{"id":64051,"date":"2025-12-14T04:26:10","date_gmt":"2025-12-14T04:26:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/64051\/"},"modified":"2025-12-14T04:26:10","modified_gmt":"2025-12-14T04:26:10","slug":"genotsiidiuurija-holokausti-vari-muudab-meid-teiste-sodade-suhtes-pimedaks-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/64051\/","title":{"rendered":"Genotsiidiuurija: holokausti vari muudab meid teiste s\u00f5dade suhtes pimedaks | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li>Holokausti m\u00e4lestamine on muutunud Saksamaal j\u00e4igaks katekismuseks. Sellest on saanud omamoodi poliitiline religioon koos oma &#8220;vaimulikkonnaga&#8221;, kes korraldab teisiitm\u00f5tlejatele n\u00f5iajahte.<\/li>\n<li>L\u00e4\u00e4ne toetuses valitseb Ukraina ja Gaza puhul silmatorkav ebak\u00f5la. Paljud, kes seisavad Ukraina eest, toetavad samal ajal Iisraeli s\u00f5da Gazas. Samal ajal n\u00e4eb globaalne l\u00f5una konflikte l\u00e4bi oma prisma.<\/li>\n<li>Rahvusvaheline kogukond on loonud kurjuse hierarhia, kus genotsiidi juriidiline m\u00e4\u00e4ratlus ja selle seotus holokaustiga varjutavad t\u00e4nap\u00e4evaseid inimkannatusi.<\/li>\n<li>Putini s\u00f5da Ukraina vastu on &#8220;p\u00fcsiva julgeoleku&#8221; ideestikust l\u00e4htuva paranoia mustern\u00e4ide. Sissetungi loogika ei ole vastus vahetule ohule, vaid soov tappa naaber, et too ei saaks hiljem ohuks muutuda. Sama tegevusloogikat v\u00f5ib n\u00e4ha ka Gazas.<\/li>\n<li>N\u00f5ukogude repressioonid ja L\u00e4\u00e4ne koloniaalv\u00e4givald on sarnasemad, kui tunnistada tahetakse. Nii natside Generalplan Ost kui ka n\u00f5ukogude k\u00fc\u00fcditamised olid oma olemuselt koloniaalprojektid.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Professor Moses, teid peetakse sageli sakslaseks v\u00f5i juudiks, ent tegelikult kasvasite \u00fcles kristlikus kodus Austraalias, riigis, mis klaarib siiani arveid oma koloniaalmineviku ja aborigeenidega. Kas Austraalia asunduskolonialismi prisma andis teile Saksa m\u00e4lukultuuri lahti kirjutamisel eelise, mida kohalikel ajaloolastel polnud?<\/p>\n<p>Dirk Moses: Teie k\u00fcsimusel on mitu tahku. Mis puudutab mu nime ja tausta \u2013 mu ema on saksa sisser\u00e4ndaja ja isa austraallane. Isa kaitses doktorikraadi Saksamaal, kus ta kohtus mu emaga. Nad abiellusid ja asusid elama Austraaliasse, kus isa \u00f5petas ligi kolm aastak\u00fcmmet Queenslandi \u00fclikoolis Saksa ajalugu.<\/p>\n<p>Seega olid Saksa ajalugu ja kultuur meie kodus alati omal kohal. Meil k\u00e4isid sageli seoses isa t\u00f6\u00f6ga k\u00fclas Saksa ja Iisraeli ajaloolased. M\u00e4letan \u00e4hmaselt ka lapsep\u00f5lvereisi Iisraeli, kus k\u00fclastasime ajaloolast Walter Grabi. Samuti k\u00e4isime aeg-ajalt Saksamaal ema sugulaste juures. Seega olin nende p\u00f5hjuste t\u00f5ttu t\u00f5esti Saksa ajaloo suhtes eelh\u00e4\u00e4lestatud.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>\u00dclikoolis keskendusin siiski peamiselt Austraalia ajaloole. Olin bakalaureusetudengina 1980. aastate keskel Austraalia rassiajaloo uurija Raymond Evansi \u00f5pilane ja puutusin nende teemadega kokku juba varakult. Hiljem \u00f5ppisin California \u00fclikoolis Berkeleys Saksa intellektuaalajalugu kriitilise teooria suurkuju Martin Jay k\u00e4e all. 1990. aastatel olid kogukonnas kesksel kohal vaidlused Saksamaa holokaustim\u00e4lu, m\u00e4lu-uuringute ja intellektuaalajaloo \u00fcle.<\/p>\n<p>Need teemad paelusid mind s\u00fcgavalt, sest tundsin juba siis huvi ajaloolise \u00f5igluse k\u00fcsimuste vastu. Seda nii Saksa kui ka Austraalia kontekstis, kuigi tol hetkel k\u00e4sitlesin neid veel eraldi valdkondadena. Kirjutasin doktorit\u00f6\u00f6 Saksa intellektuaalidest ja natsiminevikust. T\u00f6\u00f6 valmis 2000. aastal ja ilmus raamatuna 2007. aastal. Seal pakkusin v\u00e4lja suhteliselt optimistliku l\u00f5pplahenduse v\u00e4ga piinarikkale ja keerulisele debatile selle \u00fcle, mida natsiminevik L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa s\u00f5jaj\u00e4rgse demokraatia jaoks t\u00e4hendab.<\/p>\n<p>Kui vaadata 1950. ja 60. aastate arutelusid, ei olnud p\u00f5hik\u00fcsimuseks mitte &#8220;Miks toimus holokaust?&#8221;, vaid pigem &#8220;Miks Saksa demokraatia l\u00e4bi kukkus ja kuidas v\u00e4ltida selle kordumist?&#8221;. Sellele k\u00fcsimusele pakuti konkureerivaid vastuseid, eriti k\u00fclma s\u00f5ja kontekstis, mis oli toona selgelt m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega.<\/p>\n<p>Samal ajal, 1990. aastate l\u00f5pus, lahvatas Austraalias v\u00e4ga terav \u00fchiskondlik debatt riikliku poliitika \u00fcle, mille k\u00e4igus eraldati p\u00f5lisrahvaste lapsi \u2013 eriti nn segaverelisi \u2013 v\u00e4gisi nende peredest ja paigutati kinnistesse asutustesse v\u00f5i valgetesse kasuperedesse. See praktika, mis kestis kuni 1960. aastateni, l\u00e4htus rassistlikust loogikast: arvati, et need lapsed on paremal j\u00e4rjel, kui nad assimileeritakse valgesse \u00fchiskonda. P\u00f5lisrahvaste kogukondadele oli see s\u00fcgavalt traumaatiline kogemus, sarnane P\u00f5hja-Ameerika internaatkoolide s\u00fcsteemile.<\/p>\n<p>1990. aastate keskpaigaks viis p\u00f5lisrahvaste aktivism ametliku uurimiskomisjoni loomiseni. 1997. aastal avaldatud raport &#8220;Bringing Them Home&#8221; kirjeldas laste eraldamist peredest genotsiidina ja n\u00f5udis reparatsioone. See vallandas omakorda Austraalia rahvuslaste hulgas \u00e4geda vastureaktsiooni \u2013 nad l\u00fckkasid m\u00f5iste &#8220;genotsiid&#8221; raevukalt tagasi.<\/p>\n<p>Doktorandina paluti mul Freiburgis sel teemal sageli s\u00f5na v\u00f5tta, kuna olin linna ainus austraallane. Nii j\u00e4tkasin Saksamaa uurimise k\u00f5rval ka Austraalia ajaloo k\u00e4sitlemist. Siiski hoidsin tollal Saksamaad ja Austraaliat intellektuaalselt eraldi lahtrites.<\/p>\n<p>Uurides aja jooksul ka genotsiidi kontseptuaalajalugu ja selle m\u00f5iste looja Raphael Lemkini t\u00f6id, m\u00f5istsin, et ta oli asunduskolonialismi loogika oma m\u00e4\u00e4ratlusse juba algselt sisse kirjutanud. Natside projekt Ida-Euroopas h\u00f5lmas juudi ja slaavi rahvastiku \u00fcmberasustamist ning nende asendamist sakslastega \u2013 see oli selge kolonisatsiooni vorm. Sellest arusaamast l\u00e4htudes j\u00f5udsingi l\u00f5puks oma 2021. aasta raamatuni &#8220;The Problems of Genocide&#8221;.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3118267\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3118267hd93at24.jpg\"\/>Dirk Moses. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Saksamaad peetakse seageli oma &#8220;minevikuga tegelemise&#8221; maailmameistriks. Aastak\u00fcmneid n\u00e4hti holokausti s\u00fc\u00fc tunnistamist piletina liberaalseks demokraatiaks saamisel. Aastal 2021 <a href=\"https:\/\/newfascismsyllabus.com\/opinions\/the-catechism-debate\/the-german-catechism\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">\u0161okeerisite<\/a> aga Saksa eliiti, nimetades seda m\u00e4lukultuuri j\u00e4igaks katekismuseks \u2013 usuliseks dogmaks, mille \u00fclempreestrid karistavad ketsereid. See k\u00e4ivitas Saksamaal<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Catechism_debate\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> \u00fcleriigilise arutelu<\/a>. Kuidas me siia j\u00f5udsime? Kuidas muutus kultuur, mis pidi looma vaba ja avatud \u00fchiskonna, selliseks, mis t\u00fchistab kunstnikke ja keelab n-\u00f6 t\u00f5e kaitsmise nimel meeleavaldusi?<\/p>\n<p>Dirk Moses: Minu sekkumine ei olnud niiv\u00f5rd historiograafiline kui poliitiline, ehkki see tugines teaduslikele j\u00e4reldustele. Mind jahmatas, et Saksamaal hakati j\u00e4rjest t\u00fchistama kunstnikke, intellektuaale ja teisi \u2013 nende seas ka paljusid USA juute. See m\u00f5jus Saksa poliitilises kultuuris autoritaarse ja illiberaalse p\u00f6\u00f6rdena. Ma ei tahtnud seda lihtsalt hukka m\u00f5ista, vaid ka sellest aru saada.<\/p>\n<p>Sai selgeks, et teatud tegelased Saksamaa poliitilises ladvikus, meedias ja ametkondades \u2013 n\u00e4iteks antisemitismivolinikud \u2013 kasutasid holokaustim\u00e4lu ja antisemitismis\u00fc\u00fcdistusi nende vastu \u00e4ra. Need kampaaniad olid sageli koordineeritud ja sotsiaalmeedias joonistusid v\u00e4lja selged mustrid.<\/p>\n<p>S\u00fcgavamal tasandil n\u00e4gin holokausti m\u00e4lestuse sakraliseerimist \u2013 see oli muutunud p\u00fchaks. Antropoloogiline kirjandus p\u00fcha ja profaanse kohta n\u00e4itab, et p\u00fcha m\u00e4\u00e4ratleb just see, mida ei tohi puudutada ega r\u00fcvetada. Seda ei tohi millegi muuga segada, vaid see seisab k\u00f5igest k\u00f5rgemal.<\/p>\n<p>N\u00e4gin selles kontekstis, kuidas Saksa eliit t\u00f5rjus igasuguseid vihjeid sellele, et holokaustil v\u00f5iks olla koloniaalseid m\u00f5\u00f5tmeid v\u00f5i varasemaid Saksa koloniaalgenotsiide \u2013 n\u00e4iteks hererode ja namade vastu t\u00e4nap\u00e4evases Namiibias \u2013 saaks k\u00e4sitleda holokausti eelk\u00e4ijatena. Selliseid ideid peeti ketserlikeks.<\/p>\n<p>Seep\u00e4rast kirjeldasingi seda kultuurilis-poliitilist formatsiooni poliitilise religioonina. Holokausti k\u00e4sitletakse Liitvabariigi asutava v\u00e4givallana ning avalikku ellu on tekkinud vaimulikkond, kes j\u00f5ustab ortodoksiat ja korraldab seda, mida ma nimetasin n\u00f5iajahiks v\u00f5i usupuhastuseks.<\/p>\n<p>Tuvastasin selle &#8220;katekismuse&#8221; viis p\u00f5hit\u00f5de:<\/p>\n<ul>\n<li>Holokaust on ainulaadne;<\/li>\n<li>Selle ajendiks oli eranditult antisemitism, t\u00e4psemalt saksa &#8220;lunastav antisemitism&#8221;;<\/li>\n<li>Antisionism on antisemitism;<\/li>\n<li>Rassism ja antisemitism on t\u00e4ielikult eraldiseisvad n\u00e4htused;<\/li>\n<li>Saksamaa riiklik alusp\u00f5him\u00f5te (Staatsr\u00e4son) on Iisraeli julgeoleku tagamine.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Empiiriliselt m\u00e4rkasin, et iga\u00fcks, kes m\u00f5ne neist p\u00f5him\u00f5tetest kahtluse alla seadis, heideti avalikust elust k\u00f5rvale. Neid tembeldati relativiseerijaks, eitajaks v\u00f5i antisemiidiks. Eraelu v\u00f5is k\u00fcll j\u00e4tkuda, kuid ortodoksiat vastu v\u00f5tmata muutus avaliku karj\u00e4\u00e4ri tegemine peaaegu v\u00f5imatuks.<\/p>\n<p>Ma kasutasin teadlikult terminit katekismus, mitte n\u00e4iteks k\u00e4sud, et r\u00f5hutada n\u00e4htuse kristlikku m\u00f5\u00f5det. Asi on kristliku Saksamaa lunastamises, mitte juudi p\u00e4randis.<\/p>\n<p>See toob meid \u00fche teie k\u00f5ige provokatiivsema hiljutise v\u00e4lja\u00fctlemise juurde. \u00dctlete, et Saksa riigi kirglik Iisraeli kaitsmine on moondunud omamoodi &#8220;riiklikuks antisemitismiks&#8221;. Lugejatele k\u00f5lab see ilmselt paradoksina. Kuidas saab juudi elu kaitsmiseks loodud poliitika viia selleni, et \u2013 nagu te v\u00e4idate \u2013 progressiivsed juudid liigitatakse riigivaenlasteks?<\/p>\n<p>Dirk Moses: Juudi elu, eriti Ameerika \u00dchendriikides, kuid v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka Saksamaal, on \u00e4\u00e4rmiselt mitmekesine. USA-s on pikk mitte-sionistliku juudi poliitika traditsioon \u2013 n\u00e4iteks bundism. Paljud juudikogukonnad on ajalooliselt eelistanud diasporaale omast identiteeti, selle asemel et m\u00e4\u00e4ratleda juutlust Iisraeli riigi kaudu.<\/p>\n<p>Ehkki enamik juudi kogukondi seab praegu Iisraeli oma \u00fchiskondliku elu keskmesse, on palju neid, kes seda ei tee. Just nemad on Saksa m\u00e4lukultuuri sihtm\u00e4rgid. See sihikulev\u00f5tt toimub koost\u00f6\u00f6s etableerunud juudi organisatsioonidega, mis n\u00e4evad neis mitte- v\u00f5i antisionistlikes r\u00fchmitustes sageli sisemisi rivaale, usust taganejaid ja ohtu.<\/p>\n<p>Kui vaatame tagasi 1920. ja 1930. aastate Saksamaale, leiame midagi h\u00e4irivalt sarnast. Toona \u00e4rritasid antisemiite eriti just ilmalikud, vasakpoolsed juudid \u2013 tegelased, keda seostati nn juudibol\u0161evismi ja kultuurimarksismiga. Neid peeti kultuuri lagundajateks ja seostati nn mandunud kunstiga.<\/p>\n<p>Sama tegelaskuju \u2013 ilmalik, intellektuaalne, antisionistlik juut \u2013 on taas Saksa riigi sihtm\u00e4rk. See j\u00e4rjepidevus on s\u00fcgavalt murettekitav. Nii muutub see, mida ametlikult esitletakse riikliku antisemitismi vastase v\u00f5itlusena, paradoksaalsel kombel ise riikliku antisemitismi vormiks.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3118285\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3118285hff43t24.jpg\"\/>Dirk Moses. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Eestis j\u00e4lgitakse v\u00e4ga t\u00e4helepanelikult s\u00f5da Ukrainas, samal ajal kui maailm vaidleb genotsiidi definitsiooni \u00fcle Gaza kontekstis. Te v\u00e4idate, et meie kinnisidee selle konkreetse m\u00f5istega loob hierarhia, kus teised massikuriteod tunduvad v\u00e4hemolulised. Kas keskendudes nii palju genotsiidi kavatsuse t\u00f5estamisele \u2013 olgu Mariupolis v\u00f5i Gazas \u2013, riskime sellega, et j\u00e4tame m\u00e4rkamata s\u00f5du tegelikult k\u00e4ivitavad hirmu\u00e4ratavad loogikad?<\/p>\n<p>Dirk Moses: Esmalt olgu \u00f6eldud, et olen kindlalt Venemaa agressioonis\u00f5ja vastu. Toetan Ukraina rahva enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igust, sealhulgas Krimmis, mis annekteeriti ebaseaduslikult. Ehkki rahvusvahelisel \u00f5igusel on palju puudusi, pakub see v\u00e4ikestele rahvastele ja okupeeritud kogukondadele \u2013 nagu ukrainlased ja palestiinlased \u2013 siiski mingit kaitset, s\u00e4ilitades normid, mis taunivad vallutusi ja okupatsiooni.<\/p>\n<p>Selles m\u00f5ttes n\u00e4en paralleele Ukraina ja Palestiina olukorra vahel. Ometi toetavad paljud, kes seisavad Ukrainaga, samal ajal ka Iisraeli \u2013 selline seisukoht pole minu meelest koherentne. M\u00f5lemal juhul on tegemist v\u00f5imsa naabri tegevusega, kes okupeerib ja annekteerib n\u00f5rgema naabri territooriumi. See ongi olukorra tuum. Ent poliitilised liidud varjutavad sageli seda lihtsat t\u00f5siasja.<\/p>\n<p>Probleem genotsiidi m\u00f5istega selle t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses seisneb selles, et see on muutunud kultuuriliselt holokausti s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks. Ehkki genotsiid, s\u00f5jakuriteod ja inimsusvastased kuriteod on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi alusel juriidiliselt v\u00f5rdsed, on genotsiidi hakatud pidama n-\u00f6 kuritegude kuriteoks.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu tunnevad paljud ohvrigrupid survet raamistada oma kannatusi genotsiidina, et saavutada suuremat tunnustust ja n\u00e4htavust. Sellel on suur s\u00fcmboolne t\u00e4hendus, sest v\u00e4ide &#8220;me oleme genotsiidi ohvrid&#8221; viitab paralleelile holokaustiga, mis on \u00fcleilmastunud \u00fchiskonnas muutunud absoluutse kurjuse v\u00f5rdkujuks.\u00a0<\/p>\n<p>Oluline erinevus on ka selles, et genotsiidi m\u00f5istetakse kui kuritegu identiteedi vastu \u2013 mingi r\u00fchma eksistentsi vastu \u2013, samas kui inimsusvastased kuriteod on suunatud tsiviilisikute vastu lihtsalt seet\u00f5ttu, et nad on tsiviilisikud, mitte tingimata identiteedigrupi liikmed. See eristus on soodustanud v\u00e4givallast m\u00f5tlemise etniliseks muutumist ja toonud kaasa olukorra, kus identiteedip\u00f5hine kannatus seatakse esikohale teiste massikuritegude ees.<\/p>\n<p>Viies selle loogika oma l\u00f5ppj\u00e4relduseni, n\u00e4eme probleeme: kui v\u00e4ita, et Hamas pani 7. oktoobril umbes 1200 inimese tapmisega toime genotsiidi, siis v\u00f5ib Iisrael tappa vastuseks 100 korda rohkem palestiinlasi ja \u00f5igustada seda kui eetilist tegu \u2013 sest Iisrael v\u00e4idab, et tema tegevus l\u00e4htub s\u00f5jalisest loogikast ja enesekaitsest, mitte genotsiidikavatsusest. Iisraeli toetajad \u00fctlevad seepeale, et \u00e4\u00e4rmisel juhul pandi toime m\u00f5ned s\u00f5jakuriteod.<\/p>\n<p>Praeguses raamistikus peetakse Hamasi 1200 inimese tapmise p\u00e4rast v\u00e4idetavas genotsiidiaktis kurjemaks kui Iisraeli, mis on tapnud enesekaitse sildi all enam kui 60 000 palestiinlast. K\u00fcsin lugejatelt: kas me t\u00f5esti tahame kurjust niimoodi m\u00f5ista?<\/p>\n<p>See ilmestab olukorra absurdsust ehk seda, kuidas me j\u00e4rjestame metsikusi selle alusel, kas need \u00fcletavad genotsiidi l\u00e4vendi v\u00f5i mitte. Just sellest r\u00e4\u00e4gibki minu 2021. aasta raamat The Problems of Genocide \u2013 seal vaatlen ma selle kurjuse hierarhia ajaloolist kujunemist<\/p>\n<p>Kuna juriidilised definitsioonid veavad meid alt, olete v\u00e4lja pakkunud alternatiivse m\u00f5iste: &#8220;p\u00fcsiv julgeolek&#8221; (permanent security). Kirjeldate seda kui riigi paranoilist p\u00fc\u00fcdlust olla t\u00e4iesti haavamatu \u2013 &#8220;tappa naaber, et too ei saaks hiljem ohuks muutuda&#8221;. Kas Putini sissetung on selle mustern\u00e4ide? Kas s\u00f5ja m\u00f5istmine ennetava l\u00f6\u00f6gina &#8220;t\u00e4ieliku turvalisuse&#8221; nimel muudab seda, kuidas peaksime sellele reageerima?<\/p>\n<p>Dirk Moses: Jah, ma arvan k\u00fcll. Putin on sissetungi \u00f5igustamiseks esitanud mitmesuguseid p\u00f5hjendusi. \u00dcks neist on ajalooline: Ukraina polevat iseseisev riik; ukrainlased olevat tegelikult venelased; ning Ukraina kuuluvat loomulikult Suur-Venemaa koosseisu. Need on ajaloolis-\u00f5iguslikud argumendid. Ent ta on toonud v\u00e4lja ka julgeolekuargumendi: ehkki Ukraina ei ole Venemaale praegu oht, v\u00f5ib temast saada oht tulevikus, kui ta astub L\u00e4\u00e4ne m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. N\u00e4iteks paikneksid Ukrainas raketid, mis j\u00f5uavad Moskvasse palju kiiremini kui need, mis pandaks teele L\u00e4\u00e4ne-Euroopast \u2013 liiga kiiresti, et neid saaks t\u00f5rjuda. Putini loogika j\u00e4rgi ei kujuta see v\u00f5imalik tulevikuoht endast mitte lihtsalt ohtu, vaid eksistentsiaalset ohtu. Seet\u00f5ttu tuleb sellega tegeleda kohe.\u00a0<\/p>\n<p>See ongi p\u00fcsiva julgeoleku doktriini tuum: suurriikide julgeolekuasutuste eesm\u00e4rk pole mitte \u00fcksnes reageerida olemasolevatele ohtudele, vaid tuvastada ja neutraliseerida v\u00f5imalikud ohud enne, kui need tekivad. Igal suurriigil \u2013 olgu selleks Venemaa, USA, Iisrael v\u00f5i Hiina \u2013 on \u00fcksused, mis tegelevad just sellise strateegilise ennetust\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n<p>Sellest vaatepunktist muutub Ukraina liikumine L\u00e4\u00e4ne orbiidile Venemaa jaoks talumatuks riskiks \u2013 mitte sellep\u00e4rast, mis Ukraina t\u00e4na on, vaid sellep\u00e4rast, mis temast tulevikus saada v\u00f5ib. Seep\u00e4rast kohtleb Venemaa teda juba n\u00fc\u00fcd eksistentsiaalse ohuna. Sissetungi eesm\u00e4rk ei olnud ainult Ida-Ukraina osaline annekteerimine, vaid kogu Ukraina kui eluj\u00f5ulise iseseisva riigi destabiliseerimine v\u00f5i isegi h\u00e4vitamine. Ja kui selle t\u00e4ielik vallutamine pole v\u00f5imalik, j\u00e4\u00e4b eesm\u00e4rk j\u00e4tta maha purustatud ja majanduslikult eluj\u00f5uetu riigij\u00e4\u00e4nuk.<\/p>\n<p>Poliitikateoreetik John Mearsheimer on selle Vene julgeolekuloogika \u00fcsna selgelt lahti seletanud. Realistina aktsepteerib ta suurriikide julgeolekuloogikat ja m\u00f6\u00f6nab sisuliselt nende \u00f5igust nii toimida, k\u00e4sitledes seda rahvusvaheliste suhete n-\u00f6 seadusp\u00e4rana. Mina sellega ei n\u00f5ustu. Mina seisan v\u00e4ikeste ja haavatavate kogukondade poolel \u2013 n\u00e4iteks Eesti, v\u00f5i Ukraina, mis on k\u00fcll suur territooriumi ja rahvaarvu poolest, kuid ajalooliselt haavatav \u2013, samuti riigita rahvaste, nagu palestiinlaste v\u00f5i kurdide poolel. Just nende kogukondade \u00f5igused litsutakse v\u00f5imsate ja paranoiliste naabrite poolt tavaliselt maatasa.<\/p>\n<p>\u00dcks v\u00e4heseid t\u00f5elisi teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse rahvusvahelise korra saavutusi oli selge \u00f5igusnormi loomine, mis keelas vallutused ja okupatsiooni. T\u00e4nap\u00e4eval on hakatud seda normi avalikult \u00f5\u00f5nestama. Praktikas on seda varemgi rikutud, kuid riigid v\u00e4hemalt tunnustasid seda s\u00f5nades. Isegi USA tunnistas veel hiljuti, et Palestiina alad on ebaseaduslikult okupeeritud ja Krimm ebaseaduslikult annekteeritud.<\/p>\n<p>T\u00e4na aga n\u00e4eme avalikult rohelise tule n\u00e4itamist: Venemaa annekteerib Ukraina alasid ja Iisrael Palestiina territooriumi, v\u00f5ib-olla varsti ka Liibanoni v\u00f5i S\u00fc\u00fcria alasid. See t\u00e4hendab \u00dcRO-l p\u00f5hineva rahvusvahelise korra s\u00fcstemaatilist lammutamist. See on v\u00e4ga ohtlik, eriti v\u00e4ikeriikide jaoks.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3118270\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3118270h9c22t24.jpg\"\/>Dirk Moses. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Liigume Gaza s\u00f5ja loogika juurde. Iisrael v\u00e4idab, et s\u00f5dib Hamasi, mitte Palestiina rahvaga, ometi on tsiviilohvrite arv jahmatav. Te olete vihjanud, et p\u00fcsiva julgeoleku loogika alusel kaob eristus tsiviilisiku ja v\u00f5itleja vahel, sest tervet elanikkonda n\u00e4hakse v\u00f5imaliku tulevikuohuna. Kas oleme tunnistajaks uut t\u00fc\u00fcpi s\u00f5japidamise normaliseerimisele, kus enesekaitse lubab tsiviilinfrastruktuuri t\u00e4ielikku h\u00e4vitamist?<\/p>\n<p>Dirk Moses: Kahjuks k\u00fcll. Iga tervem\u00f5istuslik inimene, kes j\u00e4lgib Iisraeli s\u00f5jategevust \u2013 eriti p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu ministrite, telekommentaatorite, ajakirjanike ning kogukonna- ja usuliidrite avaldustele \u2013, n\u00e4eb laiaulatuslikku \u00fchiskondlikku ja riiklikku konsensust, mis on Gaza elanikkonna l\u00f5pliku eemaldamise poolt.<\/p>\n<p>Kuna Egiptus keeldus avamast piiri massiliste deporteerimiste h\u00f5lbustamiseks, n\u00e4ib uus strateegia seisnevat selles, et elu Gazas muudetakse nii v\u00e4ljakannatamatuks, et inimesed lahkuvad l\u00f5puks ise. Seda tehakse j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u2013 paarsada inimest \u00fchel lennul, paarsada teisel. M\u00f5ned nendest kummituslendudest maandusid juba n\u00e4iteks L\u00f5una-Aafrikas.<\/p>\n<p>Pikaajaline poliitika n\u00e4ib olevat rahvaarvu maksimaalne v\u00e4hendamine, samal ajal kui Iisrael on tegelikult annekteerinud \u00fcle poole Gaza territooriumist \u2013 sealhulgas kogu viljaka p\u00f5llumaa. Lugejad peaksid teadma, et geograafiliselt jaguneb Gaza kaheks piirkonnaks: mere\u00e4\u00e4rne l\u00e4\u00e4neosa, mis on liivane ja p\u00f5llumajanduseks k\u00f5lbmatu, ning idapoolne savirikas piirkond, kus varem kasvatati suurem osa viljast ja puuviljadest. See idapoolne osa on n\u00fc\u00fcd h\u00f5ivatud ja j\u00e4\u00e4bki h\u00f5ivatuks.<\/p>\n<p>Isegi kui Gaza oli varem vaevu eluj\u00f5uline, siis n\u00fc\u00fcd ei ole ta seda enam kindlasti. See on osa totaalsest s\u00f5jast Palestiina \u00fchiskonna vastu.<\/p>\n<p>Genotsiidi m\u00f5iste looja Raphael Lemkin kasutas seda terminit algselt h\u00e4vituss\u00f5dade s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina. Tema arvates oli selline s\u00f5japidamine levinud antiik- ja keskajal, ent asendus v\u00e4idetavalt tsiviliseerituma s\u00f5jaga, kus v\u00f5itlejad ja tsiviilisikud hoiti rangelt lahus.<\/p>\n<p>See, mida me praegu n\u00e4eme, on aga selle ideaaliga vastuolus. Iisraeli ametnikud v\u00e4idavad, et nad sihivad Hamasi, mitte tsiviilisikuid. Kuna Hamas tegutseb nende s\u00f5nul rahva seas \u2013 tunnelites, kodudes, \u00fchiskondlikes asutustes \u2013, on aga tulemuseks massilisel hulgal tsiviilohvreid. Iisraeli ametnikud v\u00e4idavad, et see on paratamatu linnalahingu loogika.\u00a0<\/p>\n<p>Seda on aga raske uskuda, arvestades t\u00e4ppisv\u00f5imekust, mida n\u00e4itas Iisrael mujal \u2013 n\u00e4iteks tappes konkreetseid isikuid Iraanis v\u00f5i Kataris. Nad v\u00f5iksid kasutada seda t\u00e4ppistehnoloogiat ka Gazas, kuid ei tee seda, sest see on kallis. Selle asemel kasutavad nad tonniseid pomme, mis p\u00fchivad minema terveid korterelamuid, et tappa \u00fcks Hamasi realiige, kes v\u00f5ib olla lihtsalt politseinik v\u00f5i munitsipaalt\u00f6\u00f6taja Hamasi juhitud kohalikus omavalitsuses.\u00a0<\/p>\n<p>Iga selline r\u00fcnnak v\u00f5ib olla iseenesest s\u00f5jakuritegu, kuid kui vaadata \u00fcldist mustrit, eriti sellist nagu on kaardistanud Forensic Architecture oma raportis &#8220;<a href=\"https:\/\/gaza.forensic-architecture.org\/database\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Genotsiidi kartograafia<\/a>&#8220;, n\u00e4eme, et raketil\u00f6\u00f6gid katavad pea kogu Gaza sektorit. Kaart on tabamustest kirju. Keeruline on p\u00f5hjendada, et Gaza selline h\u00e4vitamine on tervikut vaadates vaid s\u00f5jategevuse k\u00f5rvalprodukt, mitte selle eesm\u00e4rk. See on tahtlik, mitte juhuslik.<\/p>\n<p>Nii et kuigi Iisrael v\u00e4idab, et r\u00fcndab vaid Hamasi, r\u00fcndab ta tegelikkuses kogu elanikkonda.\u00a0 See pole k\u00f5rvaline kahju, vaid s\u00fcsteemne loogika. Ettek\u00e4\u00e4ne, et Hamas peidab end tsiviilisikute seas, pole selle taustal t\u00f5siseltv\u00f5etav. Teame droonioperaatorite tunnistustest, et Iisraeli AI-sihtimiss\u00fcsteemid ootasid sageli enne rakettide teele saatmist, et sihtm\u00e4rk astuks oma koju. Teisis\u00f5nu oodati r\u00fcndamiseks hetke, mil kohal oleks ka tsiviilisikud, sest eesm\u00e4rk polnud vaid operatiivt\u00f6\u00f6taja k\u00f5rvaldamine, vaid Gaza h\u00e4vitamine t\u00fckkhaaval. Seda tehti rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgimise kattevarjus.\u00a0<\/p>\n<p>Me teame seda, sest p\u00e4rast piirkondade puhastamist Hamasi v\u00f5itlejatest tegi Iisraeli armee maatasa terveid kvartaleid, et neid ei saaks enam hiljem kasutada. See rikub rahvusvahelist \u00f5igust, mis lubab h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d ainult vahetu s\u00f5jalise ohu korral, aga mitte ennetavalt. See on p\u00fcsiv julgeolek.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3118261\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3118261h1fd7t24.jpg\"\/>Dirk Moses. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Globaalse P\u00f5hja ja L\u00f5una vahel paistab olevat tohutu l\u00f5he selle osas, kuidas neid konflikte n\u00e4hakse. Saksamaa ja USA kasutavad holokausti kui ajaloo keskset traumat. L\u00f5una-Aafrika ja Brasiilia l\u00e4henevad Gazale kolonialismi ja apartheidi prisma kaudu. Kas see &#8220;l\u00e4\u00e4nelik&#8221; m\u00e4lumudel, mis asetab holokausti keskmesse,\u00a0 on n\u00fc\u00fcd meie silme all murenemas? Kas n\u00e4eme L\u00e4\u00e4ne ajalookonsensuse l\u00f5ppu?<\/p>\n<p>Dirk Moses: Usun k\u00fcll. Kuid tuleb teha selge vahe L\u00e4\u00e4ne poliitilise eliidi ja laiema avalikkuse vahel. On t\u00f5si, et L\u00e4\u00e4ne poliitiline eliit raamistab neid teemasid endiselt l\u00e4bi holokaustim\u00e4lu. Ent L\u00e4\u00e4ne avalikkus distantseerib end neist ametlikest narratiividest \u00fcha enam.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks Saksamaal on ligikaudu 80 protsenti elanikkonnast olnud juba pikka aega Gaza s\u00f5ja vastu. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa sellest ei usalda peavoolumeedia kajastusi. Sotsiaalmeedia kaudu n\u00e4evad inimesed ise, mis tegelikult toimub, ja paljud tunnetavad selle s\u00f5ja genotsiidset iseloomu. Nad ei n\u00e4e seda pelgalt Hamasi-vastase taktikana. Paljud nimetavadki seda otses\u00f5nu genotsiidiks v\u00f5i t\u00e4psemalt genotsiidis\u00f5jaks, mis haakub Raphael Lemkini algse m\u00e4\u00e4ratlusega.<\/p>\n<p>See avaliku ja ametliku narratiivi ebak\u00f5la on kaasa toonud kaks olulist tagaj\u00e4rge: esiteks s\u00fcveneva usaldamatuse ajakirjanduse vastu ning teiseks holokaustim\u00e4lu kui moraalse valuuta devalveerumise. Paljud tunnevad, et seda m\u00e4lu on v\u00e4\u00e4rkasutatud ja instrumentaliseeritud, et \u00f5igustada v\u00e4givalda, mida nad peavad \u00f5igustamatuks.<\/p>\n<p>Minu meelest on see traagiline. Holokaustim\u00e4lu peaks kindlasti j\u00e4\u00e4ma Euroopa m\u00e4lukultuuri keskmesse. Holokaust oli Euroopa ajaloo suurim genotsiid ja vastutavad polnud ainult sakslased. Natsi-Saksamaa liitlased ja kohalikud v\u00f5imud l\u00f5id tihti oma riikide juudi elanikkonna h\u00e4vitamises aktiivselt kaasa. Sageli kasutati Saksa okupatsiooni kattevarjuna, et ellu viia enda etnonatsionalistlikke eesm\u00e4rke.<\/p>\n<p>Samas peaks holokaustim\u00e4lu eksisteerima k\u00f5rvuti teiste ajalooliste kuritegude m\u00e4lestamisega, sealhulgas L\u00e4\u00e4ne-Euroopa koloniaalv\u00f5imude omadega. Meil on vaja terviklikumat arusaama Euroopa kriminaalsest ajaloost. Praegune suundumus holokaustim\u00e4lu instrumentaliseerida, n\u00e4iteks Gaza s\u00f5ja \u00f5igustamiseks, seab selle laiema m\u00e4luprojekti ohtu.<\/p>\n<p>Suur osa teie t\u00f6\u00f6st seob holokausti koloniaalajalooga. Ida-Euroopas ei koloniseerinud meid aga \u00fclemereimpeeriumid, vaid meie naabrid \u2013 Vene impeerium, balti-sakslased ja N\u00f5ukogude Liit. L\u00e4\u00e4ne postkoloniaalses teooria j\u00e4\u00e4b taoline kontinentaalse imperialismi sageli varju. Kas teie raamistik v\u00f5imaldab selle l\u00fcnga t\u00e4ita? Kas saame koondada Gulagi ja Atlandi \u00fclese orjakaubanduse \u00fche v\u00e4givalla m\u00f5iste alla?\u00a0<\/p>\n<p>Dirk Moses: Suurep\u00e4rane k\u00fcsimus! See puudutab n\u00e4htust, mida ma nimetan partisaniajalooks\u2013 rahvuslike ajalook\u00e4sitluste kalduvust olla partisanlik kahes m\u00f5ttes: \u00fchest k\u00fcljest erapoolik ja \u00f5igustav ning teisalt \u00fclistades teise maailmas\u00f5ja aegseid partisanidest vastupanuv\u00f5itluse kangelasi.<\/p>\n<p>Ida-Euroopa uurijad on\u00a0 rakendanud piirkonnale postkoloniaalset teooriat juba aastaid, sest vallutuse, okupatsiooni ja kultuurilise assimilatsiooni loogika on silmatorkavalt sarnane L\u00e4\u00e4ne koloniaalv\u00f5imude omaga. Minu raamistik ei seo neid kogemusi ainult sunnit\u00f6\u00f6 kaudu, vaid ka p\u00fcsiva julgeoleku loogika kaudu. Nii N\u00f5ukogude k\u00fc\u00fcditamisi kui ka L\u00e4\u00e4ne koloniaalv\u00e4givalda ajendas paranoiline imperiaalne vajadus k\u00f5rvaldada nn ohud \u2013 olgu need siis &#8220;bandiidid&#8221;, &#8220;kodanlikud natsionalistid&#8221; v\u00f5i &#8220;primitiivsed metslased&#8221;. Kui vaatame ajalugu selles valguses, n\u00e4eme, et nii natside Generalplan Ost kui ka N\u00f5ukogude Liidu poliitika olid Euroopale kohaldatud koloniaalprojektid.<\/p>\n<p>Samas on koloniaalse vaatenurga rakendamine Ida-Euroopale keeruline. Koloniseerimise keel on selles piirkonnas olnud sajandeid riigiloome keskmes. M\u00f5isted nagu &#8220;p\u00f5line&#8221; ja &#8220;dekoloniseerimine&#8221; v\u00f5ivad osutuda kahe teraga m\u00f5\u00f5kadeks. \u00dchelt poolt v\u00e4ljendavad need \u00f5igustatud vastuseisu Vene v\u00f5i Saksa imperialismile. Teisalt saab neid kasutada poliitilise relvana, kujutades kohalikke v\u00e4hemusi &#8220;kolonistide&#8221; v\u00f5i v\u00f5\u00f5rv\u00f5imude kollaborantidena.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks ei peetud juudi kogukondi sageli mitte p\u00f5lisrahvaks, vaid v\u00f5\u00f5rkehadeks. See arusaam m\u00e4ngis nende tagakiusamises traagilist rolli. Balti riikides ja mujal v\u00f5imaldas &#8220;juudibol\u0161eviku&#8221; stereot\u00fc\u00fcp natsionalistidel raamistada juutide m\u00f5rvamise kaitsva &#8220;antikoloniaalse&#8221; tegevusena N\u00f5ukogude imperialismi vastu.<\/p>\n<p>Loobudes v\u00f5istlusest &#8220;kes kannatas rohkem&#8221; \u2013 Auschwitz versus Gulag \u2013 saame need ajalood integreerida laiemasse arusaama sellest, kuidas impeeriumid, olgu need liberaalsed, fa\u0161istlikud v\u00f5i kommunistlikud, kasutavad v\u00e4givalda, et kontrollida julgeolekuohuks tembeldatud elanikkonnar\u00fchmi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3118291\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3118291h0cb0t24.jpg\"\/>Dirk Moses. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>S\u00f5jaj\u00e4rgne kord ehitati loosungile &#8220;Ei iial enam&#8221;. Vaadates aga Ukrainat, Gazat ja Sudaani, n\u00e4ib rahvusvaheline \u00f5igus v\u00f5imetu. Kui genotsiidi juriidiline m\u00e4\u00e4ratlus on liiga kitsas ja \u00dcRO halvatud, millist uut moraalset keelt me vajame? Kuidas r\u00e4\u00e4kida massiv\u00e4givallast 21. sajandil \u2013 ja see peatada \u2013 ilma mineviku l\u00f5ksudesse langemata?<\/p>\n<p>Dirk Moses: Arvan, et k\u00f5igepealt vajame anal\u00fc\u00fctilist keelt \u2013 just sellist, nagu olen pakkunud v\u00e4lja oma p\u00fcsiva julgeoleku kontseptsiooniga. Muidugi on ebat\u00f5en\u00e4oline, et see m\u00f5iste kunagi rahvusvahelisse \u00f5igusesse kodifitseeritakse, sest riigid tahavad fundamentaalselt s\u00e4ilitada oma \u00f5igust teha k\u00f5ike, mida peavad vajalikuks, kui tunnevad end eksistentsiaalselt ohustatuna \u2013 olgu sise- v\u00f5i v\u00e4lisvaenlaste poolt. Nad haaravad massiv\u00e4givalla j\u00e4rele, mida teised v\u00f5ivad pidada genotsiidiks<\/p>\n<p>Oleme n\u00e4inud seda loogikat Venemaaga Ukrainas, Hiinas uiguuridega Xinjiangis, Myanmaris rohingjadega ja Iisraeliga Gazas. Igal juhul v\u00e4idab riik, et ei sihi rahvast kui sellist, vaid v\u00f5itleb terrorismiga v\u00f5i kaitseb riiklikku julgeolekut. See v\u00f5imaldab neil m\u00f6\u00f6da hiilida genotsiidikonventsioonist, mis n\u00f5uab kavatsust h\u00e4vitada inimr\u00fchm kui selline.<\/p>\n<p>On tehtud katseid luua, sarnaselt genotsiidikonventsiooniga, eraldi konventsioon inimsusvastaste kuritegude jaoks, kuid isegi sellele seistakse vastu. \u00dcRO arutelusid lugedes n\u00e4eme, et \u00fched suuremad vastased on riigid nagu Hiina ja Iraan \u2013 autoritaarsed re\u017eiimid, mis kardavad rahvusvahelist \u00f5iguslikku j\u00e4relvalvet. Nad n\u00e4evad sageli enda elanikkonda v\u00f5imaliku kollaborandina, mis tegutseb vaenulike v\u00e4lisj\u00f5udude huvides ja \u00f5igustavad \u00e4\u00e4rmuslikke meetmeid just selle kaudu.<\/p>\n<p>Seega on isegi sellise inimsusvastaste kuritegude raamistiku loomine, mis oleks \u00fchteaegu tugev ja j\u00f5ustatav, poliitiliselt keeruline. See muudab veelgi ebat\u00f5en\u00e4olisemaks, et millestki p\u00fcsiva julgeoleku laadsest v\u00f5iks saada \u00f5igusnorm. Kuid usun, et see aitab meil m\u00f5ista nende metsikuste taga peituvat loogikat.\u00a0<\/p>\n<p>Alles siis, kui m\u00f5istame loogikat, saame hakata looma uut moraalset s\u00f5navara. Seep\u00e4rast p\u00f6\u00f6rdusingi tagasi Raphael Lemkini algse raamistuse juurde. Tema jaoks polnud genotsiid s\u00f5ja vastand \u2013 see oli s\u00f5ja vorm. S\u00f5da, mis ei sihi ainult vaenlase v\u00f5itlejaid, vaid kogu tsiviilelanikkonda.<\/p>\n<p>N\u00e4eme seda t\u00e4na Gazas ja madalama intensiivsusega vormis Ukrainas. Gazas tapab Iisrael isegi nn vaherahu ajal 10\u201320 inimest p\u00e4evas. Samamoodi korraldab Venemaa regulaarselt raketir\u00fcnnakuid, mis tapavad v\u00e4ikese arvu Ukraina tsiviilelanikke. Need igap\u00e4evased ohvrid kuhjuvad aja jooksul, kuid kuna need pole sedav\u00f5rd vaatem\u00e4ngulised kui varasemad massipommitamised, kaovad need uudistest. See ongi eesm\u00e4rk.<\/p>\n<p>See paljastab genotsiidikonventsiooni peamise piirangu: eeldatakse, et massitapmine on intensiivne ja \u00e4kiline. Kui aga riik aeglustab v\u00e4givalda \u2013 muudab selle pikaajaliseks taktikaks, mitte \u00e4kiliseks veresaunaks \u2013, j\u00e4\u00e4b see sageli allapoole juriidilist ja meediaradarit. Ometi v\u00f5ivad inimkaotused olla sama laastavad.<\/p>\n<p>Nii et peame lisaks moraalsele keelele \u00fcmber m\u00f5testama ka \u00f5igusraamistikud. Vastasel juhul j\u00e4\u00e4b loosung &#8220;Ei eales enam&#8221; vaid selleks, mis ta on \u2013 loosungiks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Holokausti m\u00e4lestamine on muutunud Saksamaal j\u00e4igaks katekismuseks. Sellest on saanud omamoodi poliitiline religioon koos oma &#8220;vaimulikkonnaga&#8221;, kes korraldab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64052,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[32467,286,4141,32475,8971,32479,26,27,32472,37,33,35,34,36,31,32,620,1239,10461,21,326,4589,619,32470,32473,1925,32474,8119,32468,32469,28,29,95,310,32476,19,431,25,32478,51,32471,3826,23,24,262,22,20,96,30,32477,92,93,94],"class_list":{"0":"post-64051","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aborigeenid","9":"tag-ajalugu","10":"tag-antisemitism","11":"tag-antisionism","12":"tag-auschwitz","13":"tag-bolsevism","14":"tag-breaking-news","15":"tag-breakingnews","16":"tag-dirk-moses","17":"tag-ee","18":"tag-eesti","19":"tag-eesti-keel","20":"tag-estonia","21":"tag-estonian","22":"tag-featured-news","23":"tag-featurednews","24":"tag-gaza","25":"tag-genotsiid","26":"tag-gulag","27":"tag-headlines","28":"tag-hiina","29":"tag-holokaust","30":"tag-iisrael","31":"tag-impeeriumid","32":"tag-inimsusvastased-kuriteod","33":"tag-iraan","34":"tag-julgeeolek","35":"tag-juudid","36":"tag-katekismus","37":"tag-kolonialism","38":"tag-latest-news","39":"tag-latestnews","40":"tag-maailm","41":"tag-malu","42":"tag-martin-jay","43":"tag-news","44":"tag-noukogude-liit","45":"tag-populaarseimad-lood","46":"tag-raymond-evans","47":"tag-saksamaa","48":"tag-sionism","49":"tag-tapmine","50":"tag-top-stories","51":"tag-topstories","52":"tag-ukraina","53":"tag-uldised-uudised","54":"tag-uudised","55":"tag-venemaa","56":"tag-viimased-uudised","57":"tag-walter-grab","58":"tag-world","59":"tag-world-news","60":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64051","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64051"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64051\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64052"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64051"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64051"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64051"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}