![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3123298h1365t24.jpg\"\/)
Eestis on ligi 1000 paisu. Fotol on kohtades 1 ja 4 J\u00e4gala j\u00f5gi loodusliku laiusega, 2 Linnam\u00e4e elektrijaama pais ja 3 paisj\u00e4rv ise. Autor\/allikas: Alusandmed ja foto: maa-amet ning Eesti Looduse infos\u00fcsteem<\/p>\nLegendaarne bioloog Jakob von Uexk\u00fcll hakkas 1909. aastal elusolenditest r\u00e4\u00e4kides kasutama omailma m\u00f5istet. Selle taga lasuva ideestiku kohaselt kujundavad iga liigi ja isendi omap\u00e4rad nende subjektiivset maailmataju. Seet\u00f5ttu ei saa inimene kunagi teada, mis tunne on p\u00e4riselt olla forell, ja sama h\u00e4sti on forellil keeruline end inimese perspektiivi seada.<\/p>\n
Hiliss\u00fcgiseses j\u00e4ises vees \u00fclesvoolu r\u00fchkiva forellina on inimesel ennast t\u00f5epoolest \u00fcsna keeruline ette kujutada. K\u00fcllap suudab aga iga\u00fcks ette kujutada segadust, mida p\u00f5hjustab r\u00e4nnulise teele kerkinud \u00fcletamatu sein, millega paljusid Eesti paise v\u00f5rrelda v\u00f5ib. Keskkonnaameti andmeil on Eesti 1000 paisust 75 protsenti kaladele \u00fcletamatud.<\/p>\n
J\u00f5ed koos oma lisaojade ning -j\u00f5gedega moodustavad \u00fchtse ja sidusa vetev\u00f5rgustiku, mida kujundavad mitmed inimtekkelised survetegurid.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli vooluveekogude \u00f6koloogia nooremteadur J\u00fcrgen Maidla nentis, et j\u00f5gede \u00f5gvendamine, l\u00e4himineviku kaldametsade raadamine, hajureostus ja paisutamine v\u00f5imendavad \u00fcksteise kahjulikku m\u00f5ju ning piiravad ja lihtsustavad sellega kogu s\u00fcsteemi \u00f6koloogilist toimimist. “Lihtsustatud \u00f6kos\u00fcsteem ei paku enam piisavalt liikumisv\u00f5imalusi, varjepaiku ega mitmekesiseid elu- ja toitumisalasid,” selgitas Maidla.<\/p>\n
Eestis on ligi 1000 paisu. Fotol on kohtades 1 ja 4 J\u00e4gala j\u00f5gi loodusliku laiusega, 2 Linnam\u00e4e elektrijaama pais ja 3 paisj\u00e4rv ise. Autor\/allikas: Alusandmed ja foto: maa-amet ning Eesti Looduse infos\u00fcsteem<\/p>\n
Paisu taga on vaesunud j\u00f5gi<\/p>\n
Lisaks vetev\u00f5rgustiku killustamisele takistavad paisud j\u00f5es peenemate osakeste ja elustiku liikumist. Uuringute kohaselt p\u00fc\u00fcavad paisud kinni n\u00e4iteks 70-94 protsenti j\u00f5e transporditud seemnetest ja muudest paljunemisv\u00f5imelistest taimeosistest. “See m\u00f5jutab allavoolu olevaid taimekooslusi, mis toiduv\u00f5rgustiku kaudu m\u00f5jutavad omakorda tolmeldajaid ja teisi elukaid,” kirjeldas J\u00fcrgen Maidla.<\/p>\n
“Paisust allavoolu hakkab j\u00f5gi end s\u00fcgavamaks ja \u00fchetaolisemaks kujundama, sest \u00fclesvoolu p\u00e4rinevaid setteid ei tule enam nii palju juurde. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada nii allavoolu j\u00f5es\u00e4ngi kui ka j\u00f5esuudme degradeerumist,” lisas nooremteadur.<\/p>\n
Maidla s\u00f5nul v\u00f5ib v\u00f5rrelda looduslikku j\u00f5ep\u00f5hja maksana, mille vee puhastamisv\u00f5ime on seotud veekogu p\u00f5hja l\u00e4bivooluga ja mitmekesisusega. Kui j\u00f5ge paisustada ja elupaiku lihtsustada, n\u00e4iteks sirgendades s\u00e4ngi v\u00f5i eemaldades vette kukkunud puid, tekib oht, et j\u00f5ep\u00f5hi ummistub ja v\u00e4heneb veekogu isepuhastusv\u00f5ime.<\/p>\n
Paisude killustava m\u00f5ju leevendamiseks luuakse kaladele kalap\u00e4\u00e4se, mida on erinevat t\u00fc\u00fcpi. “N\u00e4iteks on kambrite v\u00f5i astmestikega variandid, kus kala peab trepistikust \u00fcles minema. Neid on \u00fcritatud teha nii, et seal oleks puhkamiskohti, aga tihti on seal h\u00e4sti tugev vool,” \u00fctles Maidla. T\u00e4nap\u00e4eval rajatakse sagedamini ka v\u00e4ikesi kunstojasid, mis paisust ringiga m\u00f6\u00f6da kaevatakse. Selliseid kalap\u00e4\u00e4se leiab Eestis n\u00e4iteks J\u00e4gala ja Purtse j\u00f5el Vetla ning Sillaoru paisul.<\/p>\n
Kuigi kalap\u00e4\u00e4sud v\u00f5ivad leevendada paisu takistavat m\u00f5ju osade kalaliikide r\u00e4ndele, on see Maidla s\u00f5nul puudulik kompromisslahendus. “Kalap\u00e4\u00e4sul on \u00fcks funktsioon \u2013 see on tehtud selle jaoks, et kala saaks sealt l\u00e4bi ujuda. See ei leevenda aga muid probleeme, nagu setete ja taimeleviste allavoolu transporti,” nentis ta.<\/p>\n
Lisaks paisu t\u00f5kestavale m\u00f5jule on Maidla s\u00f5nul paisu taha tekkinud paisj\u00e4rvedel lai pealispind. Seet\u00f5ttu soojeneb seal vesi p\u00e4ikeselistel suvep\u00e4evadel oluliselt rohkem kui paisuta j\u00f5es. Sooja vee m\u00f5ju kandub allavoolu ja v\u00f5ib muuta j\u00f5emitmetele kalaliikidele ja muule elustikule ebasoodsaks elukekkonnaks. “Olenemata kalap\u00e4\u00e4su olemasolust on paisj\u00e4rv ise ikkagi alles, r\u00e4ndel olevad kalad peavad sealt tee m\u00f6\u00f6da leidma ning nende suremus on sageli suurem kui j\u00f5es.”<\/p>\n
Geneetiline mitmekesisus<\/p>\n
Eelnevad uuringud on \u00fcheselt n\u00e4idanud, et paisud v\u00e4hendavad vooluveele omaste kalade arvu ja liigilist mitmekesisust. M\u00e4rksa v\u00e4hem on uuritud seda, kuidas see m\u00f5jutab silmale n\u00e4htamatut osa \u2013 geneetilist mitmekesisust.<\/p>\n
Geneetiline mitmekesisus on oluline, sest see v\u00f5imaldab kalapopulatsioonidel kohastuda pikaajaliste muutustega ja kohaneda aasta jooksul muutuvate keskkonnatingimustega. “Mida geneetiliselt mitmekesisem on populatsioon, seda rohkem on erinevate strateegiatega isendeid, kes muutuvates oludes ellu j\u00e4\u00e4vad ja j\u00e4rglasi saavad,” kinnitas J\u00fcrgen Maidla.<\/p>\n
Head n\u00e4idet kujutavad l\u00f5helised, kelle puhul s\u00f5ltub elustrateegia valik \u2013 kas r\u00e4nnata merre v\u00f5i j\u00e4\u00e4da j\u00f5kke \u2013 suuresti geenidest. “Ameerikas on \u00fcks kohalik l\u00f5heliik (Oncoryhnchus kisutch, coho salmon), kellel on lausa neli elustrateegiat: osad otsustavad mageveelise j\u00f5e, teised seisuveega m\u00e4rgala kasuks, osad r\u00e4ndavad merre ning erinevus tuleneb veel sellest, millal nad r\u00e4ndavad,” t\u00f5i Maidla n\u00e4ite.<\/p>\n
Taoline mitmekesisus tagab liigi p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise. Kui \u00fches elupaigas tingimused n\u00e4iteks veehulga v\u00e4henemise t\u00f5ttu halvenevad, saavad teiste strateegiatega kalad siiski j\u00e4rglasi ja populatsioon s\u00e4ilib.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3123307h612et24.jpg\"\/)
Eesti ojade ja j\u00f5gede looklevus. Autor\/allikas: Alusandmed: maa- ja ruumiamet; kaart ja anal\u00fc\u00fcs: J\u00fcrgen Maidla<\/p>\n
Paisude m\u00f5ju t\u00e4psemaks hindamiseks kalapopulatsioonidele uurisid J\u00fcrgen Maidla oma kolleegidega kalade geneetilist mitmekesisust 15 Eesti j\u00f5es. L\u00f5viosa j\u00f5gedest asus P\u00f5hja-Eestis ja j\u00f5ed jagati vaatlustel kolme kategooriasse: vabalt voolav j\u00f5gi, kus ei ole paisu; kalap\u00e4\u00e4suga paisuj\u00f5gi; ja kalap\u00e4\u00e4suta paisuj\u00f5gi. Igast j\u00f5est p\u00fc\u00fcti kalu mitmest kohast, paisuga j\u00f5gedes nii paisust \u00fcles- kui ka allavoolu.<\/p>\n
Kokku v\u00f5ttis t\u00f6\u00f6r\u00fchm uimedest koeproove ligi 1500 kalalt: 828 forellilt ja 670 trullingult. Maidla p\u00f5hjendas kalaliikide valikut h\u00e4sti eristuvate eluviisidega, mille v\u00f5rdlus v\u00f5imaldab paisude m\u00f5ju paremini m\u00f5ista.<\/p>\n
“Forell on h\u00e4sti liikuv kala. Ta teeb oma elu jooksul l\u00e4bi pikki r\u00e4ndeid kudemisalade ja toitumisalade vahel. Lisaks on tal kaks eluvormi: j\u00f5eforell ja meriforell. Osad forellid otsustavad minna merre toituma ja osad j\u00e4\u00e4vad j\u00f5kke, kudemas k\u00e4ivad k\u00f5ik j\u00f5es,” selgitas nooremteadur. Seevastu on trulling paikne kala, kes ei liigu elu jooksul palju.<\/p>\n
Esialgsed tulemused kinnitasid, et paisud \u2013 eriti just k\u00f5rged ja kalap\u00e4\u00e4suta paisud \u2013 v\u00e4hendavad paisust \u00fclesvoolu j\u00e4\u00e4vate forellide geneetilist mitmekesisust. Samal ajal suurendavad need erisusi paisust \u00fcles- ja allavoolu j\u00e4\u00e4vate kalade vahel. Seejuures ei suuda mitmed kalap\u00e4\u00e4sud vahet tasa teha. Trullingu puhul selline muster v\u00e4lja ei tulnud \u2013 seda v\u00f5ib v\u00e4hemalt osaliselt seletada liigi paikse eluviisiga.<\/p>\n
Uuringu muutis keerukamaks asjaolu, et j\u00f5ed pole \u00fchesugused. Erinevalt trullingust asustati forelli varem ka Eesti j\u00f5gedesse, mis m\u00f5jutas samuti populatsioonide geneetikat. Kuigi teadlased arvestasid uuringus forelli asustamise m\u00f5juga, tuleb Maidla s\u00f5nul t\u00e4psemate tulemuste saamiseks kaasata anal\u00fc\u00fcsi ka teisi m\u00f5jutegureid. “Plaanime anal\u00fc\u00fcsi panna ka muid tegureid: kui pikk on vabalt voolav j\u00f5el\u00f5ik paisude vahel, kui k\u00f5rge on pais ja milline on kalap\u00e4\u00e4s,” s\u00f5nas nooremteadur.<\/p>\n
Kasutud paisud<\/p>\n
Paljud Eesti paisudest on j\u00e4\u00e4nukid varasematest aegadest, mil vesiveskiga jahvatati jahu v\u00f5i kasutati veej\u00f5udu saagimiseks. Eelmise sajandi teises pooles hakati rajama ka h\u00fcdroenergiajaamu. Nendeosakaal Eesti energiatoodangust on aga marginaalne. “Eesti on v\u00e4ga tasane maa. T\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes on Eesti v\u00f5imsam h\u00fcdroenergiajaam Linnam\u00e4e pais, mis on v\u00e4iksema v\u00f5imsusega kui \u00fcks tuulik. Statistikaameti andmetel moodustab h\u00fcdroenergia kogu Eesti elektritoodangust alla \u00fche protsendi,” kinnitas J\u00fcrgen Maidla.<\/p>\n
Nooremteaduri s\u00f5nul on paisu negatiivne m\u00f5ju keskkonnale kordades suurem kui sealt saadav v\u00e4ike kasum. Nii kalade kui ka muude protsesside jaoks oleks parim lahendus paisu eemaldamine. Vaba voolu taastamine on eeldus, et j\u00f5est saaks taas elurikkust ja geneetilist mitmekesisust toetav kvaliteetne elupaik.<\/p>\n
Seda kinnitavad nii teadusuuringud kui ka seireandmed. “N\u00e4iteks l\u00e4ks Vasalemma j\u00f5el Vanaveski paisu alamjooksul pais 2018. aastal osaliselt katki. Hiljem taastati j\u00f5e vaba vool t\u00e4ielikult. Kalad said r\u00e4nnata ja Tartu \u00dclikooli Eesti mereinstituudi seirest n\u00e4hti, et l\u00f5he j\u00f5udis iga aastaga j\u00e4rjest kaugemale ja arvukus paisust \u00fclesvoolu suurenes. Samamoodi n\u00e4htub see eemaldatud Sindi paisu puhul \u2013 meriforell, vimb ja j\u00f5esilm on j\u00f5udnud kaugele \u00fclesvoolu ning haruj\u00f5gedesse,” t\u00f5i Maidla n\u00e4ite.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3123310h383at24.jpg\"\/)
Vanaveski paisust m\u00f6\u00f6da p\u00e4\u00e4seda \u00fcritav forell. Autor\/allikas: J\u00fcrgen Maidla<\/p>\n
Paisu eemaldamisele seisavad enamasti vastu osa kohalikest elanikest. “Enamik paisj\u00e4rvi loodi eelmise sajandi teises pooles ehk inimesed on elanud seal kogu oma elu. Inimlikult on arusaadav, miks inimesed oma paisj\u00e4rvest kinni hoiavad. Minu s\u00f5num on aga, et ka paisj\u00e4rve asemele tekkiv vabalt voolav j\u00f5gi koos kaldaaladega v\u00f5ib olla selline, mille saab kujundada kogukonnale heaks ajaveetmise kohaks,” r\u00f5hutas nooremteadur.<\/p>\n
\u00dche levinuima ettek\u00e4\u00e4ndena paisu s\u00e4ilitamiseks tuuakse, et paisj\u00e4rv on olnud oma kohal juba piisavalt kaua, et sinna on tekkinud oma \u00f6kos\u00fcsteem. “T\u00f5si, seal on tekkinud uued kooslused, n\u00e4iteks j\u00f5ekarpide asemel on j\u00e4rvekarbid. Seda ei saa nimetada siiski pikaajaliseks \u00f6kos\u00fcsteemiks, sest nad on enamasti alla 100 aasta vanad,” \u00fctles Maidla.<\/p>\n
Lisaks eeldavad paisj\u00e4rved hooldamist, mille k\u00e4igus lastakse j\u00e4rv m\u00f5nek\u00fcmne aasta tagant t\u00fchjaks, et eemaldada p\u00f5hjasetted. “Paisj\u00e4rv pole kindlasti j\u00e4rvega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne,” kinnitas Maidla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Legendaarne bioloog Jakob von Uexk\u00fcll hakkas 1909. aastal elusolenditest r\u00e4\u00e4kides kasutama omailma m\u00f5istet. Selle taga lasuva ideestiku kohaselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64027,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,32455,309,32456,21,32459,28,29,19,21867,32454,32458,25,2424,23,24,32457,22,20,30],"class_list":{"0":"post-64026","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-forellid","18":"tag-geneetika","19":"tag-geneetiline-mitmekesisus","20":"tag-headlines","21":"tag-jurgen-maidla","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-okosusteem","26":"tag-paisud","27":"tag-paisude-keskkonnamoju","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-tartu-ulikool","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-trulling","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115715085803062027","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64026","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64026"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64026\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64027"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64026"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64026"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64026"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}