegi tuntud tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa siunas seda projekti kolm-neli aastat, kuid t\u00e4na vaatame seda kui rahvuslikku uhkust, aga inimesed, kes seal taga olid, mitmed neist p\u00f5lesid l\u00e4bi, m\u00f5ni, \u00fctleme ausalt, uppus pudelisse, kuid t\u00e4na on nad kangelased. Me ei m\u00e4leta neid, aga nemad v\u00f5tsid riski, hoidsid k\u00fc\u00fcntega kinni, et see on \u00f5ige asi, oodake, see v\u00f5tab aega, see settib \u2013 see settis k\u00fcmme aastat ja n\u00fc\u00fcd on see meie digi\u00fchiskonna alus. Kui palju on need inimesed Eesti heaks teinud, kui palju on Eesti sellest v\u00f5itnud \u2013 miljardeid. Riigi mainega, innovatsiooniga jne. Anname siis m\u00f5ned miljonid neile.<\/p>\n
Eraettev\u00f5tluses on see loogiline. Kui keegi ehitab \u00fcles t\u00e4iesti uue \u00e4ri, sa annad osa talle, v\u00e4ikese osa, aga see v\u00e4ike osa, kus ta v\u00e4ga h\u00e4sti kasvab, v\u00f5ib olla pool miljonit, miljon.<\/p>\n
See m\u00f5te on ju paberil kaunis, aga reaalelus t\u00e4iesti rakendamatu.<\/p>\n
Miks?<\/p>\n
Tekib k\u00fcsimus, kes m\u00f5\u00f5dab ja kuidas hindab, kellele m\u00f5\u00f5detakse ja nii edasi.<\/p>\n
Eestis on \u00fcks erisus. Miks me oleme nii hea IT-riik? Alguses me ei olnud. Alguses ei l\u00e4inud meil \u00fcldse h\u00e4sti, l\u00e4ks v\u00e4ga halvasti, sest me p\u00fc\u00fcdsime IT-ga \u00e4ra lahendada k\u00f5iki probleeme. Proovisime k\u00f5ikide teenuseid suruda tehnoloogiasse.<\/p>\n
N\u00e4iteks, et itaallane ostab eestlaselt auto, keeruline teenus, teise riigi kodanik, siis proovisime panna k\u00f5ik \u00fchte protsessi, kus eestlane ostab eestlaselt ja itaallane eestlaselt \u2013 v\u00e4ga keeruline ja kole protsess, mitte keegi ei kasutanud seda keskkonda.<\/p>\n
Siis me m\u00f5tlesime, et oot-oot, kui itaallane ostab eestlaselt auto, mis juhtub umbes kord aastas, siis minnakse esindusse. Aga kui eestlane ostab eestlaselt, mis on 99 protsenti tehingutest, siis proovime asja \u00e4ra lahendada digitaalselt h\u00e4sti lihtsalt.<\/p>\n
Kui me saime aru sellest, et me ei pea alati tegema asju k\u00f5igi jaoks, vaid kaheksak\u00fcmmend-kaksk\u00fcmmend printsiibil, siis muutusid meie tehnoloogilised lahendused, ka IT-lahendused v\u00e4ga lihtsaks, ka maksus\u00fcsteemid l\u00e4ksid palju lihtsamaks ja nii edasi.<\/p>\n
Sama on selle teemaga. Kui sa m\u00f5tled avaliku sektori motivatsioonile, siis see on kohutavalt suur teema \u2013 \u00f5petajate motivatsioon, politsei motivatsioon, kas ainult ametnikud saavad. Siin on miljon k\u00fcsimust, aga \u00fchtegi probleemi ei hakata lahendama niimoodi, et h\u00fcppad korraga peale ja v\u00f5tad k\u00f5ik ette.<\/p>\n
Siin on sama tehnika, hakkame vaikselt pihta, leiame palun ainult kolm probleemi \u00fchiskonnas, mille puhul me teeme avaliku diskussiooni, arutame ERR-is v\u00f5i \u00c4rip\u00e4evas v\u00f5i kus iganes. Arutame probleemide sisu \u00fcle ja paneme \u00fchiskonnana v\u00e4lja mingi auhinna.<\/p>\n
Ma toon enda kapsaaiast mingi n\u00e4ite. Meil on vaja viit tuhandet droonipilooti. Kes iganes selle \u00e4ra lahendab, palun, siin on auhind. V\u00e4ga lihtne. \u00c4rme l\u00e4he kaugemale. Mina seda boonust ei vaja, aga et te saaksite m\u00f5ttest aru, et me ei pea kohe k\u00f5ike \u00e4ra lahendama.<\/p>\n
Niimoodi minnes \u00f5pitakse, niimoodi ehitatakse ka start-up`e. Sa hakkad \u00fchest v\u00e4iksest otsast minema, vaatad, \u00f5pid protsessi k\u00e4igus, parandad, teed paremaks ja l\u00f5puks v\u00f5ib-olla k\u00fcmne v\u00f5i viieteistk\u00fcmne aasta p\u00e4rast sa j\u00f5uad kuhugi. Aga see ei j\u00f5ua mitte kunagi kuhugi, kui t\u00e4na ei alusta.<\/p>\n
Jah, aga kui me vaatame Eesti poliitilist maastikku, siis m\u00f5elda selle peale, et keegi k\u00fcmme v\u00f5i viisteist aastat mingit projekti v\u00e4ga sihikindlalt juhib, ei ole ju teostatav.<\/p>\n
Kui me anname optsioone, siis optsioonide m\u00f5te on selles, et igasugune organisatsioon on muutuv. V\u00f5tan t\u00e4na endale meeskonna, annan optsioonid, \u00fchel hetkel vaatan, et see mees ei vea enam v\u00e4lja, lasen ta lahti, v\u00f5tan uue inimese, aga tema optsioonid j\u00e4\u00e4vad talle alles, ehk kui me kokkuv\u00f5ttes j\u00f5uame tulevikus tulemuseni, siis jah, ta ei saa enam optsiooni juurde teenida, aga need, mis ta selle v\u00e4ikse ajaga tegi, on tal alles. Kui ikkagi l\u00e4heb h\u00e4sti, on tal boonus olemas. Ei peagi olema k\u00fcmme-viisteist aastat paigal, t\u00e4htis on see, et sa omal ajal tegid nii palju \u00e4ra, et sa olid v\u00e4\u00e4rt oma optsioone.<\/p>\n
Me teame t\u00e4na, et meil on rasked reformid tegemata \u2013\u00a0koolireform, pensionireform \u2013 ja me ei tee mitte kunagi neid \u00e4ra, sellep\u00e4rast et see on poliitiline enesetapp. N\u00e4gite, mis juhtus L\u00e4\u00e4nerannas kooli kinnipanekuga \u2013p\u00f5him\u00f5tteliselt poliitiline enesetapp. Mitte keegi ei hakka seda tegema.<\/p>\n
Teistpidi vaatame, et kurat, raha ei ole, ei ole m\u00f5ttekas hoida kahe v\u00f5i kolme lapsega koole lahti. Ongi muna v\u00f5i kana. See on praegu raske n\u00e4ide, see on komplekssem probleem, ei ole p\u00e4ris nii, et maksame miljoni ja paneme koolid kinni, aga m\u00f5tleme \u2013\u00a0see, et mingi seltskond l\u00e4heb tegema mingit v\u00e4ga keerulist ja rasket asja, mida tegelikult on \u00fchiskonnale vaja, aga kohe pole olemas \u00f5iget lahendust, vaid see on vaja v\u00e4lja m\u00f5elda ja ellu viia, siis miks mitte jagada (raha) nendega, kes selle l\u00f5puks tehtud saavad, kuna riik s\u00e4\u00e4stab \u2013\u00a0me raiskame t\u00e4na ebaefektiivse haridusv\u00f5rgu peale peale kindlasti \u00fcle saja miljoni aastas \u2013\u00a0, kokkuv\u00f5ttes saame selle efektiivsemaks. Miks mitte jagada seda nende inimestega, kes selle \u00e4ra teevad.<\/p>\n
Tihti ei ole probleemid mitte probleemid, mida on v\u00f5imalik lahendada, vaid tegemist on valikute k\u00fcsimustega. Kas v\u00f5i seesama L\u00e4\u00e4neranna kooliv\u00f5rgu n\u00e4ide. K\u00f5ik inimesed, kelle elu muutub, kui nende l\u00e4hedal olev kool kinni pannakse \u2013\u00a0seni on nad saanud suuresti teiste maksumaksjate raha eest m\u00f5nusalt v\u00e4ikeklassides oma lastele haridust pakkuda \u2013, ei ole kunagi sellega n\u00f5us. Tegemist pole lahenduse, vaid valikutega.<\/p>\n
Ongi v\u00e4ga \u00f5ige, et tegemist on valikutega. Kuid vaatame seda asja inseneri vaatenurgast. Kui meil on p\u00e4riselt probleem, kui me tunnetame probleemi ja on valus ka, siis me peame hakkama otsima, millised on viisid, kuidas me selle \u00e4ra lahendame. Kokkuv\u00f5ttes on sul alati vaja inimesi, on vaja paika panna motivatsioonid. Kui head inimesed ja hea motivatsioon saavad kokku, saad sa \u00fcldjuhul ka tulemuse. Kui ma seda asja insenerina vaataksin, hakkaksin tegelema sellega, kuidas ma saan \u00f5ige meeskonna ja \u00f5ige motivatsiooni, et nad p\u00e4riselt asja \u00e4ra teeksid. See on muidugi juhtimisv\u00f5te.<\/p>\n
Kui me v\u00f5tame puhtalt inseneeria vaatepunktist, siis oleks Eestis m\u00f5istlik tuua k\u00f5ik inimesed v\u00e4ikelinnadest, kus lisandv\u00e4\u00e4rtus inimese kohta on erakordselt madal, kokku Tallinnasse, v\u00f5i Viimsisse, kus lisandv\u00e4\u00e4rtus inimese kohta on oluliselt k\u00f5rgem, vahed on mitmekordsed. Ometi ei ole see asi, mida oleks v\u00f5imalik Eesti \u00fchiskonnale maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
K\u00f5ikide asjade puhul ei h\u00fcppagi me kohe l\u00f5pptulemuseni. Linnastumine kui protsess on kestnud juba sajandi ja ta j\u00e4tkub. V\u00e4ikelinnad j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rjest t\u00fchjemaks. Insener ei lahenda korraga \u00e4ra tervet probleemi, me liigume sinnapoole mingite sammude, mingite struktuuridega.<\/p>\n
Hakkasin ise droonipiloote koolitama, sellep\u00e4rast et ma n\u00e4gin, et riik sellega ei tegele. Jah, ma ei tee kohe viis tuhat, teen n\u00e4dalas viisk\u00fcmmend kuus.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3122281h6c9dt24.jpg\"\/)
Taavi Kotka Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime teie haridusprojektidest. V\u00f5ib-olla k\u00f5ige rohkem olete tuntud t\u00fcdrukutele inseneeria \u00f5petamise poolest, HK Unicorn Squad on praeguseks erakordselt suureks kasvanud.<\/p>\n
Viisteist protsenti lastest.<\/p>\n
Viisteist protsenti k\u00f5igist lastest v\u00f5i t\u00fcdrukutest?<\/p>\n
Kuna see projekt on t\u00f5esti v\u00e4ga suureks kasvanud, siis peab natuke selgitama tausta, muidu l\u00e4heb numbrimaagia k\u00e4est \u00e4ra. Meil s\u00fcnnib aastas \u00fcheksa kuni k\u00fcmme tuhat last ja pooled neist on t\u00fcdrukud, meie kooli astub igal aastal kaheksasada, siis sa saad isegi suurema protsendi t\u00fcdrukutest.<\/p>\n
Meil ei ole ainult t\u00fcdrukud enam, vaid koost\u00f6\u00f6s Targa Tuleviku Fondiga \u00f5petame p\u00f5hikoolis inseneeriat, ehk kaasajastame tehnoloogia\u00f5petust. Tehnoloogia\u00f5petus on t\u00e4na heegeldamine, kudumine, kokandus, t\u00f6\u00f6\u00f5petus ja nii edasi, see on kooliti erinev.<\/p>\n
Koolid, kes tahavad kaasaegset inseneeriat, saavad meie poole p\u00f6\u00f6rduda, me anname ettevalmistatud tunnid ja vastavad vahendid \u2013\u00a0droonid, ja robotid. Mis on t\u00fcdrukute kooli erip\u00e4ra, on see, et me ei anna neid asju koolile riiulisse, vaid koos tunniga, tunnikirjelduse ja sisuga ning vahendid liiguvad p\u00e4rast tunni l\u00f5ppu meile tagasi. Meie keskladu on Viimsis, kus kolm logistikut saadavad kaks korda p\u00e4evas kaste \u00fcle Eesti ja need liiguvad tagasi. Kui muidu on \u00fche drooni hinnaks n\u00e4iteks kakssada eurot, kool peaks ostma v\u00e4hemalt k\u00fcmme drooni, et olla klassi jaoks p\u00e4dev ning see on juba p\u00e4ris korralik summa, siis meil k\u00e4ib droon kahek\u00fcmnes erinevas koolis ning sellega on ta k\u00fcmme eurot t\u00fckk, mis t\u00e4hendab, et enam ta polegi nii v\u00e4ga kallis.<\/p>\n
Sellise logistikaga suudame me teha v\u00e4ga efektiivselt kaasaegset tehnoloogia\u00f5petust. Suudame kalleid vahendeid, ka metoodiliselt kalleid asju jagada \u00fcle Eesti ja see teeb hinna v\u00e4ga m\u00f5istlikuks.<\/p>\n
Kui mitu aastat te seda teinud olete?<\/p>\n
Kaheksa.<\/p>\n
Olete m\u00f5\u00f5tnud, kui tulemuslik see asi on?<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4itaja, milleks on huvin\u00e4itaja, on see, et huvi on suurem, kui me suudame rahuldada, ehk meil on t\u00fcdrukuid ootelistis, keda me ei j\u00f5ua teenindada. Neid on kahjuks kogu aeg tuhat.<\/p>\n
Teiseks, kui me k\u00fcsime t\u00fcdrukutelt nende sisseastumishetkel, kas nad n\u00e4evad oma tulevikku seotud IT-ga, siis alla k\u00fcmne protsendi \u00fctlevad jah. Kolm aastat hiljem, kui nad meie kooli l\u00f5petavad, vastab samale k\u00fcsimusele jah kaheksak\u00fcmmend kuus protsenti.<\/p>\n
Mis ei t\u00e4henda seda, et nad tormavad k\u00f5ik kohe inseneeriat \u00f5ppima, kindlasti mitte, aga siin on sama analoog, mis laulu v\u00f5i pillim\u00e4ngu \u00f5ppimisel v\u00f5i balletil, ehk kui sa lapsena balletti ei tee, siis sinust balleriini kindlasti ei saa. Kui sa alustad balletiga 15-16-eluaastal, on hilja. Muusikaga on tihti sama, t\u00e4na tunnustab rahvusvaheline teadus seda, et sa pead lapsele j\u00e4lje p\u00e4he j\u00e4tma enne \u00fcheteistk\u00fcmnendat eluaastat, enne puberteedi algust.<\/p>\n
Ja ta ei pea seda kogema niimoodi, et k\u00e4isin korraks kuskil tehases v\u00f5i kuulasin korraks Karoli Hindriksi ettekannet, mis on ka alati t\u00e4htis, vaid tal on vaja seda, et tal on pikem kokkupuude mingi teemaga, pikem periood, mis j\u00e4tab talle j\u00e4lje ja j\u00e4tab ukse talle irvakile, et kui ta hakkab tulevikus karj\u00e4\u00e4ri valima, siis ta vaatab reaalteaduste poole, mida ta muidu ei teeks. M\u00f5ju on hakanud kasvama, enne valis iga viies v\u00f5i kuues naine inseneeria.<\/p>\n
Kas see programm tasub end ka rahaliselt \u00e4ra?<\/p>\n
Rahaliselt ei. Me maksame ikka peale<\/p>\n
Kui j\u00e4tkusuutlik see on?<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes on j\u00e4tkusuutlik, et ta ju j\u00e4rjest kasvab, mahud l\u00e4hevad suuremaks ning teised fondid tulevad appi, seda tahetakse saada laiemalt \u00fcle Eesti. Me oleme \u00e4ra t\u00f5estanud, et kui me tahaksime pakkuda k\u00f5ikidele lastele, mitte ainult t\u00fcdrukutele, kaasaegset inseneeriat, anda neile baasi, et nad on v\u00e4hemalt kolm aastat, n\u00e4iteks teisest neljanda klassini sellega kokku puutunud, siis kulu riigile oleks umbes kaks ja pool miljonit eurot aastas.<\/p>\n
Riigi vaates pole kuigi suure rahaga tegemist.<\/p>\n
Seda r\u00e4\u00e4gin ka mina, aga haridusministeerium arvab teisiti.<\/p>\n
Te peate haridusministeeriumile appi minema.<\/p>\n
T\u00fcdrukute enesekindlus muutub. Muutub see, kuidas nad tahavad probleemi lahendada ja kas nad julgevad probleeme lahendada. Nad ei karda enam eksida. kui nad meile tulevad, siis n\u00e4eme arglikke, selliseid mina-k\u00fcll-ei-julge-drooniga-lennata-t\u00fc\u00fcpi noori inimesi. See k\u00f5ik muutub kolme aasta jooksul, jootekolbid k\u00e4es on nad enesekindlad, nad teavad, mida nad teevad. Alguses kuulavad nad v\u00e4ga palju juhendajat, kuskil kolmandal-neljandal kursusel on nad juba sellised, et vaatavad l\u00e4htevideo koos juhendajaga l\u00e4bi, siis pusivad ise, ehitavad roboti valmis. See, mis toimub noore inimese enesekindlusega, on kulda v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
Me oleme oma metoodikat laenutanud ka teistesse riikidesse, et katsetage, ega meil mingit \u00e4risaladust pole. Ka teised riigid n\u00e4evad sama efekti. Haridus on suhteliselt universaalne \u00fcle maailma. \u00d5petame ju ka matemaatikas liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist eri riikides samamoodi, natuke teiste tehnikatega, aga samalaadselt. Sama on inseneeriaga.<\/p>\n
See on natukene laiem k\u00fcsimus, aga m\u00f5nes m\u00f5ttes pole koolihariduse andmine viimase saja aasta jooksul liiga palju muutunud. Meil on \u00f5pikud, \u00f5petajad, kontrollt\u00f6\u00f6d ja eksamid.<\/p>\n
Ma vaidlen natuke vastu. Andsin enda l\u00f5bustamiseks oma lastele MIT (Massachusetts Institute of Technology), Bostoni \u00fclikooli, maailma number \u00fcks inseneeria\u00fclikooli 1865. aasta sisseastumiskatsed. Tol ajal k\u00e4isid nad kaheksandas ja \u00fcheksandas klassis ja nad lahendasid need k\u00f5ik \u00e4ra. Ehk MIT, mis oli maailma number \u00fcks, tase on 21. sajandi Eesti kooli kaheksanda klassi tase. Leia x, kahe muutujaga v\u00f5rrand, on seal raske \u00fclesanne.<\/p>\n
Minu lapsel oli sel n\u00e4dalal vene keele tunnis \u00fclesandeks lavastada video, kus v\u00f5is kasutada AI-d, ja esitada see. Vabandust, kui mina k\u00e4isin koolis ja keegi oleks \u00f6elnud, et homseks on vaja luua video koos subtiitrite ja k\u00f5igega, siis nalja teete… Me panime kuivatuspaberi vahele vahtralehe ja kirjutasime vaher. See oli maksimum multimeedia tase.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, \u00fclesanded, need probleemid, mida meie lapsed koolides lahendavad v\u00f5rreldes sellega, mida meie tegime, on oluliselt keerulisemad. T\u00e4nu tehnoloogiale on k\u00f5ik k\u00fcll kiiremini tehtav. Milliseid esitlusi me n\u00fc\u00fcd loome, varem oleks tulnud tunde raamatukogus istuda, koopiamasinaga raske raha eest koopiaid teha, aga n\u00fc\u00fcd lahendame me hoopis teise dimensioonilisi \u00fclesandeid.<\/p>\n
Kuigi jah, \u00f5pikud ja viis, mismoodi me \u00f5petame on j\u00e4\u00e4nud samalaadseks, aga sisu ja \u00fclesannete keerukus on hoopis midagi muud.<\/p>\n
Kuhu ma tahtsin selle k\u00fcsimusega j\u00f5uda, on pigem see, et k\u00f5ik need tehnoloogilised vahendid v\u00f5imaldavad igasuguseid asju teha, muudavad \u00f5ppeprotsessi v\u00e4ga s\u00fcgavalt selles suunas, et generatiivne tehisaru v\u00f5ib viia kohta, mis ei taga enam, et \u00f5pilane saab tegelikult teemast aru.<\/p>\n
Ei ole nii, me peame v\u00f5tma aega kohanemiseks. Iga uue tehnoloogiaga inimesed ju kohanevad. Kui internet tuli, hakkasid lapsed \u00fchel hetkel v\u00e4ga h\u00e4sti tegema t\u00f6id, mis olid m\u00f5eldud tegemiseks ENE v\u00f5i Enekese ja arhiivimaterjali abil. Nad lihtsalt kopeerisid internetist juttu kodut\u00f6\u00f6desse. \u00d5petajad said sellest aru ja muutsid tehnikaid.<\/p>\n
T\u00e4pselt sama on siin. Selle asemel, et kirjutada kirjand “Pisuh\u00e4nnast”. mis on t\u00f5esti m\u00f5ttetu \u2013\u00a0laps laseb selle lupsti valmis kirjutada ega saa sellest aru \u2013, selle asemel v\u00f5iks \u00f5petaja \u00f6elda, et tehke kaheminutiline l\u00fchivideo, kas v\u00f5i AI abil, “Pisuh\u00e4nnast”, kus on v\u00e4lja toodud peategelase flegmaatilisus.<\/p>\n
Me saame tajuda, kas ta tegelikult saab aru. Selle skriptiga, mille ta AI-le annab, peab ta ikkagi vaeva n\u00e4gema, peab seda m\u00f5istma. Seega t\u00f6\u00f6v\u00f5tted on teised, aga tulemused keerukamad ja n\u00fcansirohkemad. Me peame lihtsalt andma \u00f5petajatele aega, et sellega tegeleda.<\/p>\n
Arvate, et generatiivse tehnoloogia ajastule on v\u00f5imalik leida mingisugused rohud?<\/p>\n
L\u00e4hen j\u00e4lle sinna, et meil on mingid \u00fclesanded, mis on muidu kaheksandale klassile m\u00f5eldamatud \u2013\u00a0 kui minu kooliajal aastal 1988 oleks mulle kaheksandas klassis \u00f6eldud, et paku m\u00f5tteid maailma kliimaprobleemide lahendamiseks, siis…<\/p>\n
Keegi ei m\u00f5elnud siis maailma kliimale.<\/p>\n
Toon lihtsalt n\u00e4ite. M\u00f5tleme, mida oleks laps sel hetkel pidanud tegema, kust ta oleks informatsiooni saanud. Ei ole m\u00f5tet anda \u00fclesannet, mis ei ole lahendatav. Aga n\u00fc\u00fcd, t\u00e4nu sellele, et informatsioon on k\u00e4ttesaadavam, saame lastele anda hoopis teise dimensiooniga \u00fclesandeid. Jah, need peavad olema koosk\u00f5las nende arengutasemega.<\/p>\n
T\u00f5in siin “puusalt tulistades” n\u00e4iteid, aga mu m\u00f5te on see, et vaadake, kui lihtsaid \u00fclesandeid anti omal ajal MIT-is, sest tase oligi selles kohas. Ja kui raskeid \u00fclesandeid me anname n\u00fc\u00fcd, et m\u00f5ista, kes sobib meie kooli. Tahan \u00f6elda, et tehnoloogia loob v\u00f5imaluse anda komplekssemaid \u00fclesandeid.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3122290h484at24.jpg\"\/)
Taavi Kotka Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Eesti on k\u00e4ivitanud ka tehisaru v\u00f5i tehisintelligentsi h\u00fcppe, TI-h\u00fcppe.<\/p>\n
V\u00e4ga aeglaselt l\u00e4heb sellega minu silmis.<\/p>\n
Eks seal on ju t\u00e4iesti adekvaatsed mured, kui sa ei kopeeri mingisugust mudelit, mis on kuskil maailmas juba laialt kasutusel ehk kuidas seda hariduss\u00fcsteemis kasutatakse, siis pead sa ise hakkama m\u00f5tlema ja vaatama, kuidas \u00f5petajaid sellesse protsessi kaasata, kuidas p\u00e4riselt neid mudeleid, mis v\u00e4ga kiiresti muutuvad, rakendada.<\/p>\n
Oleme isegi poolteist aastat seda t\u00f6\u00f6d teinud, alustasime pisut varem, kui see TI-h\u00fcppe m\u00f5te tuli. \u00d5petajad tulevad v\u00e4ga h\u00e4sti kaasa ja lapsed v\u00f5tavad v\u00e4ga h\u00e4sti vastu. Ehk saab teha k\u00fcll.<\/p>\n
Lapsed kasutavad kindlasti k\u00f5iki neid mudeleid kogu aeg. <\/p>\n
P\u00f5himure on pigem see, et neid kasutavad need lapsed, kellel on see finantsiliselt v\u00f5imalik, sest head mudelid maksavad. K\u00f5ik lapsevanemad ei v\u00f5imalda seda.<\/p>\n
Minu arvates peaks selle TI-h\u00fcppe sisu olema see, ja seda pole raske teha, et k\u00f5igil oleks ligip\u00e4\u00e4s, litsentsid olemas. Sellest peaks pihta hakkama, aga ka see l\u00e4heb praegu raskelt.<\/p>\n
Mingeid litsentse oleme ikka ostnud.<\/p>\n
Jah. Aga ega me ei peagi siin omavahel selle \u00fcle vaidlema, sest me ei vastuta selle t\u00f6\u00f6 eest.<\/p>\n
M\u00f5neti on Eestis hariduse kvaliteet s\u00f5ltuvalt koolist ja vanemate varalisest staatusest ebav\u00f5rdne.<\/p>\n
\u00dctlen selle siin saates v\u00e4lja \u2013\u00a0vahe on ko\u0161maarne. Kuidas me seda teame? Me n\u00e4eme selle j\u00e4rgi, et kui me \u00fclesanded k\u00e4ivad erinevates koolides, siis me kogume \u00f5petajatelt tagasisidet ning selle pealt v\u00f5in \u00f6elda, et Eestis on hariduslik ebav\u00f5rdsus. Okei, me ei saa k\u00f5iki v\u00f5rrelda reaalkooliga, kus on k\u00e4sitsi v\u00e4lja valitud erilised lapsed, on teine t\u00f6\u00f6distsipliin ja nii edasi, aga ka nii-\u00f6elda tavakoolides on erinev tase, ei ole niimoodi, et Saaremaa laps on t\u00e4pselt samasugune kui Tartumaa oma ja vastupidi. See s\u00f5ltub v\u00e4ga palju koolist. Hariduslik ebav\u00f5rdus on meil tegelik probleem.<\/p>\n
Ja sellele pole lahendust.<\/p>\n
Ma arvan, et siin on k\u00fcsimus pigem selles, et me ei tohi lasta latti allapoole teatavast tasemest. Minu meelest oli see kitsa ja laia matemaatika teema v\u00e4ga n\u00f5rk otsus, selgelt populistlik otsus. Kes iganes seda omal ajal tegi, v\u00f5tku poliitiliselt vastutus. See oli v\u00e4ga n\u00f5rk otsus. Tugev matemaatika on elu alus. Oskus raha lugeda, olla finantsiliselt tark, see k\u00f5ik eeldab baasteadmisi matemaatikast.<\/p>\n
Teine asi, mis mind v\u00e4ga s\u00fcgavalt h\u00e4irib nii Tallinnas kui ka Tartus, kus r\u00e4\u00e4gitakse, et k\u00f5ik peaksid saama g\u00fcmnaasiumikohad ning Tallinnas k\u00f5neldakse ka mingist loosimisega koolidesse astumisest, mis on minu arust naeruv\u00e4\u00e4rne teema.<\/p>\n
\u00dchelt poolt olen ma \u00f5udselt uhke Eesti hariduse \u00fcle, me peamegi olema, sest PISA test n\u00e4itab, et me oleme number \u00fcks Euroopas.<\/p>\n
Kuid selle asemel, et seda edu kasvatada \u2013\u00a0minna n\u00e4iteks Oxfordi ja Cambridge’i \u00fclikooli juurde ja \u00f6elda, et n\u00e4ete, meil on Euroopa parim haridus, kas te soovite mingit otsemat teed meie v\u00e4ga heade, Euroopa parimate laste juurde, ning me saame seda m\u00f5\u00f5ta n\u00e4iteks rahvusvaheliste ol\u00fcmpiaadidega, mis iganes tingimustega \u2013\u00a0selle asemel, et v\u00f5rrelda end Euroopa tippudega ja luua oma lastele v\u00f5imalus Euroopa tipp\u00fclikoolidesse saamiseks, tegeleme me sellega, et \u00fchtlustame ja t\u00f5mbame keskmist allapoole. Teeme asju niimoodi, et kui mul ikkagi on kesklinna sissekirjutus, pean saama loosiga lapse siia kooli. See on naeruv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
M\u00f5elge, kui spordiklubid oleksid sellised, et me siin vaatame, et su poisid on sel aastal jalgpallis maru head, oleks m\u00f5istlik neid natuke jagada, v\u00f5tame sinult head \u00e4ra ja paneme sinna, kus nii h\u00e4id pole \u2013\u00a0t\u00f5mbame keskmist allapoole. Spordis me tajume, et sul peavad olema tugevad klubid, et spordiala tugevalt edasi areneks, aga hariduses me seda ei n\u00e4e.<\/p>\n
Veel \u2013\u00a0selle asemel, et v\u00f5rrelda ennast maailma tippudega, kus me ju PISA j\u00e4rgi oleme, tegeleme me sellega, kuidas saaks Tallinna Reaalkooli laiemaks ja GAGi paremaks, et nii on justkui \u00f5ige.<\/p>\n
Te ju m\u00f5istate, et \u00f5pilaste \u00f5pitulemus on meil tihti seotud sellega, kui palju on nende vanematel rahalisi ja ajalisi ressursse, et lastega tegeleda.<\/p>\n
Seda n\u00e4itab ka rahvusvaheline uuring, see ei ole ainult Eestis nii, vaid \u00fcle maailma \u2013\u00a0lapsed, kes \u00f5pivad rohkem koos vanematega, teevad ausalt \u00f6eldes kordades paremaid tulemusi.<\/p>\n
On veel see k\u00fcsimus, kui palju me soovime, et hariduss\u00fcsteem oleks osa sellest, et generatsioonide vahelist sotsiaalset mobiilsust v\u00e4hendada. Kas hariduss\u00fcsteem peaks suurendama generatsioonide vahelist sotsiaalset mobiilsust v\u00f5i seda v\u00e4hendama? Haridusministeeriumi valik tundub olevat selles suunas, et \u00fcritada seda suurendada.<\/p>\n
Pean ausalt tunnistama, ma ei saa v\u00e4ga palju aru, mida haridusministeerium teeb. J\u00e4tan selle kommenteerimata.<\/p>\n
Tervikuna te ju tajute, et kui \u00fcheksak\u00fcmnendatel v\u00f5i ka kahe tuhandendate alguses oli noorel hakkajal inimesel v\u00e4ga kiiresti v\u00f5imalik rikkaks saada, aga mida aeg edasi, seda rohkem on inimese tulevikuv\u00f5imalused ja trajektoorid seotud tema p\u00e4ritoluga.<\/p>\n
Miks meie ka nende t\u00fcdrukutega tegeleme, on see, et ma ei n\u00e4e Eesti puhul muud v\u00f5imalust globaalses konkurentsis, olles Euroopa Liidu \u00e4\u00e4reala ja olles kurja riigi k\u00f5rval, kui mitte isegi \u00f6elda v\u00e4rdja riigi k\u00f5rval. Meil pole muud v\u00f5imalust, kui meil peavad olema targad inimesed, kes suudavad teha siin tarka t\u00f6\u00f6d, mis toovad kokkuv\u00f5ttes kasu v\u00f5i kasvu kuskil mujal, sest meie enda v\u00e4ike maa on nii kapseldunud ja liiga kaugel, et keegi ei too siia tehast. M\u00f5ned toovad, aga see ei ole v\u00e4ga m\u00f5istlik sellep\u00e4rast, et sa pead tooraine sisse tooma, siin kokku panema ja tagasi Euroopasse viima. On \u00fcksikuid n\u00e4iteid, aga majanduslikult see pikas perspektiivis ja suures pildis loogiline ei ole.<\/p>\n
Olen olnud mitme IT-ettev\u00f5tte juht ja ma n\u00e4en, kui v\u00e4he on seal naisinsenere. See on probleem, millega on vaja tegeleda, naiste konkurentsiv\u00f5imet t\u00f5sta, sa annad neile rohkem v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6turul toime tulla ja n\u00e4ed, et riik ei ole selle probleemiga tegelenud, veelgi enam, me kapseldasime seda, \u00f6eldes, et t\u00fcdrukud peaksid rohkem heegeldama v\u00f5i kuduma. V\u00f5i teine filosoofia, mis on mitmel parteil, et naise koht on pliidi ja rusika vahel.<\/p>\n
Selle vastu tuleb samme astuda. Ma ei n\u00e4inud, et midagi muutuks, et tehnoloogia\u00f5pe uueneks v\u00f5i et me looksime t\u00fcdrukutele uusi v\u00f5imalusi. Oleme t\u00e4naseks \u00e4ra t\u00f5estanud koos rahvusvaheliste teadlastega, et t\u00fcdrukute \u00f5petamine tehnoloogias ei ole samasugune nagu poiste \u00f5petamine. On vaja teatavaid erisusi, t\u00e4iendusi, keskkonda, samamoodi nagu kehalises kasvatuses, kus on erisusest aru saadud. Poiste ja t\u00fcdrukute kehalise kasvatuse tunnid ei ole p\u00e4ris \u00fchesugused, nad on samalaadsed, aga mitte \u00fchesugused. Me n\u00e4eme, et seal on see t\u00e4itsa okei, et t\u00fcdrukud on koos t\u00fcdrukutega ja poisid poistega.<\/p>\n
Inseneeria\u00f5ppes on tegelikult sama, oleme selle metoodiliselt \u00e4ra t\u00f5estanud, aga j\u00e4llegi, kui me l\u00e4heme riiklikule tasemele, siis t\u00f5esti ma n\u00f5ustun, et see ei ole meie riiklik poliitika, vaid \u00fcksik\u00fcritajate tahe v\u00f5i risk.<\/p>\n
Mina vaatan seda niipidi, et maksumaksja rahaga me ei riski, natuke Euroopa Liidu raha on sinna k\u00fcll pandud, aga \u00fctleme nii, et sinu taskust pole me midagi v\u00f5tnud.<\/p>\n
Te osalesite valitsusele n\u00f5u andva ettev\u00f5tjate n\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
Siiani osalen.<\/p>\n
Kuidas teile tundub, kas Eestis on viimaks b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamine ja ettev\u00f5tjate soovitu elluviimine \u00f5iges suunas liikumas?<\/p>\n
Arvan, et see on \u00fcks j\u00e4rjekordne hoogt\u00f6\u00f6, mida iga k\u00fcmne aasta tagant tehakse. Ma olin ka eelmisel korral ise \u00fcks initsiaatoritest, hakkasime nullb\u00fcrokraatia ja \u00fcldse b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamisega tegelema aastatel 2014-2015. Tegime suured s\u00f5nav\u00f5tud ja pressiteated ning kogusime kokku umbes kolmsada ettepanekut, kuidas b\u00fcrokraatiat v\u00e4hendada. V\u00e4ga suur osa, isegi \u00fcle poole sai toona tehtud, aga mitte seaduse tasandil, vaid neid probleeme lahendati tehnoloogiliselt. N\u00fc\u00fcdsel komisjonil on selgelt laiem m\u00f5ju, sellep\u00e4rast et toona me tegime b\u00fcrokraatia puhastamist\u00f6\u00f6d peamiselt ametnikega, iga\u00fcks vaatas oma valdkonnas ringi ja tegi ettepanekuid ning kuna IT-investeeringute raha oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi k\u00e4es, siis me jagasime seda vastavalt sellele, kuidas n\u00e4idati, mis probleem \u00e4ra lahendatakse.<\/p>\n
T\u00e4na on kaks eesm\u00e4rki, \u00fcks on see, et me t\u00f5mbame nii-\u00f6elda m\u00f5ttetut b\u00fcrokraatiat v\u00e4hemaks, aga teiseks peaksime otsima lahendusi majanduskasvuks \u2013\u00a0mida peaks tegema kas seadusemuudatuse v\u00f5i toetusmeetmena, et majandus paremini kasvama hakkaks.<\/p>\n
Oleme j\u00f5udnud pool v\u00f5i kolmveerand aastat tegutseda ning oleme selgelt selles faasis, kus tegeleme peamiselt sellega, mis on ebamugavad asjad, mis ettev\u00f5tjaid kurnavad ning proovime neid v\u00e4hendada. Loodan, et uuest aastast hakkab meil olema rohkem aega selleks, et m\u00f5elda, mida me saame teha, et majanduskeskkond kasvaks ja paremaks l\u00e4heks.<\/p>\n
Mida siis teha selleks, et majandus kasvaks ja Eestis l\u00e4heks elu paremaks? Meil pole j\u00f5udu, et s\u00f5da Ukrainas \u00e4ra l\u00f5petada.<\/p>\n
N\u00f5us, aga k\u00f5ik ei saagi tehtud.<\/p>\n
Mis on hea ja mille eest peab tunnustama Viljar Arakat ja peaministrit, kes selle komisjoni kokku panid, on see, et nad on k\u00f5ikide suurematest riigi majandusvaldkondadest v\u00f5tnud \u00fche inimese, m\u00f5nel juhul ka kaks, kes peaksid suutma v\u00e4lja tuua, mida konkreetselt nende sektoris vaja teha on. Mina esindan seal IT-d ja start-up’e ja \u00fctleme nii, et IT ja start-up’id on olnud juba paark\u00fcmmend aastat v\u00e4ga hea lobiv\u00f5imendusega. Meil polegi v\u00e4ga kardinaalset asja soovida.<\/p>\n
K\u00fcmmekond aastat tagasi oli meil soov, Eestis puudusid start-up’i investeeringuteks piisavad vahendeid. siis tegime me koost\u00f6\u00f6s riigi ning L\u00e4ti ja Leedu ja Euroopa Liiduga fondide fondi, kus erafondid said Euroopa ja Balti riikide toel oma mahtu topelt kasvatada. See tuli v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja ja l\u00f5i k\u00e4ima kogu meie start-up sektori. T\u00f5esti l\u00f5ik k\u00e4ima, meil on korralikud investeerimisfondid, korralik start-up sektor, mis kasvab igal aastal, n\u00e4itab paremaid tulemusi. See k\u00f5ik sai tehtud sellep\u00e4rast, et sektor tegi v\u00e4ga head koost\u00f6\u00f6d riigiga.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd otsib see komisjon m\u00f5nes m\u00f5ttes sama asja, me proovime igas sektoris leida n\u00fcansi, mis v\u00f5iks anda sellele sektorile lisaenergiat v\u00f5i boosti, et nad \u00f5nnestuksid.<\/p>\n
Mina ei pea teadma, mida saaks metsanduses paremaks teha, aga ma saan aidata kaasa m\u00f5elda, kui ideed lauda tuuakse, kas v\u00f5i v\u00f5rrelda sellega, mida me tegime IT-s v\u00f5i start-up-is. Peamine ootus on, et konkreetne sektor toob ise v\u00e4lja, mis v\u00f5iks paremaks minna.<\/p>\n
Saan aru, et v\u00f5rreldes eelmise korraga on ideid oluliselt rohkem.<\/p>\n
Kolm korda rohkem.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd vist t\u00f5mmatakse ideede esitamisele joon alla, et riigikogu j\u00f5uaks m\u00f5nedki \u00e4ra kinnitada.<\/p>\n
See menetlemine on p\u00e4ris raske jah. Sa m\u00f5tled k\u00fcll, et mis seal siis \u00e4ra ei ole, istud laua taga ja teed otsuse, aga siis l\u00e4heb see valitsusse, valitsus kas kiidab heaks v\u00f5i l\u00fckkab tagasi. Oletame, et kiitis heaks, tehakse seadusemuudatused ja ettepanekud valmis, siis l\u00e4heb ta riigikokku, kus on kolm lugemist \u2013\u00a0plaksti kolm kuud, tavaliselt isegi rohkem, kiiremini ei saa. See ongi selle t\u00f6\u00f6 k\u00f5ige raskem koht. Muutuse elluviimine iseenesest v\u00f5tab t\u00f5en\u00e4oliselt kolmveerand aastat, mis on isegi v\u00e4ga hea.<\/p>\n
Eelduslikult peaksid poliitikud ka anal\u00fc\u00fcsima, kas k\u00f5ik asjad, mida ettev\u00f5tjad tahavad, on ka poliitiliselt soovitavad ja kas inimesed ei l\u00e4he kuidagi v\u00e4ga n\u00e4rvi v\u00f5i katki selle peale, kui mingeid asju muudetakse.<\/p>\n
Ma seal nii radikaalseid ideid pole n\u00e4inud, mis peaksid \u00fchiskonda l\u00f5hkuma. Kindlasti on igasugused muutused alati kellelegi ebamugavad, kui nad ei oleks, siis poleks m\u00f5tet neid muutusi teha.<\/p>\n
V\u00f5tame kas v\u00f5i immigratsioonireeglite v\u00e4hendamise \u2013 kui sa tood piirm\u00e4\u00e4ra alla, mis on palgan\u00f5ue, et anda inimesele Eestis v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6d teha, siis tekib neil inimestel, kes Eestis juba on kohe negatiivne palgasurve.<\/p>\n
Samas on muidugi huvitav, et needsamad inimesed, kes immigrantide p\u00e4rast v\u00e4ga muretsevad, kuulavad Neivelti ja teisi, n\u00e4evad, et kui meil s\u00fcnnib kaheksa v\u00f5i \u00fcheksa tuhat last, siis kaheksak\u00fcmne aasta p\u00e4rast on meie keskmine rahvaarv seitsesada tuhat inimest, mitte enam 1,3 miljonit.<\/p>\n
Kui me tahame oma rahvaarvu hoida, siis tark immigratsioon, ma r\u00f5hutan, tark immigratsioon, see ei ole lihtsalt immigratsioon, et teeme piirid lahti, vaid tark immigratsioon on meie riigi ja rahva s\u00e4ilimise jaoks \u00fclioluline.<\/p>\n
Te vaatate asja selliselt, et s\u00fcndimuse kasvatamise asemel oleks m\u00f5istlikum leida…<\/p>\n
Maailmas pole \u00fchtegi riiki, \u00fchtegi n\u00e4idet, kus oleks riiklike meetmetega suurendatud s\u00fcndimust. Ungari n\u00e4ide, et anname emadele tulumaksuvabastuse ja nii edasi \u2013\u00a0 mitte \u00fckski neist poliitikatest ei oma maailmas t\u00f5estusp\u00f5hisust.<\/p>\n
Ungari puhul v\u00f5iks muidugi vastu v\u00e4ita, sest Orb\u00e1ni re\u017eiim on nii negatiivne, et ilma s\u00fcndimusi toetavate meetmeteta ei s\u00fcnnitaks selles riigis mitte keegi.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla. Aga m\u00f5tleme n\u00fc\u00fcd eesm\u00e4rgile, m\u00f5tleme inseneridena, kus meie eesm\u00e4rk on rahvast taastoota, siis kui immigratsioon pole lahendus ja ainuke variant on suurendada s\u00fcndimust, siis ei ole maailmas meetodit v\u00f5i n\u00e4idet, mida saaks kopeerida v\u00f5i kasutada, mis paneks pered r\u00e4igelt lapsi tootma.<\/p>\n
Ei ole n\u00e4iteid arenenud riikide hulgas, kus on olulised v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ja hea elu.<\/p>\n
K\u00fcsimus on ka naiste hariduses. K\u00f5ik n\u00e4ited, kus on v\u00e4ga suur s\u00fcndimus, on korrelatsioonis sellega, et ka naiste haridus on kehv.<\/p>\n
V\u00e4lja arvatud Iisrael, kes on lahendanud k\u00fcsimuse nii, et nad maksavad ultra-religioossetele inimestele, et nad saaksid v\u00e4ga palju lapsi.<\/p>\n
Sellisel juhul on meil vaja siia riiki tekitada inimesed, kes on ultra-religioossed, kes meile j\u00e4lle ei meeldi. Vikipeedia andmetel oleme k\u00f5ige v\u00e4hem usklik rahvas maailmas, meil on k\u00f5ige v\u00e4hem usklikke inimesi \u00fcldse maailma riikidest. Kuusteist protsenti usuvad midagi, riikidest j\u00e4rgmine oli vist Rootsi \u00fcheksateistk\u00fcmne protsendiga. Kuidas sa saad ultra-religioosseks ilma usuta?<\/p>\n
Ma ei ole p\u00e4ris l\u00f5puni kindel, et, et Eesti inimesed nii usuleiged on, nad v\u00f5ib-olla lihtsalt ei usu struktureeritud religioonidesse.<\/p>\n
Sul on \u00f5igus, viisk\u00fcmmend protsenti eestlastest usub witchcrafti, ehk seda, et must kass l\u00e4heb \u00fcle tee, siis vaadatakse, kas ta l\u00e4ks paremalt vasakule v\u00f5i vastupidi. Kui l\u00e4heb vasakult paremale, siis l\u00e4heb paremaks.<\/p>\n
Kas Eestil tervikuna l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd paremaks?<\/p>\n
See litakas, mille me majanduses saime, v\u00e4ga suuresti on probleemiks s\u00f5da Ukrainas. Kuid me oleme nii v\u00e4he pihta saanud, hoolimata sellest, et oleme t\u00e4iesti Euroopa \u00e4\u00e4reala, erinevate ressurssideta, nii-\u00f6elda rinderiik, aga minu arvates l\u00e4heb meil \u00fcle ootuste h\u00e4sti. Jah, minevikus on l\u00e4inud veel paremini, aga ma n\u00e4en inimesi, kes k\u00e4ivad meie droonikoolitusel v\u00f5i lapsevanemaid, kes toovad oma lapsi koolidesse, neil on tahe siin olla ja elada, see pole \u00e4ra kadunud. Meil ei l\u00e4he inimesed siit massiliselt minema, seda pole juhtunud. Leedu kaotas kaksk\u00fcmmend protsenti oma elanikkonnast.<\/p>\n
Me vaatame, et leedukad panevad h\u00e4sti, aga minge Vilniusesse ja vaadake, on siis elu parem v\u00f5i ei ole. V\u00f5i l\u00e4hed koos leedukaga Saksamaale, mina saan oma raha eest osta kolm \u00f5lut, tema ostab kaks.<\/p>\n
Peaksime rahulikult peeglisse vaatama ja k\u00fcsima, kas me saame midagi teha selleks, et meil endal oleks parem. Jah, saame. Aga teeme siis, paneme k\u00e4ed k\u00fclge, elame ja armastame seda maad, ega meil kuskil mujal parem ei ole.<\/p>\n
Mul on \u00fcks ameeriklasest s\u00f5ber Ungaris, ta kolis sinna t\u00e4nu sellele, et naine tahtis enda pere tuua oma s\u00fcnniriiki. S\u00f5ber on seal elanud viimased viisteist aastat ja kui k\u00e4isin kevadel tal k\u00fclas ja tegime m\u00f5ned veinid rohkem, kui oleks pidanud, siis saavad mehed k\u00fcsida filosoofilisi k\u00fcsimusi, mida muidu v\u00f5ib-olla k\u00fcsida ei saa. K\u00fcsisin otse, et kolisid Ameerikast \u00e4ra, oled n\u00fc\u00fcd \u00f5nnelik, ta \u00fctles, et ma olen kaksk\u00fcmmend aastat siin elanud, ta on Ungari kodakondne, on \u00e4ra \u00f5ppinud keele, tegi keeleeksami, aga \u00fctles, et on ikka v\u00f5\u00f5ras, et kui l\u00e4heb seltskonda, siis seltskond vakatab. Ta \u00fctles, et Ameerikas, kus ta s\u00fcndis, oleks tal parem olnud.<\/p>\n
Me ei saa valida, kellena ja kuhu me s\u00fcnnime. Kui me kuhugi s\u00fcndinud oleme, siis me peame leidma mudeli, kuidas selles maailmas k\u00f5ige paremini toime tulla.<\/p>\n
Me oleme eestlased, me j\u00e4\u00e4me eestlasteks, katsume siis oma v\u00e4ikest riiki kaitsta, hoida ja kasvatada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3122293hbceft24.jpg\"\/)
Huko Aasp\u00f5llu ja Taavi Kotka Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n