{"id":63529,"date":"2025-12-13T07:44:10","date_gmt":"2025-12-13T07:44:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63529\/"},"modified":"2025-12-13T07:44:10","modified_gmt":"2025-12-13T07:44:10","slug":"uue-saate-psuhho-juht-mart-treier-iseendas-uitamine-voib-olla-paras-piin-tele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63529\/","title":{"rendered":"Uue saate “Ps\u00fchho” juht M\u00e4rt Treier: iseendas uitamine v\u00f5ib olla paras piin | Tele"},"content":{"rendered":"

Autorisaate tegemise v\u00f5imalust pakuti M\u00e4rt Treierile ka paar aastat tagasi, kuid tookord ei k\u00f5lksunud m\u00f5tted veel kokku. “Ilmselt pidi sobiv m\u00f5te ootama oma \u00f5iget aega,” muheleb Treier, kes on Eesti inimese olemuse \u00fcle m\u00f5tteid m\u00f5lgutanud kogu oma ajakirjanikuameti v\u00e4ltel.<\/p>\n

“Juba ainu\u00fcksi rakurss leida \u00fchele v\u00f5i teisele asjale ps\u00fchholoogiline seletus, tuua keskpunkti ps\u00fchholoog, annab tohutult v\u00f5imalusi. Ilmselgelt oma esimeste saadetega alles katsetame viisi, kuidas saade v\u00f5iks kokku ja lahku k\u00e4ia, aga v\u00f5imalused ise on v\u00e4ga v\u00f5luvad, mida k\u00f5ike v\u00f5iks teha,” t\u00f5deb Treier, kelle soov on teha saade, mis poleks j\u00e4rjekordne kiirtoit allakugistamiseks, vaid paneks televaataja kaasa m\u00f5tlema ja ise asjade kallal pusima.<\/p>\n

“Kui r\u00e4\u00e4kida vormist, eriti raadiomaastikul, aga \u00fcha enam ka mujal, siis kiputakse enamasti tegema intervjuusid,” t\u00f5des Treier. “See \u017eanriline piiratus ei ole minu arvates hea. V\u00f5etakse keegi ette, r\u00e4\u00e4gitakse jutud \u00e4ra ja minnakse laiali.”<\/p>\n

Treier toob v\u00f5rdluseks enda kogemuse raadiosaate ettevalmistamisel ja t\u00f5deb h\u00e4benemata, et saadete ettevalmistamisprotsess v\u00f5tab temal oluliselt kauem aega. “Nikerdasin kunagi Vikerraadios saadet nimega “Beethoveni s\u00f5ber” ja kirjutasin \u00fcht saadet neli-viis p\u00e4eva kokku. Terve p\u00e4ev l\u00e4ks montaa\u017eiks, et valmiks 55-minutiline saade. Ka Vikerraadio hommikuprogramm s\u00fcnnib mitmep\u00e4evase t\u00f6\u00f6 tulemusena.”<\/p>\n

Ps\u00fchho Autor\/allikas: Patrik Tamm<\/p>\n

Treier meenutab, et n\u00e4gi omal ajal k\u00f5rvalt raadiolegendi Helgi Erilaiu saadete s\u00fcnnitusvalusid ja \u00f5ppis temalt v\u00e4ga palju. “Iga detaili ja iga fragmendiga n\u00e4gi ta p\u00f6\u00f6raselt vaeva, et need kukuksid v\u00e4lja t\u00e4pselt sellised, nagu ta tahtis. Kustutamine, asendamine, \u00fcmberm\u00f5tlemine ja \u00fcmbertegemine. K\u00f5ik selline v\u00e4\u00e4rtuslik tegevus on viimasel ajal j\u00e4\u00e4nud natuke unarusse.”<\/p>\n

Saade annab p\u00f5neval moel v\u00f5imaluse iseendas selgusele j\u00f5uda<\/p>\n

Formaat, milleni kahe saate tegemisega on hakatud l\u00e4henema, annab Treieri s\u00f5nul loomingulisema l\u00e4henemisv\u00f5imaluse.<\/p>\n

“Saate pealkirja “Ps\u00fchho” ma vist ise plahvatasin v\u00e4lja. Ps\u00fchholoogia ei ole ju t\u00e4ppisteadus, vaid j\u00e4\u00e4b alati natuke poolikuks, aga selles poolikuses on mingi eriline v\u00f5lu. N\u00e4iteks v\u00f5ib s\u00f5na “ps\u00fchho” l\u00f5petada mitmel erineval viisil, ja kui soovite, v\u00f5ite j\u00f5uda ka l\u00f5puni “-paat”. Pealkiri j\u00e4tabki midagi \u00f5hku. Selle s\u00f5na \u00fcmber on ruumi m\u00f5tiskleda muuhulgas ka selle \u00fcle, kas ja kui palju me hingeteadusesse \u00fcldse usume,” s\u00f5nas Treier.<\/p>\n

\u00d5hkkond saates on provotseeriv<\/p>\n

Saatejuhi s\u00f5nul v\u00f5iks ka \u00f5hkkond saates olla veidi provotseeriv. “Ma ei salga, et see, kui kikilipsuga h\u00e4rrasmees istub p\u00f5randal, mis tegelikult on k\u00fcll k\u00f5rgemal asetsev poodium, tekitab k\u00fcsimusi. Kui k\u00fcsimused tekivad, pole aeg jooksnud t\u00fchja. Meenus kellegi \u00f6eldud lause, et k\u00f5ik, mis meid teise juures h\u00e4irib, aitab paremini m\u00f5ista iseennast,” m\u00f5tiskleb Treier, kes ka ise saatejuhina on stuudios veidi tavatu, sest p\u00f5randal istuvatest k\u00fclalistest ei saa ju erineda. “Veidi ebamugav istumine annab kohe uue helistiku.”<\/p>\n

Ps\u00fchho Autor\/allikas: Patrik Tamm<\/p>\n

Saade kombib ka piire, kuidas r\u00e4\u00e4kida naerul n\u00e4oga v\u00e4ga t\u00f5sistest asjadest. “Kas see on hullumeelsuse tunnus v\u00f5i tutvustab pigem v\u00f5imalust, kuidas saame asju oma peas p\u00f6\u00f6rata. Selleks ei pruugi mu vastas tingimata istuda ps\u00fchholoog, see v\u00f5ib olla inimene, kes m\u00f5istab m\u00f5testada, n\u00e4iteks kunstnik v\u00f5i laulja.”<\/p>\n

“Olen m\u00f5elnud nii, et \u00e4revad ajad v\u00f5iksid tuua mingisugust laadi piiride avanemise, et me hakkame n\u00e4gema ka mingeid muid asju, aga valul\u00e4vi ei ole inimestel t\u00e4nap\u00e4eval enam v\u00e4ga k\u00f5rge. See t\u00e4hendab, et joostakse hoopis omadega kokku, maailm l\u00e4heb veel kitsamaks k\u00e4tte, kui enne oligi ja n\u00fc\u00fcd hakkab valu tekitama ka see, mis enne ei tekitanud ehk see iseendas uitamine v\u00f5ib vahel olla paras piin,” arutleb Treier.<\/p>\n

Oluline on nii saate sisu kui ka teemadev\u00e4\u00e4riline teostus<\/p>\n

Saate ettevalmistusprotsess algas juba eelmisel kevadtalvel, kui meeskond tuli kokku ja tehti kuus-seitse ajur\u00fcnnakut. “Asi pole ainult teemade leidmises, vaid ka selles, kuidas seda teles lahendada. Kui tuli sobiv teema, hakkasime kohe otsima, kuidas seda saaks teostada,” meenutab Treier.<\/p>\n

Ps\u00fchho Autor\/allikas: Patrik Tamm\/ERR<\/p>\n

Eestis pole seni olnud v\u00e4ga tavaks kutsuda ps\u00fchholooge telesaadetesse arutlema t\u00f5sistel \u00fchiskondlikel teemadel, aga mujal on seda tehtud k\u00fcll. N\u00e4iteks Prantsusmaal on sellised jutusaated v\u00e4ga populaarsed ja prantslased v\u00f5tavad ps\u00fchholooge v\u00e4ga t\u00f5siselt. “Sealses kultuuriruumis on saanud vaatajad rohkem k\u00fcpseda ja on sellisele l\u00e4henemisviisile vastuv\u00f5tlikumad. Ps\u00fchholoog on seal inimene, kellel on midagi \u00fchiskonnale \u00f6elda ja kes oskab arutleda. Just arutada asjade \u00fcle, mitte tulla kohe valmis men\u00fc\u00fcga,” selgitab Treier, keda saate tegijad endale eeskujuks on seadnud.<\/p>\n

Ps\u00fchho Autor\/allikas: Patrik Tamm<\/p>\n

Igas saates on v\u00e4hemalt \u00fcks ps\u00fchholoog, vahel ka mitu. “Ka ajakirjanik peab olema heas m\u00f5ttes ps\u00fchholoog,” lisab Treier. “Inimeste vastu huvi tundmata seda t\u00f6\u00f6d pikalt teha pole v\u00f5imalik. Ajakirjaniku aju ju t\u00f6\u00f6tabki niimoodi, et terve elu on kui ettevalmistus j\u00e4rgmiseks saateks.”<\/p>\n

Treier toob ka v\u00e4lja, et arutlemiskunst teeb t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4hik\u00e4iku. “Iga\u00fcks taob oma trummi, lootuses, et see on teistest k\u00f5vem, ja kohta, kus arutatakse t\u00f5simeeli selle \u00fcle, mida teine pool \u00fctles, leiab k\u00fcll, aga kuskilt juhuslikust kohast, kus keegi on v\u00f5tnud t\u00f5esti sisuliselt arutada. Meil on Eestis arukaid inimesi k\u00fcll, aga neil pole k\u00fcllalt kandepinda. Neil on kuskil oma aiake, kus nad arutavad ja plaani peavad, v\u00f5ib-olla korraldavad aeg-ajalt ka v\u00e4iksemat sorti meistriv\u00f5istlusi, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud h\u00fcppavad kusagil suurel batuudil ja v\u00f5idab see, kes k\u00f5ige k\u00f5vemini p\u00f5rkab,” nendib Treier.<\/p>\n

K\u00fclahull on t\u00e4nap\u00e4eval juba v\u00e4\u00e4rikam olla kui s\u00e4deinimene<\/p>\n

Iseenda ja oma terve m\u00f5istusega ehk nagu vanasti \u00f6eldi, talupojam\u00f5istusega kontakti saamine ei ole Treieri s\u00f5nul \u00fcldse mitte lihtne \u00fclesanne. “P\u00f5hjus v\u00f5ib-olla selles, et pilt meie peas on v\u00e4ga moonutatud. Ajastu suunab meid sinnapoole, et tavalisus on s\u00f5imus\u00f5na. Nii hakkab meile tunduma, et me ei olegi tavalised inimesed, vaid v\u00e4ga erilised. M\u00f5ni ju lausa \u00fctleb: “Ma ei ole normaalne inimene, ma ole t\u00e4itsa hull”, millega ta kiidab ennast. Hullus v\u00f5ib olla t\u00e4nap\u00e4eval midagi, millega r\u00f5hutatakse oma erilisust. K\u00fclahulle on muidugi alati olnud. Vanasti ei olnud see v\u00e4ga igatsetud tiitel, aga n\u00fc\u00fcd tundub, et kui k\u00f5rvuti panna s\u00e4deinimene ja hull, siis see viimane v\u00f5ib juba isegi paremini k\u00f5lada. Hull h\u00fcppab batuudi peal kogu aeg ringi, see on nii p\u00f5nev, et teised tahaks ka sinna,” t\u00f5deb Treier.<\/p>\n

Ps\u00fchho Autor\/allikas: Patrik Tamm<\/p>\n

Kuhugi on kadunud need inimesed, kes v\u00f5tavad iseenda ja oma s\u00f5pradega arutamiseks aega. “Aega isegi oleks, aga pika m\u00f5tte m\u00f5tlemise oskus kaob telefonide ajastul vist k\u00fcll \u00e4ra. Arvan, et paljud unistavad sellest, et v\u00f5iks j\u00f5ulu\u00f5htulgi jalutama minna, vaadata koos taevast ja kuud, aga filmi on telekast lihtsam vaadata.”<\/p>\n

Saate eesm\u00e4rk on pakkuda vaatajale pusimiseks teemasid, mis teda edasi kannaksid<\/p>\n

Treier meenutas, kuidas vaimulik Jaan Tammsalu talle kord r\u00e4\u00e4kis, et oli t\u00fc\u00fcp inimesi, kes tulid talle oma muret kurtma, Jaan r\u00e4\u00e4kis nendega pikalt, v\u00f5ttis aega, r\u00e4\u00e4kis veel, siis sai kokku lepitud, et midagi tuleb teha, et olukorda muuta ja nende m\u00f5tetega mindi lahku. Natukese aja p\u00e4rast tulid samad inimesed tema juurde tagasi ja alustasid otsast peale r\u00e4\u00e4kimist. “Ilmselgelt on selle taga juba mingi masohhism, et leiduks ainult uued k\u00f5rvad, kes tahavad mind kuulata, aga pole h\u00e4bi minna tagasi ka vanade k\u00f5rvade juurde, andmata endale aru v\u00f5i siis lihtsalt mitte hoolides sellest, et me raiskame kellegi aega, sest meil endil puudub igasugune tahtmine midagi muuta,” t\u00f5deb Treier. “Ega me teisi v\u00e4ga ei n\u00e4egi, oleme endaga nii ametis, ja pikapeale tekib vist ka veendumus, et nii eriline inimene nagu mina n\u00f5uab ka v\u00e4ga erilist kohtlemist ja n\u00f5uannet.”<\/p>\n

“Ps\u00fchho” saate taga seisab v\u00e4ike tiim, kuhu kuuluvad reziss\u00f6\u00f6r Maarika Lauri, toimetaja Lota Viik, produtsent Janno-Hans Arro ja kultuuritoimetuse juht Erle Loonurm.<\/p>\n

Ps\u00fchho Autor\/allikas: Patrik Tamm\/ERR<\/p>\n

Lisaks stuudioaruteludele on igas saates intervjuud ka stuudiost v\u00e4ljas p\u00f5nevates paikades. “K\u00e4isime skulptor Tauno Kangroga tema vanalinna ateljees, kirjanik Maarja Kangroga ajasime juttu kirjanike majas ja Kadri Voorandi tabasime \u00fclikiirel ajal Tallinna lennujaamast. Ka see on aja m\u00e4rk, kui aega ei ole v\u00f5i kui r\u00e4\u00e4gime s\u00f5jahirmust ja oleme lennujaamas, mi on ju samuti m\u00e4rgiline koht. Oma kodus on inimene ka natuke teist n\u00e4gu kui anon\u00fc\u00fcmsel stuudiopinnal.”<\/p>\n

Muidugi ei j\u00f5ua 45-minutilise eetriaja jooksul l\u00e4bi k\u00e4ia igat viimset kui n\u00fcanssi, mis k\u00f5nealuse teemaga seostub, aga Treieri arvates on t\u00e4htis see, et mingi kelluke hakkaks vaataja peas helisema ja soovitavalt heliseks kolmveerand tundi j\u00e4rjest.<\/p>\n

“Kogu selle saate eesm\u00e4rk v\u00f5ikski olla, et kui saade k\u00f5netab ja inimene saab sellest m\u00f5ne koha m\u00f5tlemiseks k\u00e4tte, siis tal on p\u00e4rast seda m\u00f5nda aega iseendaga huvitav. Ja mitte ainult iseendaga. Ma arvan millegip\u00e4rast, et inimesed unistavad veel sellest, et oleks kamin, tassike teed, teine inimene ja mingi teema, mis kannab,” muheleb Treier.<\/p>\n

Esimene saade on ETV eetris 16. detsembril kell 22.05 ja r\u00e4\u00e4gib tunnustamisest.<\/p>\n

Kas \u00f5iglane tunnustamine on v\u00f5imalik ja kas tunnustus on see, mis paneb meid end tundma v\u00e4\u00e4rtustatuna? Mis on see, mis meid l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes \u00f5nnelikuks teeb? Saate k\u00fclalised on ps\u00fchholoog Anu Realo, skulptor Tauno Kangro, kirjanik ja Eesti Kirjanike Liidu juht Maarja Kangro ja tippjuht Kai Realo.<\/p>\n

Teine saade on ETV eetris 17. detsembril kell 22.05 ja keskendub s\u00f5jahirmule.<\/p>\n

Mis toimub meie peas, kui peame hakkama saama s\u00f5jahirmu ja selle ilmingutega? Kuidas m\u00f5jutavad pidevad kriisid meie loojate elu ja loomingut? Kas s\u00f5da v\u00f5ib inspireerida elama hetkes v\u00f5i olla p\u00e4rssiv j\u00f5ud? Milline on kriiside anatoomia ja kuidas avaldub see inimeste tarbimisk\u00e4itumises? Saate k\u00fclalised on kriisin\u00f5ustaja ja -ps\u00fchholoog Tiina Naarits, ajakirjanik, kirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov, muusik Kadri Voorand, kunstnik Flo Kasearu ja tarbimisps\u00fchholoog Ivar Soone.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Autorisaate tegemise v\u00f5imalust pakuti M\u00e4rt Treierile ka paar aastat tagasi, kuid tookord ei k\u00f5lksunud m\u00f5tted veel kokku. “Ilmselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":63530,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,32152,19,25,32151,9906,18437,23,24,32153,22,20,4213,30],"class_list":{"0":"post-63529","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-mart-treier","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-psuhho","24":"tag-psuhholoog","25":"tag-sojahirm","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-tunnustamine","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-vaimne-tervis","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115711145889323681","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63529","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=63529"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63529\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/63530"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=63529"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=63529"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=63529"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}