{"id":63858,"date":"2025-12-13T18:07:05","date_gmt":"2025-12-13T18:07:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63858\/"},"modified":"2025-12-13T18:07:05","modified_gmt":"2025-12-13T18:07:05","slug":"kolavarvide-arhitekt-sten-heinoja-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/63858\/","title":{"rendered":"K\u00f5lav\u00e4rvide arhitekt Sten Heinoja – Sirp"},"content":{"rendered":"

Kontsert \u201eKlaverikunst. Sten Heinoja\u201c 2. XII Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Kavas Alisson Kruusmaa uudisteose \u201eMandarin-Coloured Sky over Berlin\u201c (2025) esiettekanne ning Muzio Clementi, P\u0113teris Vasksi, Fryderyk Chopini, Mart Saare ja Eduard Tubina muusika.<\/p>\n

Sten Heinoja kohta \u00f6eldakse sageli, et tema m\u00e4ngus on \u00fchendatud emotsionaalne intelligentsus ja tehniline t\u00e4psus. 2. detsembril EMTA suures saalis k\u00f5lanud kontsert pakkus rohkelt v\u00f5imalusi m\u00f5lema kvaliteedi avamiseks. SA Postimehe Fondi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koost\u00f6\u00f6s ellu kutsutud kontserdisarja \u201eKlaverikunst\u201c eesm\u00e4rk n\u00e4idata klaverikunsti selle mitmekesisuses realiseerus siin eriti veenvalt, sest kavas oli k\u00f5ike: Muzio Clementi klassitsistlikust elur\u00f5\u00f5must Eduard Tubina ja Mart Saare sisekaemusliku dramaatikani ning Fryderyk Chopini romantilisest melanhooliast Alisson Kruusmaa v\u00e4rske ja tundlikult modelleeritud k\u00f5lapaletini.<\/p>\n

Heinoja on kavalehel m\u00e4rkinud, et kontserdi algus ja l\u00f5pp moodustavad ideelise raami: Clementile on klaverisonaadi tarvis inspiratsiooni andnud tema kaasaegse Wolfgang Amadeus Mozarti ooper \u201eV\u00f5lufl\u00f6\u00f6t\u201c, aga \u00f5htu finaal \u2013 Tubina ballaad Mart Saare teemale \u2013 kujutas endast austusavaldust Saarele kui heliloojale, keda Tubin pidas oma eeskujuks. Selline \u00fclesehitus osutus v\u00e4gagi toimivaks: kava pakkus kauni ja mitmekesise kuulamiselamuse ning kujunes \u00fchtlasi kunstiliseks tervikuks, milles Heinoja sai esile tuua oma pianistliku m\u00f5tlemise eri tahud.<\/p>\n

Kontsert algas Muzio Clementi sonaadiga op. 24 nr 2 B-duur, mis n\u00f5uab pianistilt ennek\u00f5ike head tehnikat ja struktuuriselgust. Heinoja l\u00e4henemine oli s\u00e4rav ja elegantne: kiired passaa\u017eid voolasid s\u00f5rmede all h\u00e4mmastava kergusega ja kogu esitust kandis selge, l\u00e4bim\u00f5eldud artikulatsioon. Pianisti tehniline \u00fcleolek lubas tal m\u00e4ngida kiireid osi sellise loomulikkusega, et vir\u00adtuoossus muutus iseenesestm\u00f5istetavaks parameetriks, mitte eesm\u00e4rgiks omaette. S\u00fcgavad bassid vasakus k\u00e4es andsid teosele ootamatu gravitatsiooni, mis r\u00f5hutas Clementi kujundite s\u00fcmmeetrilist tasakaalu. Muusikasse k\u00e4tketud elur\u00f5\u00f5m ja pulbitsev energia said Hein\u00adoja k\u00e4tes sellise veenvuse, et Clementi kujunes \u00f5htu heaks sissejuhatuseks ning ka k\u00f5igi j\u00e4rgnevate k\u00f5lafaktuuride loomulikuks l\u00e4htepunktiks.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Sten Heinoja ei m\u00e4ngi kunagi poole hingega: temas on alati tahe otsida muusikast veel \u00fcks nurk, veel \u00fcks toon, veel \u00fcks m\u00f5te. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Eero Vabam\u00e4gi \/ Postimees<\/p>\n

\u00dcleminek P\u0113teris Vasksi teosele \u201eBalta ainava\u201c ehk \u201eValge maastik\u201c oli rabavalt efektne: saalis n\u00e4is temperatuur langevat alla nulli ning publik sattus korraga \u00e4\u00e4retule t\u00fchjale talvemaastikule, kus kilomeetrite raadiuses ei paista \u00fchtki maam\u00e4rki ja vaid hoolega kuulatades v\u00f5ib aimata j\u00e4\u00e4kristalle oma igavikulist viisi \u00fcmisemas. Selles vapustavalt kaunis teoses oli korraga igatsust, nukrust ja ka puhast, askeetlikku ilu. Heinojal \u00f5nnestus luua haruldasi pianissimo-v\u00e4rve, mis ei kaotanud hetkekski resonantsi. Minu ainus soov oli panna silmad kinni ja lasta muusikal endast l\u00e4bi voolata.<\/p>\n

Alisson Kruusmaa veriv\u00e4rske teos \u201eMandarin-Coloured Sky over Berlin\u201c ehk \u201eMandariiniv\u00e4rvi taevas Berliini kohal\u201c on helilooja s\u00f5nul pealkirja saanud saksa autori Ulrike Draesneri luuletusest \u201ePaths in the Darkness Fly from Sleep\u201c (tlk Iain Galbraith, originaalis \u201ewege im dunkeln entfliegen dem schlaf\u201c \u2013 toim). Luuletus liigub poolunen\u00e4olise, kohati lausa desorienteeriva kujundiloogika piiridel. Seda laadi tunnetuslik nihe on ka Kruusmaa muusikas: hetked, mil k\u00f5lapind on \u00f5rn ja l\u00e4bipaistev, vahelduvad ootamatute, peaaegu kr\u00fcptiliste fragmentidega, justkui katkeks m\u00f5te poole s\u00f5na pealt ja j\u00e4tkuks juba teises dimensioonis. Kruusmaa muusika puhul on sageli mainitud m\u00e4rks\u00f5nad \u201eintiimsus\u201c, \u201ehingamisruum\u201c ja \u201epoeetiline minimalism\u201c. Esiettekandele tulnud teose k\u00f5lapildis tuleb esile ka tema helikeele sugestiivne kujundlikkus: kord libises l\u00e4bi registrite pilvesiluett, kord s\u00e4hvatas m\u00f5ni linnutiiva varju meenutav motiiv, taustal vaevukuuldav akustiline \u201eliiklusm\u00fcra\u201c \u2013 k\u00f5ik justkui sama reaalsuse eri kihid. Heinoja esitas uudisteose erakordse keskendumisega. Kuulajal oli v\u00f5imalik tajuda nii varahommikuse Berliini anon\u00fc\u00fcmsust \u2013 v\u00e4hemalt minu silme ees oli pigem koidukuma kui ehavalgus \u2013 kui ka selle varjatud poeesiat.<\/p>\n

Chopini barkaroolis Fis-duur op. 60 avaldus Heinoja \u00fcks olulisemaid omadusi: unistava l\u00fc\u00fcrilisuse ja konstruktiivse m\u00f5tlemise kooseksisteerimine. Tema pianissimo\u2019d helisesid, forte\u2019d olid s\u00fcgava t\u00e4is k\u00f5laga. Artikulatsioon oli ka kiiremates figuurides l\u00e4bi m\u00f5eldud: voolavus ei tulenenud temposurvest, vaid sisemisest loogikast. Heinoja esitus vastas h\u00e4sti Chopini m\u00f5ttele \u201eLihtsus on saavutustest k\u00f5rgeim\u201c: tema interpretatsioonis ei olnud \u00fcleliigseid rubato\u2019sid ega ebavajalikku ilutsemist. \u00dcldmulje oli pehme, soe ja romantiline.<\/p>\n

Kontserdi teine, eesti muusikale p\u00fchendatud pool lubas Heinojal avada oma k\u00f5lav\u00e4rvide paleti t\u00e4ies ulatuses. Oli selgelt tunda, et Saare prel\u00fc\u00fcdidega on Heinojal eriline suhe: need olid nii filigraanselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud, et juhuslikkusele ei j\u00e4\u00e4nud ruumi. Kavalehel mainib Hein\u00adoja, et prel\u00fc\u00fcdide ettekandega j\u00f5uab tal l\u00f5pule nende uurimise ja esitamise mitmeaastane teekond. Kontsert oli Heinoja EMTA doktori\u00f5pingute osa, oma uurimist\u00f6\u00f6s keskendus Heinoja pianisti m\u00e4nguv\u00f5tete rollile Mart Saare klaveriprel\u00fc\u00fcdide faktuuri kujundamisel.<\/p>\n

Saare prel\u00fc\u00fcdid eeldavad pianistilt ps\u00fchholoogilist tundlikkust ja erakordset d\u00fcnaamilist skaalat. Heinoja piano\u2019d ja pianissimo\u2019d olid siin suisa \u00fcletamatud: ta ei teinud mingit hinnaalandust d\u00fcnaamikas, kuid ometi k\u00f5las k\u00f5ik perfektse selgusega. Imetlusv\u00e4\u00e4rsed olid ka l\u00e4bi tunnetatud, peaaegu kalligraafilised l\u00f5ppakordid \u2013 Heinoja asetas iga viimase kui noodi paika virtuoosse t\u00e4psusega. Tema interpretatsioon t\u00f5i Saarest v\u00e4lja introvertsuse ja elur\u00f5\u00f5mu, rahuliku kontemplatsiooni ja j\u00f5ulise karisma.<\/p>\n

Minu arvates s\u00fcndis \u00f5htu kulminatsioon siiski Eduard Tubina \u201eBallaadis Mart Saare teemale\u201c. See teos n\u00f5uab nii f\u00fc\u00fcsilist j\u00f5udu kui ka vaimset kohalolu. Helit\u00f6\u00f6 valmis Tubinal 1945. aastal Rootsis ning selle loomist m\u00f5jutasid v\u00e4idetavalt helilooja l\u00e4bielamised p\u00f5genemisel, aga ka tema suur austus Mart Saare kui eesti rahvusliku muusika suurkuju vastu. Teose aluseks on Mart Saare koorilaul \u201eSeitse sammeldunud s\u00e4ngi\u201c, mille s\u00f5nad kogu ettekande v\u00e4ltel mu peas kaasa helisesid: \u201eVaata, laanes puie peidus, \/ puie peidus, p\u00f5\u00f5sa varjus, kaske, \/ kurbtus kase katte alla. \/ seisab seitse k\u00fcngast, kaske, \/ seitse sammeldunud s\u00e4ngi.\u201c<\/p>\n

Heinoja tabas erakordselt h\u00e4sti nende ridade \u00e4ngistavat tumedust ning eestlastele omast uhkust, allaandmatust ja v\u00f5itmatust. Ma ei tea, kas ta teadis teksti peast v\u00f5i ainult aimas selle atmosf\u00e4\u00e4ri, kuid tema m\u00e4ngu kuulates kangastusid mu silme ees nii kalmuk\u00fcnkad kui ka muistsete v\u00f5itlejate varjud. Heinoja j\u00f5udis oma interpretatsioonis sugestiivse intensiivsuseni, mis andis teosele monumentaalse kaalu.<\/p>\n

Lisaloona p\u00fchendas Sten Heinoja Peep Lassmannile Lepo Sumera valsi filmist \u201eKevadine k\u00e4rbes\u201c \u2013 see oli kontserdile imekaunis epiloog. Veidi melanhoolne harmoonia, \u00f5hk\u00f5rn nostalgia ja elegantselt lendlev r\u00fctm m\u00f5jusid p\u00e4rast Tubina monumentaalsust justkui soe j\u00e4relvalgus. Heinoja interpretatsioon oli siiras ja s\u00fcdamlik \u2013 v\u00e4\u00e4rikas kummardus pianistile, kes m\u00f5jutas nii paljusid.<\/p>\n

Kontserdil tekkis haruldane tundmus, et \u00fcks ja sama esteetiline impulss kannab k\u00f5iki teoseid. Heinoja ei m\u00e4ngi kunagi poole hingega: temas on alati tahe otsida muusikast veel \u00fcks nurk, veel \u00fcks toon, veel \u00fcks m\u00f5te. See \u00f5htu kinnitas taas, miks ta kuulub Eesti pianistide paremikku \u2013 mitte ainult tehnilise v\u00f5imekuse poolest, vaid t\u00e4nu oskusele panna klaver k\u00f5nelema nii intelligentselt ja tundlikult, nagu seda on antud vaid v\u00e4hestele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kontsert \u201eKlaverikunst. Sten Heinoja\u201c 2. XII Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Kavas Alisson Kruusmaa uudisteose \u201eMandarin-Coloured Sky…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":63859,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-63858","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115713595726345804","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63858","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=63858"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/63858\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/63859"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=63858"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=63858"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=63858"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}