Autom\u00fc\u00fck on autom\u00fc\u00fcjate hinnangul nii uute kui ka kasutatud autode seisukohalt sedav\u00f5rd halb, et sektor on ka kaks aastat p\u00e4rast maksude kehtestamist masendavas olukorras. Kas riik tunnistab, et p\u00e4ris k\u00f5ik ei l\u00e4inud nii, nagu plaaniti?<\/p>\n
Jah, on keeruline ette n\u00e4ha, kuidas uued maksud k\u00e4itumist m\u00f5jutavad, aga esialgu me ei tea veel isegi \u00fche t\u00e4isaasta numbreid. Eelmise aasta l\u00f5pus m\u00fc\u00fcdi terve kuu jagu autosid rohkem. Sellel suvel tundus, et olukord on stabiliseerunud, aga aasta l\u00f5pus on m\u00fc\u00fcginumbrid olnud t\u00f5epoolest v\u00e4iksemad. Aasta l\u00f5pu m\u00f5ne kuu m\u00fc\u00fcginumbrite pealt ei saa ju teha mitme aasta kohta ette otsuseid.<\/p>\n
Kui ma ei eksi, siis v\u00e4itsite, et elektriautode m\u00fc\u00fck on kasvanud.<\/p>\n
Korrektne on \u00f6elda madalama s\u00fcsinikuheitega, mitte ainult elektriautode, aga veelgi j\u00f5udsamalt n\u00e4itavad numbrid h\u00fcbriidautode m\u00fc\u00fcgikasvu.<\/p>\n
Selles olukorras peabki midagi kasvama. Kasvavad nimelt proportsioonid ja h\u00fcbriidautosid m\u00fc\u00fcaksegi rohkem. Neid m\u00fc\u00fcakse kogu maailmas rohkem ka sellep\u00e4rast, et bensiini- ja diiselmootoriga autodel on lihtsalt v\u00e4ga suured registreerimistasud.<\/p>\n
Seaduse keskkonnaeesm\u00e4rk oli, et ostetaks v\u00e4iksema s\u00fcsinikuheitega autosid. Elektri- ja h\u00fcbriidautod kasutavad k\u00fctusena elektriv\u00f5rgu vahendusel kodumaist tuult, selle asemel et osta maksebilansi m\u00f5ttes bensiini v\u00f5i diislit teistest riikidest.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes meie autopark ju vananeb. Kuna need autod, mis meil siin ringi s\u00f5idavad, ei ole elektriautod, l\u00e4heb keskkonnaolukord keerulisemaks.<\/p>\n
\u00dcks eesm\u00e4rk oli seadusel ka see, et inimesed kasutaksid oma autod l\u00f5puni. Eesti autoparki iseloomustas suur autode arv: neid oli palju n\u00e4ha seismas hoovides ja korteri\u00fchistute parkimisplatsidel. Autod j\u00e4eti seisma ja osteti uus. Oli ka selliseid mehi v\u00f5i naisi, kes auto katkiminekul ostsid 1000 euro eest uue, ja nii oli m\u00f5nesse aeda neid juba seitse-kaheksa kogunenud.<\/p>\n
Autom\u00fc\u00fcjad ise \u00fctlevad, et romuautode teemat ei lahendanud mitte mootors\u00f5idukimaks, vaid l\u00f5puks v\u00f5eti vastu otsus, et kui s\u00f5idukit alles ei ole, saab selle omanik ise registris kustutada. Enne seda n\u00f5uti lammutust\u00f5endit, milleta s\u00f5idukit kustutada ei saanud. Selle otsuse vastuv\u00f5tmine venis riigi poolt ligi viis aastat ja oli lihtsalt kliimaministeeriumi pikka aega tegemata t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Ma ei oska \u00f6elda seda nii t\u00e4pselt, aga kui autom\u00fc\u00fcjad nii \u00fctlevad, siis ma ei hakka nende \u00f6eldus kahtlema. K\u00fcll aga tean, et romus\u00f5idukite probleemid lahendati seoses mootors\u00f5idukimaksu menetlemisega, et selle kehtima hakkamise ajaks oleks registrid puhtamad. Tean, et nendele autodele anti \u00fcleminekuajaks ka erisused.<\/p>\n
Paistab, et ka sektoril endal ei ole aega olukorraga harjuda. T\u00f6\u00f6tukassa andmetel on t\u00f6\u00f6tukindlustush\u00fcvitist saanud juba 250 inimest, koondatud t\u00f6\u00f6tajate arv on aga veelgi suurem. Kuidas sellele vaadata \u2013 kas nagu loomulikule kaole?<\/p>\n
Ma arvan, et seda ei saa kindlasti loomulikuks kaoks nimetada. Inimesed vahetavad t\u00f6\u00f6kohti ja siirduvad \u00fchest ametist teise. Eestis on kusagil 500 000 t\u00f6\u00f6tajat ja sama palju ettev\u00f5tteid otsib t\u00f6\u00f6k\u00e4si. See on inimeste liikumine ja ma ei usu, et lahtiste k\u00e4tega meistrimehed kauaks t\u00f6\u00f6tukassasse j\u00e4\u00e4vad.<\/p>\n
Te ei n\u00e4e seda kui sunnitud lahkumist?<\/p>\n
Vot ei tea, ma ei oska selle kohta \u00f6elda.<\/p>\n
Kas riik v\u00f5iks neid asju teada, kui ta seadusi teeb?<\/p>\n
K\u00f5ike ette ei n\u00e4e ja on v\u00e4ga palju asjaolusid, mida riik \u00fcldse ei m\u00f5juta. Mootors\u00f5idukimaks on selline, et autoga s\u00f5itmisel on v\u00e4liskulud: tuleb teid ehitada, hooldada ja remontida. N\u00e4iteks v\u00f5tab pargitud auto tee \u00e4\u00e4res \u00e4ra teeruumi, mida on olnud vaja riigi poolt ehitada. Lisaks liikluspolitsei ja \u00f5nnetused, mille klaarimiseks tuleb teha kulutusi riigi rahakotist. Seet\u00f5ttu tuleb raha koguda \u00fchiskassasse. Sellest p\u00e4\u00e4su ei ole ja maksud proovitakse kehtestada nii, et need oleksid \u00fchiskonna poolt \u00f5iglaselt tajutud.<\/p>\n
Sain ma n\u00fc\u00fcd \u00f5igesti aru, et teie hinnangul oleks parem, kui neid pargitud autosid oleks v\u00f5imalikult v\u00e4he?<\/p>\n
Mitte mul, vaid ma arvan, et k\u00f5igil on lihtsam liigelda, kui teeruum ei ole liigselt t\u00e4is pargitud.<\/p>\n
Eestis on fakti ees see, et paljudel inimestel on vaja autot. Te tegite ju m\u00f5ned asjad ka justkui lihtsamaks \u2013 n\u00e4iteks uut bussikest on v\u00f5ib-olla soodsam osta, kui oli eelmise kava j\u00e4rgi. Siin on aga \u00fcks v\u00e4ike l\u00f5ks, mida autom\u00fc\u00fcjad lahkelt v\u00e4lja toovad: inimesed ei saa oma praegusest kaubast lahti, sest registreerimistasu puudutab ka kasutatud autosid ja see turg on praegusel hetkel sama h\u00e4sti kui surnud. Kas j\u00e4lle natukene l\u00fchike m\u00f5te?<\/p>\n
Rahandusministeeriumi poolt riigikokku toodud seaduse esimene versioon oligi selline, et maksustatakse ainult riiki sisse toodavaid autosid. Aga Euroopa Komisjon \u2013 \u00f5igemini \u00fcks Eesti p\u00e4ritolu ametnik \u2013 juhtis meie t\u00e4helepanu, et niimoodi seda seadust kehtestada ei saa. See rikub Euroopa p\u00f5him\u00f5tet, et s\u00f5idukid peavad saama \u00fcle Euroopa Liidu riigipiiride liikuda samadel tingimustel. See t\u00e4hendab, et omanikuvahetust Eestis tuleb maksustada sarnaselt L\u00e4tist v\u00f5i Soomest ostetud autoga.<\/p>\n
See muudatus tehti riigikogus. Me k\u00fcsisime veel ekstra Euroopa Komisjoni arvamust, kas on \u00f5ige teha nii v\u00f5i naa, ja saime kindla kirja, et k\u00f5ik omanikuvahetused tuleb registreerimistasuga maksustada. Registreerimistasu kogumise eesm\u00e4rk j\u00e4i samaks, mist\u00f5ttu tasud \u00fchikule v\u00e4henesid. Keskmine registreerimistasu Eestis ongi kusagil 600\u2013700 eurot ja imporditud autodel 1000\u20131200 eurot.<\/p>\n
M\u00f5negi auto hinnast v\u00f5ib registreerimistasu moodustada v\u00e4ga suure osa \u2013 kolmandiku v\u00f5i midagi taolist \u2013 ja see ongi m\u00fc\u00fcgi kinni t\u00f5mmanud. Me n\u00fc\u00fcd teame, kes on s\u00fc\u00fcdlane, aga poliitikud on ju ometi selleks, et see pusa lahti harutada. Missugune on lahendus?<\/p>\n
Jah, j\u00e4rgmine mootors\u00f5idukimaksu muudatuse eeln\u00f5u juba valmib. Rahandusministeeriumis on seaduste muutmine ja kohandamine olukordadega \u2013 ka etten\u00e4gematutega \u2013 tavap\u00e4rane. Ei suudeta ette n\u00e4ha, kuidas \u00fchiskond k\u00e4itub v\u00f5i mootors\u00f5idukimaksu vastu v\u00f5tab. Seadusemuudatused on pigem normaalsus kui erisus.<\/p>\n
Mida te n\u00fc\u00fcd muuta tahate?<\/p>\n
\u00dcks on kindlasti see, et puuetega inimestele tahetakse teha t\u00e4iendavaid leevendusi. V\u00e4iksem asi on see, et laste nimel olevad autod saaksid praegu kehtima hakanud maksusoodustuse tagasiulatuvalt esimesest jaanuarist. Iga alaealise lapse kohta saab vanem v\u00f5i eestkostja 100 eurot mootors\u00f5idukimaksu soodustust. Riigikogu sai aga kirja, kus keegi kirjutas auto kohtut\u00e4ituri eest peitmiseks lapse nimele ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b tal kasutamata \u00f5igus saada toetust, sest auto on lapse nimel. Selliseid juhuseid on ka.<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4gime asjadest, mida me ju \u00fchiskonnana juba teame. Ma sain aru, et te tahate veel midagi muuta.<\/p>\n
Praegu on ikkagi see, et kui auto on lapse nimel, siis laps ise enda maksusoodustust ei saa.<\/p>\n
Rahandusministeerium prognoosib, et automaks toob j\u00e4rgmistel aastatel riigikassasse kokku umbes 205 miljonit eurot. Sellest 120 miljonit tuleb registreerimismaksust ja 85 miljonit eurot aastamaksust. Kas praeguseks kujunenud olukord ei suuna riiki neid prognoose muutma?<\/p>\n
Riik on ise juba nendes prognoosides muudatusi teinud. Erinevad puuetega inimeste grupid said puudetoetuste t\u00f5usu h\u00fcvitiseks, et neil tekivad mootors\u00f5idukimaksuga uued v\u00e4ltimatud kulud. Sellest planeeritud 100 miljonist l\u00e4ks esimene 10 sotsiaalkuludeks ja 14 kasutati veel alaealiste lastega seotud maksusoodustuseks. Vahepeal unustati Rahandusministeeriumis \u00e4ra, et 10 miljonit oli juba puuetega inimeste soodustusteks kasutatud. 85 miljonit suunati juba teedesse, nii et see on suhteliselt paigas. Mis puudutab registreerimistasu, siis v\u00f5ib-olla t\u00f5esti peab \u00fcle vaatama, millised on need m\u00f5istlikud. Aga kui teada, et keskmine registreerimistasu on siseriiklikel tehingutel alla 1000 ja imporditud autodel \u00fcle 1000 euro, siis ei oskagi \u00f6elda, kas see on liiga kallis, arvestades, et autoliisingu periood on viis aastat. Seda peab kaaluma ja m\u00f5tlema.<\/p>\n
Te seadsite siiski m\u00f5istlikkuse k\u00fcsim\u00e4rgi alla. Kelle arvamusest te l\u00e4htute, et see otsus teha v\u00f5i tegemata j\u00e4tta?<\/p>\n
Kuigi v\u00f5ib tunduda, et poliitikud \u00fchiskonna h\u00e4\u00e4lt ei kuula v\u00f5i neil puudub sotsiaalne n\u00e4rv, tehakse sellised otsused ikkagi \u00fchiskondliku arvamuse pinnalt, mida me v\u00f5ib-olla ei k\u00e4i t\u00e4naval kogumas. Kui \u00fcks inimene \u00fctleb, et tal on k\u00f5rge automaks, siis vaatame maksuameti laekumisandmeid ja anal\u00fc\u00fcsime sealt trende. Riiki ei saa juhtida t\u00e4navak\u00fcsitluste p\u00f5hjal.<\/p>\n
Millised andmed te maksuametist v\u00e4lja v\u00f5tate, et otsustada selle p\u00f5hjal mida?<\/p>\n
Me vaatame, kuidas inimeste k\u00e4itumine on tegelikult muutunud.<\/p>\n
L\u00e4ti ja Leedu elavad t\u00e4na \u00f5itsengus, seal toimub ka autom\u00fc\u00fck. Meie teeme siin v\u00e4hik\u00e4iku, mis on t\u00f5epoolest toonud kaasa probleeme. K\u00fcsimus ei ole tingimata selles, et Eestil oleks vaja palju uusi autosid, aga paljudel on neid t\u00f5en\u00e4oliselt vaja. Kas te n\u00e4ete, et soovitus olukorraga harjuda on praegu k\u00f5ik, mida te saate \u00f6elda, pluss v\u00e4ike vihje, et v\u00f5ib-olla keegi arutab neid k\u00fcsimusi?<\/p>\n
Me siiski n\u00e4eme, et Eestis on v\u00e4ga palju autosid. Automaks on osaliselt ka varamaks ja j\u00f5ukamad inimesed, kellel on mitu ilusat, suurt ja v\u00f5imsat autot, maksavad mootors\u00f5idukimaksu tegelikult palju rohkem.<\/p>\n
Kui neil on ilusad suured elektriautod, siis oluliselt v\u00e4hem.<\/p>\n
Elektriautode tasu on t\u00f5esti v\u00e4iksem, aga elektriauto hind on kallim. Elektriautod tekitavad v\u00e4hem reostust ja kasutavad valdavalt kodumaist tuule- ja p\u00e4ikeseenergiat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Autom\u00fc\u00fck on autom\u00fc\u00fcjate hinnangul nii uute kui ka kasutatud autode seisukohalt sedav\u00f5rd halb, et sektor on ka kaks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":63532,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[4634,642,32154,32155,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-63531","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-annely-akkermann","9":"tag-automaks","10":"tag-automaksu-laekumine","11":"tag-automaksu-moju","12":"tag-breaking-news","13":"tag-breakingnews","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115711149460529957","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63531","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=63531"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63531\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/63532"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=63531"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=63531"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=63531"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}