Valitsus kinnitas eeln\u00f5u, mis loob \u00f5igusliku selguse olukordadeks, kus patsiendi terviseseisund muudab ta ohtlikuks iseendale v\u00f5i \u00fcmbritsevatele, sealjuures ei ole tegemist tahtevastase ps\u00fchhiaatrilise raviga, kirjutab BNS.<\/p>\n
Uus regulatsioon lubab \u00e4\u00e4rmisel vajadusel ja kindlate reeglite alusel piirata patsiendi liikumisvabadust ka kiirabis, intensiivravis ja statsionaarses \u00f5endusabis, samas seades esikohale inimv\u00e4\u00e4rikuse ja ohutuse.<\/p>\n
Seaduseuuendus on kasvanud v\u00e4lja tervishoiuasutuste tagasisidest ja \u00d5iguskantsleri seisukohast, et ilma seaduseta j\u00e4\u00e4b risk ja vastutus ravimeeskonna kanda.<\/p>\n
\u201eT\u00e4na t\u00f6\u00f6tavad meie tervishoiut\u00f6\u00f6tajad erakorralises meditsiinis, kiirabis, statsionaarses eriarsti ja \u00f5endusabis justkui hallis alas. Kui inimene on terviseseisundi t\u00f5ttu segaduses ja seega ei ole otsusev\u00f5imeline, tuleb tema enda, teiste patsientide \u00a0ja personali kaitseks kiiresti sekkuda. Seni on puudunud v\u00e4ljaspool ps\u00fchhiaatriaosakonda selleks selge seaduslik alus,\u201c selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna n\u00f5unik Made Bambus. \u201eUus kord annab kindlad raamid. Sekkuda tohib vaid siis, kui see on v\u00e4ltimatu elude ja tervise s\u00e4\u00e4stmiseks, tehes seda viimase meetmena, v\u00f5imalikult l\u00fchiajaliselt ja patsiendi v\u00e4\u00e4rikust austades.\u201c<\/p>\n
Seni lubas seadus patsienti tahtevastaselt vaos hoida vaid ps\u00fchhiaatriaosakonnas tahtevastase ravi korral. Praktiline vajadus on aga oluliselt laiem. Tervishoiut\u00f6\u00f6tajate seas l\u00e4bi viidud k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et 45 protsenti vastanutest puutub vajadusega patsienti f\u00fc\u00fcsiliselt takistada kokku v\u00e4hemalt kord kuus ning ligi k\u00fcmnendik teeb seda igap\u00e4evaselt.<\/p>\n
Seadusemuudatus on vajalik eelk\u00f5ige kahes t\u00fc\u00fcpsituatsioonis, mis on haiglates ja kiirabit\u00f6\u00f6s sagedased. Esiteks intensiivravis, kus narkoosi alt \u00e4rkav v\u00f5i deliiriumis patsient on desorienteeritud ega saa oma k\u00e4itumisest aru. Segadusehoos v\u00f5ib ta rebida oma keha k\u00fcljest elut\u00e4htsaid aparaate, kan\u00fc\u00fcle v\u00f5i hingamistorusid, seades oma tervist vahetusse ohtu. Teine levinud olukord puudutab kiirabi, kus joobe v\u00f5i terviserikke t\u00f5ttu agressiivseks muutunud patsient r\u00fcndab kitsas s\u00f5idukis brigaadiliikmeid, muutes abi andmise v\u00f5imatuks ja ohtlikuks.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige, \u00f5endusjuht Aleksei Gaidajenko \u00a0kommenteeris, et haigla igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 keskmes on alati patsiendi ohutus \u2013 iga otsus, mida tehakse, peab ennek\u00f5ike kaitsma patsienti t\u00f5sise tervisekahju eest. \u201eParaku satuvad tervishoiut\u00f6\u00f6tajad sageli olukorda, kus narkoosist \u00e4rkav v\u00f5i \u00e4gedas meeltesegaduses patsient ei saa oma k\u00e4itumisest aru ja v\u00f5ib tahtmatult endale ohtlik olla. N\u00e4iteks t\u00f5mmatakse v\u00e4lja kan\u00fc\u00fcle v\u00f5i hingamistorusid ning seatakse ohtu operatsiooni tulemuse ja paranemise. Sellistel hetkedel on f\u00fc\u00fcsiline vaoshoidmine l\u00fchiajaliseks ja selgelt eesm\u00e4rgistatud kaitsemeetmeks. See pole mitte karistus, vaid viis ennetada patsiendi enda kahjustamist, kuni ta on taas otsustus- ja arusaamisv\u00f5imeline,\u201c selgitas Aleksei Gaidajenko ning t\u00f5des, et tegu on kauaoodatud seadusemuudatusega, mis annab kogu protsessile selged reeglid ja \u00f5igusliku kindluse.<\/p>\n
Eeln\u00f5uga kehtestatakse ranged n\u00f5uded, mis kaitsevad patsienti liigse j\u00f5ukasutuse eest. F\u00fc\u00fcsiline vaoshoidmine on lubatud vaid viimase abin\u00f5una ehk olukorras, kus rahulik vestlus ja selgitamine ei ole andnud tulemust. Iga selline juhtum tuleb korrektselt dokumenteerida ning patsient peab olema meedikute pideva ja k\u00f5rgendatud j\u00e4relevalve all.<\/p>\n
Kui oht on m\u00f6\u00f6das ja patsient on rahunenud, selgitab arst talle tehtud toiminguid ja nende p\u00f5hjuseid. See aitab v\u00e4hendada juhtunust tekkida v\u00f5ivat hingelist traumat ja taastada usaldust ravipersonali vastu. Inimesel ja tema omastel s\u00e4ilib \u00f5igus esitada kaebusi ja teha omapoolseid m\u00e4rkusi, mis lisatakse tema haigusloosse. K\u00f5igi rakendatud ohjeldusmeetmete kohaldamine tuleb dokumenteerida ning tagada patsiendi pidev j\u00e4lgimine ja vajaduse korral meditsiiniline sekkumine kogu meetme rakendamise v\u00e4ltel.<\/p>\n
Seaduseeln\u00f5u liikus valitsusest edasi arutamiseks Riigikogusse. Nii patsiendi kui ka tervishoiut\u00f6\u00f6taja kaitseks m\u00f5eldud seadusemuudatused on kavandatud j\u00f5ustuma 2026. aasta juulist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Valitsus kinnitas eeln\u00f5u, mis loob \u00f5igusliku selguse olukordadeks, kus patsiendi terviseseisund muudab ta ohtlikuks iseendale v\u00f5i \u00fcmbritsevatele, sealjuures…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64066,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,2707,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,32486,25,32487,32488,308,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-64065","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eelnou","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-ohtlik-patsient","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-psuhhiaatriline-ravi","25":"tag-seaduseuuendus","26":"tag-tervis","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115716292777349344","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64065","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64065"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64065\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64066"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64065"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64065"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64065"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}