Riigieelarve lastakse 2,2 miljardi euroga miinusesse ning auku kaetakse samas mahus laenuraha peale v\u00f5tmise ehk tulevaste p\u00f5lvede maksustamisega. Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Annely Akkermann leiab ometi, et t\u00f5sise julgeolekuolukorra t\u00f5ttu ei ole praegu aeg eelarvedefitsiidi p\u00e4rast muretseda. Selle seisukohaga ei saa n\u00f5ustuda.<\/p>\n
Kui riigi aastased kulud \u00fcletavad tulusid enam kui kahe miljardi euro v\u00f5rra, on muretsemiseks p\u00f5hjust igal ajal. Ka praegune hetk ei ole selles m\u00f5ttes mingi erand. Suurde laenuauku sukeldumine eeldaks v\u00e4hemalt selget ja l\u00e4bim\u00f5eldud strateegilist visiooni, kuidas sellest august ka v\u00e4lja tulla. Seda eriti olukorras, kus Eesti s\u00fcndimus on juba niigi katastroofiliselt madal, langeb edasi ning p\u00fcstitab j\u00e4rjest uusi negatiivseid rekordeid. Rahvastik vananeb, maksumaksjate osakaal \u00fchiskonnast v\u00e4heneb. Milline on selles olukorras strateegiline visioon? V\u00f5i ongi see n\u00fc\u00fcd uus normaalsus \u2013 kasvatada riigiv\u00f5lga nii kaua, kuni juba 2029. aastal kulub ainu\u00fcksi intressideks ligi pool miljardit eurot aastas, edaspidi veelgi rohkem? Ja p\u00e4rast meid tulgu v\u00f5i veeuputus?<\/p>\n
Sama k\u00fcsitav on eeldus, et kaitsekulutuste t\u00f5stmise nimel peaks \u00fchiskond ka ilma veenva sisulise p\u00f5hjenduseta igal juhul leppima mitme miljardi euro suuruse eelarvedefitsiidiga. Ei Riigikogus ega laiemas avalikus arutelus ole ma kuulnud v\u00e4hegi veenvat selgitust, kuidas Eesti tegelik s\u00f5jaline v\u00f5imekus Venemaa-suguse tuumariigi vastu t\u00e4nu nendele hiigelkulutustele kvantitatiivselt paraneb. Pigem on ilmne, et mingit kvalitatiivset arenguh\u00fcpet ei toimu \u2013 ka p\u00e4rast neid kulutusi ei ole meil ballistilisi rakette, tanke, h\u00e4vitajaid, pommitajaid ega terviklikke \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme, tuumarelvadest r\u00e4\u00e4kimata. K\u00fcll aga pumbatakse Eesti t\u00e4naste ja tulevaste maksumaksjate raha massiliselt kodu- ja v\u00e4lismaisesse s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusesse. See meenutab h\u00e4irivalt juttu Ukraina v\u00f5idule aitamisest: sajad miljonid ja miljardid liiguvad kiiresti edasi, ent deklareeritud eesm\u00e4rk ei saabu \u2013 ega saanudki saabuda.<\/p>\n
Isegi kui m\u00f6\u00f6nda, et halva julgeolekuolukorra t\u00f5ttu ei ole praegu aeg massiivse eelarvedefitsiidi p\u00e4rast muretseda, tekib paratamatult k\u00fcsimus: miks siis peaks praegu olema endiselt aeg muretseda CO2 p\u00e4rast? Kui riigikaitsev\u00f5ime tugevdamine on t\u00f5epoolest absoluutne prioriteet, oleks ju loogiline panna pausile ka igal aastal sadu miljoneid neelav nn rohep\u00f6\u00f6re koos sellega kaasneva energias\u00f5ltumatuse l\u00f5hkumisega. Seda aga ei tehta. Nii nagu ei peatata Rail Balticu ehitust ega pingutata t\u00f5siselt s\u00f5ja \u00e4rahoidmisele suunatud Venemaa-suunalise diplomaatia taastamise nimel. J\u00e4relikult ei usuta ka ise, et maksimaalsed kaitsekulutused on v\u00e4ltimatult vajalikud. Tegelikud eesm\u00e4rgid asuvad mujal.<\/p>\n
Sarnast mustrit n\u00e4gime ka koroonaajal. Kui \u00fchiskonda veendakse, et ees seisab erakordselt suur ja hirmutav oht, eeldatakse, et selle ohu vastu v\u00f5itlemise loosungi all v\u00f5ib suuri otsuseid langetada ilma sisulise p\u00f5hjendamiseta. Valedega saab opereerida kriitikavabalt ning hiiglaslike summade liigutamine muutub \u00fcllatavalt lihtsaks. Poliitika ongi paraku sellistest valedest s\u00fcgavalt l\u00e4bi imbunud \u2013 ja mida suuremad rahad on m\u00e4ngus, seda paksem ja tihedam on valede kattekiht.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Varro Vooglaid, Riigikogu liige, EKRE fraktsioon<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigieelarve lastakse 2,2 miljardi euroga miinusesse ning auku kaetakse samas mahus laenuraha peale v\u00f5tmise ehk tulevaste p\u00f5lvede maksustamisega.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64050,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-64049","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115715691163452837","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64049","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64049"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64049\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64050"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64049"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64049"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64049"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}