{"id":63521,"date":"2025-12-13T07:34:11","date_gmt":"2025-12-13T07:34:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63521\/"},"modified":"2025-12-13T07:34:11","modified_gmt":"2025-12-13T07:34:11","slug":"vaimse-tervise-hooletus-voib-tuua-tuhandeid-eurosid-kahju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63521\/","title":{"rendered":"vaimse tervise hooletus v\u00f5ib tuua tuhandeid eurosid kahju"},"content":{"rendered":"<p>Kui t\u00f6\u00f6andja pole ps\u00fchholoogiliselt turvalise t\u00f6\u00f6keskkonna loomisega tegelenud, j\u00f5uavad kaasused t\u00f6\u00f6kiusu kahtlusega t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb t\u00f6\u00f6andjal avada rahakotirauad. <\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6keskkonna ps\u00fchhosotsiaalsete ohutegurite, sealhulgas stressi ja l\u00e4bip\u00f5lemise ohu hindamine on t\u00f6\u00f6andjatele n\u00fc\u00fcd seaduslik kohustus. Vaimse turvatunde loomine t\u00f6\u00f6kohas on oluliseks teemaks, mida arutatakse Lauri Leet juhitud vestluses. Marge Litvinova Grant Thorntonist, Merli Kesk\u00fcla, firma juhtiv \u00f5igusn\u00f5ustaja, ja Marja Leisk peaasi.ee-st jagavad oma seisukohti, r\u00f5hutades, et selliste meetmete rakendamine aitab maandada t\u00f6\u00f6suhetest tulenevaid \u00f5iguslikke ja majanduslikke riske.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/static-img.aripaev.ee\/?type=preview&amp;uuid=fdc30c12-e8cf-54c1-8c8b-daae08ac2cc3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer nofollow\" class=\"styles_article-image__holder__jEhZc\" style=\"aspect-ratio:1.5\"><img alt=\"T\u00f5usnud on l\u00e4bip\u00f5lemisest tingitud haiguslehtede arv. Samuti on kasvutrendis t\u00f6\u00f6kiusu avalduste esitamine.\" draggable=\"false\" fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" data-nimg=\"fill\" style=\"position:absolute;height:100%;width:100%;left:0;top:0;right:0;bottom:0;color:transparent\"   src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1765611250_612_\"\/><\/a><\/p>\n<ul class=\"styles_article-image__meta__Voj9l\">\n<li>T\u00f5usnud on l\u00e4bip\u00f5lemisest tingitud haiguslehtede arv. Samuti on kasvutrendis t\u00f6\u00f6kiusu avalduste esitamine.<\/li>\n<li>Foto: Meeli K\u00fcttim<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00f5ige leebem stsenaarium t\u00f6\u00f6andja jaoks on, kui t\u00f6\u00f6taja l\u00e4heb t\u00f6\u00f6inspektsiooni kaebama, r\u00e4\u00e4kis Grant Thornton Balticu juhtiv \u00f5igusn\u00f5ustaja Merli Kesk\u00fcla saates <a target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.aripaev.ee\/raadio\/episood\/vaimne-tervis-tookohas-toksilist-keskkonda-huvedega-ei-kompenseeri\" rel=\"nofollow noopener\">\u201cKasvukursil\u201d. <\/a><\/p>\n<p>\u201cT\u00f6\u00f6inspektsioonist tullakse t\u00f6\u00f6andja uksele koputama ja k\u00fcsima, mis toimub. Kuna t\u00f6\u00f6inspektsioon n\u00f5ustab ja tahab aidata, siis sunniraha ei pruugi j\u00e4rgneda, kui t\u00f6\u00f6andja p\u00e4riselt v\u00f5tab n\u00f5u kuulda, parandab t\u00f6\u00f6korraldust ja -protsesse,\u201d kirjeldab Kesk\u00fcla edasist.<\/p>\n<p>Kui aga t\u00f6\u00f6st tingitud haigestumist ei \u00f5nnestu diagnoosida, l\u00f5petavad kaasused tihti t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonis t\u00f6\u00f6kiusuna. \u201cSiin on ka n\u00e4ha meeletut avalduste t\u00f5usu. Sel aastal on komisjon teinud 14 avalikku lahendit, mis aga ei v\u00f5ta kokku seda, kui palju avaldusi sellel teemal komisjonile on esitatud.\u201d<\/p>\n<p class=\"styles_banner__label__NHyOM\">Artikkel j\u00e4tkub p\u00e4rast reklaami<\/p>\n<p>Kui t\u00f6\u00f6kius ka tuvastatakse, j\u00e4rgneb h\u00fcvitise maksmine. \u201cJa need ei ole olnud v\u00e4ikesed summad, ikkagi mitmed tuhanded eurod. See on reaalne juriidiline risk,\u201d selgitab Kesk\u00fcla. <\/p>\n<p>Seadus kohustab t\u00f6\u00f6andjaid hindama ja maandama t\u00f6\u00f6keskkonna ps\u00fchhosotsiaalseid ohutegureid, stressi ja l\u00e4bip\u00f5lemise ohtu \u2013 tuleb luua vaimselt turvaline t\u00f6\u00f6keskkond. Kirja tuleb panna ja hinnata riskide esinemise sagedus, potentsiaalne m\u00f5ju ning plaan riskide ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.<\/p>\n<p>Ps\u00fchhosotsiaalsed ohutegurid<\/p>\n<p>Ps\u00fchhosotsiaalsed ohutegurid seostuvad t\u00f6\u00f6 tegemise ja t\u00f6\u00f6keskkonnaga ning v\u00f5ivad tekitada t\u00f6\u00f6tajale vaimset kahju \u2013 t\u00f6\u00f6stressi v\u00f5i l\u00e4bip\u00f5lemist. N\u00e4iteks suhted kolleegidega, vaimne v\u00e4givald, liigne t\u00f6\u00f6koormus v\u00f5i ebav\u00f5rdne kohtlemine. Seaduse s\u00f5nastus on nii tegevuste kui riskide m\u00f5istes \u00fcpris lai.<\/p>\n<p>K\u00e4\u00e4rid paberi ja p\u00e4riselu vahel <\/p>\n<p>Kesk\u00fcla s\u00f5nul on veel pikk maa minna, sest nii Eesti kui rahvusvahelised uuringud n\u00e4itavad, et t\u00f6\u00f6tajate stress pigem kasvab. Kohtulahenditest tuleb v\u00e4lja, et riskid on hinnatud, kuid lohakalt ja \u00fcldiselt. Kui kohustus tundub ebavajalik, tehakse see \u00e4ra linnukese saamiseks, nii ka selle seaduse puhul. <\/p>\n<p>Paberite t\u00e4itmisest m\u00e4rksa olulisem on Peaasi.ee esindaja Marja Leiski s\u00f5nul mure p\u00e4riselt m\u00f5istmine. \u201cMe anname oma elust parima aja t\u00f6\u00f6le. Oleks p\u00e4ris m\u00f5nus k\u00e4ia kohas, kuhu ise tahad minna, kus kolleegid on ka toredad. T\u00f6\u00f6andja v\u00f5iks seda v\u00f5tta mitte kui dokumendi t\u00e4itmist, vaid kui v\u00e4ga m\u00f5nusa t\u00f6\u00f6keskkonna loomist. Siis on ka tulemused paremad.\u201d<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6keskkonna turvalisus k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es firma juhtimiskultuuriga, selgitab Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova. Kui ettev\u00f5tte jaoks on oluline, et t\u00f6\u00f6taja kogemus oleks suurep\u00e4rane, siis n\u00e4hakse selle nimel ka vaeva, k\u00fcsitakse inimestelt tagasisidet ja v\u00f5rreldakse, kas see vastab juhtkonna n\u00e4gemusele v\u00f5i mitte. Kui ei, v\u00f5etakse selleks samme ette.<\/p>\n<p>Noorem p\u00f5lvkond on hakanud laeva j\u00f5uliselt p\u00f6\u00f6rama \u2013 nad ootavad, et t\u00f6\u00f6l oleks t\u00e4hendus, et nad saavad oma m\u00f5tteid avaldada, neid kuulatakse ja nad saavad anda p\u00e4ris panuse ettev\u00f5tte arengusse. Ps\u00fchholoogiline turvalisus on nende jaoks v\u00e4ga selge ootus, isegi baash\u00fcgieen, lisas Litvinova.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6alane juriidika muutub vastavalt uutele ootustele, Kesk\u00fcla toob n\u00e4iteks hiljuti vastu v\u00f5etud muutuvtunni kokkulepe. K\u00fcll aga tulevad t\u00f6\u00f6\u00f5igusesse mugavdused \u00fcsna pika vinnaga. Ps\u00fchhosotsiaalsed ohutegurid j\u00f5udsid seadusesse aastal 2019, ohuteguritest tingitud kutsehaigused ja t\u00f6\u00f6st haigestumised paar aastat hiljemgi. <\/p>\n<p class=\"styles_banner__label__NHyOM\">Artikkel j\u00e4tkub p\u00e4rast reklaami<\/p>\n<p>\u00dchtegi ametlikku kutsehaigestumist ps\u00fchhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevalt veel teada ei ole, kuid \u00fcks on silmapiiril, t\u00f5i Kesk\u00fcla veel v\u00e4lja. Praktika on veel v\u00e4ga \u00f5huke.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitised tegid suure h\u00fcppe<\/p>\n<p>Viimaste aastate jooksul on Eestis h\u00fcppeliselt kasvanud l\u00e4bip\u00f5lemisest tingitud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehtede arv. 2024. aastal kasvas h\u00fcvitiste summa \u00fcle kahe korra ja ulatus ligi 850 000 euroni, selgub t\u00f6\u00f6inspektsiooni andmetest.<\/p>\n<p>T\u00f5estamisega on lood kehvasti<\/p>\n<p>Kui f\u00fc\u00fcsiline vigastus on enamasti silmaga n\u00e4htav, siis t\u00f6\u00f6st p\u00f5hjustatud vaimse tervisega seotud haigestumisi on keerukas t\u00f5estada. <\/p>\n<p>Kutsehaigusi diagnoosib t\u00f6\u00f6tervishoiuarst, kes n\u00e4eb k\u00fcll ettev\u00f5tte riskianal\u00fc\u00fcsi ja seal v\u00e4lja toodud ps\u00fchhosotsiaalseid ohutegureid, kuid ei saa ega oska neid v\u00f5rrelda p\u00e4riseluga, \u00fctles Kesk\u00fcla. Ka pelgavad t\u00f6\u00f6tajad, et kui arstile oma vaimse tervise muresid kurdavad, j\u00e4\u00e4vad nad t\u00f6\u00f6st ilma, sest t\u00f6\u00f6andjale \u00f6eldakse, et nad ei saa oma t\u00f6\u00f6ga hakkama. <\/p>\n<p>Ka haigestumise algust on raske tuvastada, lisab Leisk. \u201cL\u00e4bip\u00f5lemine ei tule \u00fcle \u00f6\u00f6, see pole nagu nohu. See kasvab koos v\u00e4ljakutsete ja \u00e4revusega. V\u00e4ga raske on alguspunkti panna paika v\u00f5i \u00f6elda, milline viimasest kolmest t\u00f6\u00f6andjast on k\u00f5ige rohkem s\u00fc\u00fcdi ja mis selle algatas. Sinna tulevad muudki ohutegurid juurde.\u201d<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/static-img.aripaev.ee\/?type=preview&amp;uuid=18a7f656-5fc7-5127-a8bf-f64d3e8fbb63\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer nofollow\" class=\"styles_article-image__holder__jEhZc\" style=\"aspect-ratio:1.3283315469810646\"><img alt=\"Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv \u00f5igusn\u00f5ustaja Merli Kesk\u00fcla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk.\" draggable=\"false\" loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-nimg=\"fill\" style=\"position:absolute;height:100%;width:100%;left:0;top:0;right:0;bottom:0;color:transparent\"   src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1765611251_990_\"\/><\/a><\/p>\n<ul class=\"styles_article-image__meta__Voj9l\">\n<li>Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv \u00f5igusn\u00f5ustaja Merli Kesk\u00fcla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk.<\/li>\n<li>Foto: Lauri Leet<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u201cKuidas t\u00f6\u00f6taja \u00fctleb, et teda pandi kehva olukorda, sest oli haiguslehel? Kuidas ta t\u00f5estab, et t\u00f6\u00f6andja halvustas teda t\u00f6\u00f6tajate ees kohvinurgas? V\u00f5i seda, et talle ei ole antud samasuguseid v\u00f5imalusi nagu teistele t\u00f6\u00f6tajatele X p\u00f5hjusel?\u201d t\u00f5statab Kesk\u00fcla t\u00f6\u00f6kiusuga sama mure. <\/p>\n<p>Kui juhtumis j\u00e4\u00e4b s\u00f5na s\u00f5na vastu, lahendab t\u00f6\u00f6vaidluskomisjon kaasuse positiivselt t\u00f6\u00f6andja kasuks. Kui t\u00f6\u00f6taja ei suuda t\u00f6\u00f6kiusu t\u00f5estada, ei saa vaidlusi lahendav organ seda ka tuvastada. <\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6kius on korduv, pikaajaline ja tahtlik. Sellel peab olema sotsiaalne k\u00fclg, n\u00e4iteks kaasneb v\u00f5imusuhe, mil inimesed ei ole samal positsioonil. \u201c\u00dclemus karjus mu peale \u00fckskord\u201d t\u00f6\u00f6kiusu alla t\u00f5en\u00e4oliselt ei l\u00e4he. <\/p>\n<p class=\"styles_banner__label__NHyOM\">Artikkel j\u00e4tkub p\u00e4rast reklaami<\/p>\n<p>Kui kahe kolleegi vahel tekib konflikt, vastutab samuti t\u00f6\u00f6andja. Isegi siis, kui t\u00fcli tekib t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal. \u201cKui see hakkab m\u00f5jutama t\u00f6\u00f6 tegemist, t\u00f6\u00f6protsesse ja inimeste meeleolu t\u00f6\u00f6l, siis see on t\u00f6\u00f6andja probleem ja ta peab sellega tegelema,\u201d selgitas Kesk\u00fcla. <\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuse fikseerimine on hall ala. Kui osalemine on vabatahtlik, ei ole mitte kuidagi t\u00f6\u00f6ga seotud, ei fikseerita tekkinud probleeme t\u00f6\u00f6\u00f5nnetustena. Kui aga osalemine on kohustuslik v\u00f5i tiimijuht n\u00e4iteks peab mingit kindlat rolli t\u00e4itma ja siis temaga juhtub midagi, saab seda k\u00e4sitleda t\u00f6\u00f6keskkonnas juhtunud probleemina. <\/p>\n<p>Toksilist keskkonda h\u00fcvedega ei kompenseeri<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte kulukaid toetamismeetmeid, mis p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6taja heaolus muutust ei too, nimetatakse carewash\u2019iks ehk v\u00f5lts-hoolimiseks. \u201cCarewash\u2019i alla l\u00e4hevad \u00fchekordsed pisikesed r\u00f5\u00f5muhetked, mis ei muuda suures pildis seda, et inimesel on keeruline,\u201d r\u00e4\u00e4kis Leisk. N\u00e4itena toob ta spordi- ja tervisep\u00e4evad, erinevad n\u00f5ustamised, treeningsaalid ja brunch\u2019id.<\/p>\n<p>Inimestega suhtlemine on m\u00e4rksa v\u00e4iksema hinnalipikuga kui carewash, toob Kesk\u00fcla v\u00e4lja. Ka Leisk soovitab t\u00f6\u00f6andjal v\u00f5lts-hoolimise asmele \u00fcle vaadata protsessid ja oma inimestega r\u00e4\u00e4kida. \u00dcks\u00fchele arenguvestlused kord aastas on v\u00e4he, r\u00e4\u00e4kida v\u00f5iks v\u00e4hemalt kord kvartalis kui mitte kord kuus. See ennetab t\u00f6\u00f6taja l\u00e4bip\u00f5lemisfaasi j\u00f5udmist ja tema asendamist. Kui rohkem vestleda, on v\u00f5imalik mure ja mustrimuutust varem m\u00e4rgata. <\/p>\n<p>Nende vestluste k\u00e4igus saab t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib-olla efektiivseid m\u00f5tteid, kuidas t\u00f6\u00f6d \u00fcmber korraldada ja kogu ettev\u00f5ttes stressi v\u00e4hendada.<\/p>\n<p>Kuidas t\u00f6\u00f6andja saab lisapinge tekkimist v\u00e4ltida?<\/p>\n<p>&#8211; Veendu, et t\u00f6\u00f6taja teab, mida ettev\u00f5te temalt ootab. Kui eesm\u00e4rgid on teada ja selge, kuidas sooritusi hinnatakse, on v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus, et eesm\u00e4rgid ise lisavad pingele.<\/p>\n<p>&#8211; Loo endale tiim, keda usaldad ja pea \u00fcks\u00fchele vestlusi. Siis ei teki tahtmist oma t\u00f6\u00f6tajaid esimese reaktsioonina luiskamises kahtlustada. <\/p>\n<p>&#8211; Tekita turvaline kultuur. T\u00f6\u00f6taja peab tundma, et kui ta murest r\u00e4\u00e4gib, siis teda ei naeruv\u00e4\u00e4ristata ja tema mure v\u00f5etakse t\u00f5tiselt.<\/p>\n<p>&#8211; V\u00e4rbamisel on lisaks personaliosakonnale hea kaasata vahetu juht v\u00f5i isegi meeskond. Nii saab klappi hinnata. <\/p>\n<p>&#8211; Kui t\u00f6\u00f6taja palub, v\u00f5imalda talle l\u00fchiajaliselt v\u00e4hem koormust. Pane paika t\u00e4htaeg, mille jooksul uuesti \u00fcle vaadata, kuidas tal l\u00e4heb ja siis juba koos otsustada, mis saab edasi, kui t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ei taastu. <\/p>\n<p>&#8211; Pea meeles, et inimene on tervik ja tema raskused ei pruugi \u00fcldse olla t\u00f6\u00f6ga seotud. <\/p>\n<p>&#8211; Ehita oma t\u00f6\u00f6tajatega hea suhe. Kaasa aitavad \u00fchised tegemised, v\u00e4iksemad projektitiimid, koos t\u00e4histamised mitte ainult kord aastas, vaid ka tihemini, kui midagi on h\u00e4sti v\u00e4lja tulnud. Ka t\u00f6\u00f6v\u00e4lised \u00fcritused tutvustavad \u00fcksteist inimesena ja see omakorda v\u00e4hendab konkurentsi ja kiusu.<\/p>\n<p>&#8211; Koolita oma juhte, et nad oskaksid konflikte lahendada ja et nad tunneks ka ise tuge. Arenda tagasisidekultuuri ja loo neile arenguprogramme. Grant Thornton Baltic n\u00e4iteks l\u00f5i sisemiste juhtide klubi, et positiivset ja ka \u00e4mbreid jagada.<\/p>\n<p>&#8211; K\u00e4itu ise oma reeglite j\u00e4rgi ja veendu, et s\u00f5nad vastaksid tegudele. <\/p>\n<p>Kuula ka t\u00e4ispikka \u201cKasvukursil\u201d saadet vaimsest tervisest. K\u00fclas on Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv \u00f5igusn\u00f5ustaja Merli Kesk\u00fcla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk. Saadet juhib Lauri Leet.<\/p>\n<p>Vaimne tervis t\u00f6\u00f6kohas. Toksilist keskkonda h\u00fcvedega ei kompenseeri<\/p>\n<p>See teema pakub huvi? Hakka neid m\u00e4rks\u00f5nu j\u00e4lgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui t\u00f6\u00f6andja pole ps\u00fchholoogiliselt turvalise t\u00f6\u00f6keskkonna loomisega tegelenud, j\u00f5uavad kaasused t\u00f6\u00f6kiusu kahtlusega t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb t\u00f6\u00f6andjal&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":63522,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-63521","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115711106374481782","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63521","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=63521"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63521\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/63522"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=63521"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=63521"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=63521"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}