{"id":64097,"date":"2025-12-14T07:19:14","date_gmt":"2025-12-14T07:19:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/64097\/"},"modified":"2025-12-14T07:19:14","modified_gmt":"2025-12-14T07:19:14","slug":"indrek-ibrus-tehisaruga-seotud-riske-pole-vaja-karta-vaid-nende-riskidega-peab-tegelema-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/64097\/","title":{"rendered":"Indrek Ibrus: tehisaruga seotud riske pole vaja karta, vaid nende riskidega peab tegelema | ID"},"content":{"rendered":"

Sel n\u00e4dalal saime lugeda, et suure t\u00f5en\u00e4osusega saab sinust Tallinna \u00dclikooli rektorikandidaat. ERR-ile antud kommentaaris<\/a> \u00fctlesid, et TL\u00dc-d valdab tagasihoidlikkus, kuna olete Eesti kolmas \u00fclikool ning see m\u00f5te j\u00e4i mind kuidagi painama. Mida sa kolmas olemise all m\u00f5tled? \u00d5pilaste arvu poolest on vist t\u00f5epoolest Tallinna \u00dclikool ka faktiliselt kolmas \u00fclikool.<\/p>\n

Eks meil ole ju selline reputatsiooni, et me oleme justkui natukene v\u00e4hem olulised, sest tegeleme peaasjalikult pehmete aladega nagu sotsiaal-, haridus- ja humanitaarteadused, natukene BFM-is ka kunst. Peavoolu diskursuses ei peeta neid k\u00f5ige t\u00e4htsamateks asjadeks \u00fchiskonnas, kui me r\u00e4\u00e4gime just majandusarengust.<\/p>\n

Minu enda lugu Tallinna \u00dclikooliga on see, et ma tegin oma doktorikraadi London School of Economicsis, mis on juhtiv sotsiaalteaduste \u00fclikool maailmas. Kui mind TL\u00dc-sse kutsuti ja ma siia tulin, siis mulle on alati tundunud, et Tallinna \u00dclikool tegelikult teatud m\u00f5ttes juba on, aga saaks veel rohkem olla nagu Eesti oma London School of Economics. Jah, kuskil taustal on Oxford ja Cambridge, Eesti m\u00f5istes siis Tartu \u00dclikool ehk klassikalised universaal\u00fclikoolid, aga ka pealinnas saab olla \u00e4ge, moodne, paindlik ja reageerimisv\u00f5imeline \u00fclikool. See juba ongi nii, aga me ise pole s\u00f6andanud tihti m\u00f5elda sellest nii, v\u00f5i olla uhked selle \u00fcle, mida me oleme viimaste aastate jooksul l\u00e4bi teinud oma arengus.<\/p>\n

Saame \u00f6elda, et paljudes valdkondades, kus me tegutseme, oleme tugevalt rahvusvahelisel tasemel ja v\u00f5iksime sellest kindlameelsemalt r\u00e4\u00e4kida, olla uhkemad selle \u00fcle ja v\u00f5tta ambitsioonikalt ja julgelt sisse koha Eesti \u00fchiskonnas.<\/p>\n

Kui korraks veel sellest motiivist uuesti kinni haarame, siis mis sa arvad, kas mingil hetkel v\u00f5iksime r\u00e4\u00e4kida Tallinna \u00dclikoolist kui Eesti teisest \u00fclikoolist?<\/p>\n

Olgem ausad, see edetabel on natukene asjakohatu metafoor, aga nendes valdkondades, milles me tegutseme, ei ole meil enam mitte midagi h\u00e4beneda, sest oleme teinud l\u00e4bi v\u00e4ga \u00e4geda arenguraja. Oleme mitmes valdkonnas tugevad ja meil on aeg seda Eesti \u00fchiskonnas selgemalt v\u00e4lja \u00f6elda. N\u00f5uda kohta laua taga, sest me teame, et oleme head.<\/p>\n

Olen ise kuulnud erinevates ringkondades t\u00f5esti \u00fcleolevat v\u00f5i isegi halvakspanevat suhtumist Tallinna \u00dclikooli suhtes, osad ei pea seda justkui endiselt veel p\u00e4ris \u00fclikoolist. Sa t\u00f5id v\u00e4lja, et \u00fcks p\u00f5hjus v\u00f5ib olla pehmemates teemades, aga eks TL\u00dc on ikkagi ka noor \u00fclikool. Mis sa arvad, mis selle taga p\u00f5hiliselt on?<\/p>\n

Siin ongi see ajalooline taust, et meil ei ole seda pikka head lugu. Me ei ole olnud t\u00f5epoolest v\u00e4ga head n\u00e4iteks \u00fcle 20 aasta tagasi, aga reaalsus on see, et praeguseks on olukord muutunud. Tallinna \u00dclikool on olnud \u00e4\u00e4rmiselt tubli igasuguste rahvusvaheliste grantide v\u00f5itmisel, teadustase meie valdkondades on h\u00fcppeliselt kasvanud. V\u00f5tame ka minu enda instituudi BFM-i, kus veel \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi me ei olnud teadust\u00f6\u00f6 m\u00f5ttes midagi erilist. Muidugi, v\u00e4ga tore, et siin \u00f5petatakse filmi, see on Eestis ainulaadne, aga praeguseks on meil BFM-is rida tunnustatud ja rahvusvahelistest organisatsioonides aktiivselt tipptasemel tegutsevaid teadlaseid, kelle t\u00f6id tsiteeritakse ja keda kutsutakse loenguid pidama igale poole \u00fcle maailma.<\/p>\n

See rahvusvaheline tunnustus on meil juba olemas, aga mulle tundub, et Eesti \u00fchiskonnas need vanad m\u00fc\u00fcdid veel p\u00fcsivad. Kui ma ise \u00f5ppisin Tartu \u00dclikoolis esimesel kursusel ajakirjandust, siis m\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas Marju Lauristin meile \u00f5petas, et olemasolevaid m\u00fc\u00fcte on v\u00e4ga raske murda, aga see on v\u00f5imalik ainult siis, kui sinna k\u00f5rvale tekivad uued. Mulle tundub, et n\u00fc\u00fcd on aeg Tallinna \u00dclikoolil hakata uusi m\u00fc\u00fcte looma. Kui meiega arvestatakse rahvusvaheliselt, siis on aeg meiega hakata arvestama ka siseriiklikult.<\/p>\n

Indrek Ibrus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Tegin just hiljuti intervjuu BFM-i direktori kohuset\u00e4itja Riho V\u00e4strikuga<\/a>, kes t\u00f5des, et puhtalt filmivaldkonna vaates ei ole BFM-il piisavalt j\u00f5u\u00f5lga, et poliitikat m\u00f5jutada. Aga kuidas sinu hinnangul on lood Tallinna \u00dclikooliga tervikuna? Kas TL\u00dc h\u00e4\u00e4l on avalikus diskussioonis piisavalt kuulda?<\/p>\n

Vastan k\u00f5igepealt seoses filmivaldkonnaga, sest minu meelest ei ole olukord nii hull. Meie inimesed ikkagi osalevad igasugu valdkonna komisjonides, n\u00f5ustavad ministeeriume, Eesti Filmi Instituuti ja teisi valdkonna institutsioone. Meid kuulatakse k\u00fcll, aga samal ajal on selge, et me peame veel enam \u00fctlema v\u00e4lja seda, et me oleme see koht, kus valdkonna teadmus akumuleerub. Meie doktori\u00f5ppekava on juba niimoodi k\u00e4ima jooksnud, et meil tulevad mitmetes filmi- ja meediavaldkonna alateemades v\u00e4lja parimad spetsialistid, keda v\u00f5iks muidugi rohkem kaasata.<\/p>\n

Aga liikudes Tallinna \u00dclikooli juurde, siis \u00fchest k\u00fcljest nii-\u00f6elda p\u00e4riselus igasugu ministeeriumite, spetsialistide ja asekantslerite tasandil kaasatakse meie teadlasi kogu aeg. Aga j\u00e4llegi tundub, et teise kahe suurema \u00fclikooli puhul tehakse seda veelgi rohkem, ka \u00fclikoolid ise teevad seda veelgi rohkem. Nad k\u00e4ivad iseseisvalt ministeeriumite ja muude oluliste ametkondades juures asju arutamas ning oma initsiatiive v\u00e4lja pakkumas. Me oleme olnud tagasihoidlikumad, ootame, kuni meid kutsutakse laua taha, aga veelkord, ka sellele peame me oma eneseteadvuses j\u00f5udma, et l\u00e4heme ise laua taha ja \u00fctleme: asjad on nii, see on meie ekspertiis ja meie pakume v\u00e4lja lahendusi.<\/p>\n

Sa t\u00f6\u00f6tad praegu BFM-is meediainnovatsiooni professorina. M\u00f5ni aasta tagasi tehti BFM-is ka suurem struktuurimuudatus, sinna liideti veel mitmeid \u00f5ppekavasid juurde. Kuidas sulle tundub, mis seisus see instituut praegu on? Kui r\u00e4\u00e4gime \u00fclikooli tervikpildist, siis BFM paistab minu arvates v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja, isegi nii h\u00e4sti, et suur hulk inimesi peab BFM eraldi kooliks.<\/p>\n

See on t\u00f5si, et kui r\u00e4\u00e4gime \u00fchiskondlikust reputatsioonis, siis mul on hea tunne selle p\u00e4rast, et BFM-i reputatsioon on puhtalt faktiliselt olnud alati natukene parem kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fclikoolil. Eks see seondub lihtsalt sellega, et see valdkond on nii eriline ja algusest peale on BFM-i tehtud v\u00e4ga rahvusvaheliselt ja kunstide valdkonnas tipule p\u00fcrgiva institutsioonina. Lisaks oleme algusest peale olnud natukene eraldi, esialgu oligi eraldi kolled\u017e kampusest kaugel. Seega jah, noored inimesed tihtipeale ei teagi, et BFM on Tallinna \u00dclikooli osa.<\/p>\n

Tallinna \u00dclikooli perspektiivist on see probleem, BFM-i perspektiivist on see ka v\u00f5ib-olla probleem, sest kui me tahame n\u00e4idata, et oleme t\u00f5eliselt teadusp\u00f5hine ja p\u00e4riselt \u00fclikool, siis selle peale ei m\u00f5elda BFM-i puhul, kujutatakse ette, et see on suur kunsti tegemise koht. Eesti film on l\u00e4inud kirevaks ja huvitavaks ning selles on BFM-il oma roll olnud, aga meil on aeg ka audiovisuaalkultuuri tegemises hakata m\u00f5tlema selle peale, et kui t\u00f5endus- ja teadusp\u00f5hised k\u00f5ik need asjad on, mida me \u00f5petame. Kas me saame \u00f5petada ka valdkonna spetsialiste niimoodi, et nad on anal\u00fc\u00fctiliste oskuste poolest v\u00f5imekavad ja saavad oma tegevuste t\u00e4hendusest ja kontekstist alati paremini aru? Ka neid samme on meil vaja v\u00f5tta ja sestap see \u00fclikooliga seostatus on \u00fclimalt oluline ja selle v\u00e4ljan\u00e4itamine oleks v\u00e4ga t\u00e4htis.<\/p>\n

Sa t\u00f5id selle h\u00e4sti v\u00e4lja, et BFM-is saavad kokku need kaks poolust: \u00fchelt poolt h\u00e4sti tugev teaduspool, just saime ka ERR-is lugeda \u00fclevaadet Sten Kauberi v\u00e4rskest filmi- ja kinovaldkonna teemalisest doktorit\u00f6\u00f6st<\/a>, teisalt tehakse seal t\u00f5esti ka kunsti. Kui h\u00e4sti need kaks poolt praegu integreerunud on? V\u00f5i kui parafraseerida taas Riho V\u00e4strikut, kas sulatamisprotsessis tuleb veel t\u00f6\u00f6d teha?<\/p>\n

Kindlasti tuleb. \u00dchest k\u00fcljest palju t\u00f6\u00f6d on juba \u00e4ra tehtud. Meil on terve grupp filmitegijaid Eestis, kes on juba l\u00f5petanud v\u00f5i l\u00f5petamas oma doktori\u00f5pinguid: Elen Lotman, Mart Sander ja Michael Keerdo-Dawson, kohe tulevad Carlos Lesmes ja Liis Nimik. Nad k\u00f5ik on Eestis tuntud filmitegijad. Neil on juba tekkinud arusaam, kuidas teha oma t\u00f6\u00f6d teadus- ja t\u00f5endusp\u00f5hisemalt. See on andnud neile hoopis teistsugused t\u00f6\u00f6riistad oma kunstit\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Mis puudutab seda, kuidas me \u00f5petamist\u00f6\u00f6d teeme, siis tuleb m\u00e4rgata, et meil on BFM-is mingid komponendid puudu, meil puudub n\u00e4iteks filmi magistri\u00f5pe. Aastaid tagasi prooviti seda teha, aga siis l\u00f5petati see katse \u00e4ra, sest saadi aru, et nendel tegijatel, kes \u00f5petasid senimaani bakalaureuseastmes, polegi enam nii palju midagi uut magistriastmes \u00f5petada.<\/p>\n

Vaadates seda, kuidas mitmetes teistes Euroopa filmi\u00fclikoolides \u2013 ma ei \u00fctle filmikoolides, vaid filmi\u00fclikoolides, kus filmikoolid on \u00fclikoolide osa \u2013 on magistri\u00f5pet arendatud, siis seal on tulnud selgelt sisse ja tehtud h\u00e4sti asja, mida meie nimetame loovuuringuteks. BFM-is on see viimastel aastatel olnud k\u00f5vasti arendamisel doktori\u00f5ppe raames. N\u00fc\u00fcd, kus meil on olnud palju loovuurijaid, kes on oma doktorikraadi k\u00e4tte saanud, siis neid saaks h\u00e4sti rakendata uut laadi magistri\u00f5ppe arendamisel.<\/p>\n

Kui sa k\u00fcsid sulatamise kohta, siis n\u00e4en, et l\u00e4hiaastatel on just selle k\u00fclje pealt hea v\u00f5imalus, kuidas arendada v\u00e4lja uut laadi magistri\u00f5pet, kus t\u00f5endusp\u00f5hisus tuleb v\u00e4ga s\u00fcsteemselt sisse ning me \u00f5petame nii tegijaid kui ka uurijaid ja anal\u00fc\u00fctikuid, kes saavad oma t\u00f6\u00f6protsessidest paremini aru ning oskavad seda efektiivsemalt v\u00f5i teistmoodi planeerida. Samamoodi tuleb need asjad sisse viia ka bakalaureuseastmes. See t\u00f6\u00f6 on veel tegemata, aga loodan v\u00e4ga, et see on l\u00e4hiaastatel ees.<\/p>\n

Indrek Ibrus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Neid k\u00fcsimusi koostades meenus mulle sinu paari aasta tagune arvamuslugu<\/a>, kus ERR-i seaduse muutmise kontekstis t\u00f5stsid esile hoopis selle aspekti, et peaksime tegelikult tegelema hoopis sellega, kuidas noorte vaatajate turuosa suurplatvormidelt k\u00e4tte saada. Kas oleme praeguseks seda v\u00f5itlust v\u00f5itmas v\u00f5i lootusetult kaotanud?<\/p>\n

Ma arvan, me pole selle nimel mitte midagi teinud. Loomulikult on ERR tubli: Jupiteri on arendatud, et oleks k\u00e4ep\u00e4rasem ning lihtsam v\u00f5imalus eestikeelset ja Eesti konteksti toodud audiovisuaalset sisu tarbida. Ma kuulen oma \u00fcli\u00f5pilastelt, et ERR-il on mingid v\u00e4ljapanekud ka Tiktokis, ma ise ei ole j\u00f5udnud seda tarbida.<\/p>\n

Samas tundub, et meil on vaja palju s\u00fcsteemsemat m\u00f5tlemist, et mida influencer’ite v\u00f5i sisuloojate kultuur v\u00f5iks eesti kultuurile t\u00e4hendada ja kas seda peaks kuidagi kultuuripoliitiliselt suunama ja toetama v\u00f5i mida sellega ette v\u00f5tta. Selge on see, et see on maailmas nii kiirelt kasvav ja oluline fenomen, mis haarab k\u00f5igi noorte t\u00e4helepanu.<\/p>\n

Ma ei hakka siin \u00fctlema, et ma tean lahendusi, aga mulle tundub, et peaksime hakkama v\u00e4hemalt kaardistama seda maailma. Kui palju meil on eestikeelseid loojaid? Kas nad on esile t\u00f5stetud ja toetatud? Kui palju tuleb sealt v\u00e4\u00e4rtuslikku kultuuri, mida tasub t\u00e4hele panna ja esile t\u00f5sta? Ma oletan, et on. Mulle tundub, et on.<\/p>\n

P\u00e4rast seda ongi k\u00fcsimus, kas ERR, SA Kultuurileht v\u00f5i kes iganes saavad seda esile t\u00f5sta ja eesti kultuuri aruteludesse kaasata. Noored, kes elavad selle t\u00e4hendusmaailmas, nende t\u00e4hendusmaailm ei j\u00f5ua kuskile mujale, see ei j\u00f5ua kultuurilehtede ega ERR-i veergudele. Meil on aeg teha s\u00fcsteemne pingutus, et need arutelu- ja t\u00e4hendusruumid kokku tuua.<\/p>\n

Seal on kindlasti ka p\u00f5lvkondade vaheline l\u00f5he, sest meediamajasid juhivad inimesed, kes ei kuulu Tiktoki p\u00f5lvkonda.<\/p>\n

Seda kindlasti. See on klassikaline probleem ja klassikaline vastus, et tuleb sisse tuua uusi inimesi, ka ERR-i. Ma saan aru nendest v\u00e4ljakutsetest, kui keerulised need organisatsioonilised muutused on ja vahendeid on ka v\u00e4he. Mulle tundub, et oleme t\u00f5en\u00e4oliselt juba hiljaks j\u00e4\u00e4nud, aga seda kiirem meil praegu on.<\/p>\n

Sellesse konteksti sobib h\u00e4sti vaid m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi tulnud uudis, et Austraalia keelas n\u00fc\u00fcd alla 16-aastastele sotsiaalmeediakanalid. See on juba ka palju kriitikat saanud. Mis pilguga sa seda vaatad?<\/p>\n

Ma arvan, et see on suur viga. Olen n\u00f5us k\u00f5igi oma endiste \u00f5ppej\u00f5ududega v\u00e4lis\u00fclikoolides, kes on seda diskussiooni vedanud, samuti n\u00f5ustun Eesti kolleegide Andra Siibaku ja Katrin Tiidenbergiga, kes on ka sel teemal arvamust avaldanud. Samas tuleb t\u00e4hele panna, et siin on v\u00e4ga oluline distsiplinaarne vastasseis ps\u00fchholoogide ja meedia- ning kommunikatsiooniuurijate vahel.<\/p>\n

Ma saan aru ps\u00fchholoogidest, et sotsiaalmeedial on olnud kohati alaealisi kahjustavaid m\u00f5jusid, aga see, millest digikultuuri uurijad r\u00e4\u00e4givad, on see, et me peame noori inimesi usaldama. Me peame andma neile kontrolli nende endi meedia \u00fcle. Neil peab olema v\u00f5imalus oma enda kommunikatsioonikanaleid ja suhtlusruumi kujundada. Me ei saa neid konstantselt mitte usaldada, arvates, et nad ei saa asjadega hakkama.<\/p>\n

K\u00f5iksugu rahvusvahelised uuringud on n\u00e4idanud, et noored on tegelikult v\u00e4ga adekvaatsed otsustajad, mis puudutab oma kommunikatsioonikeskkonda. Aga seal, kus on probleemid, selle kohta n\u00e4itavad ka uuringud, et kui neile anda juhendeid ja \u00f5petada neile meediakirjaoskust, siis see rakendub. Noored saavad v\u00e4ga h\u00e4sti aru, kus on riskid, mis on probleemid ja oskavad seda juhtida. Ma vaatan seda ka oma laste pealt. Minu laste koolis on need teemad p\u00e4ris h\u00e4sti ette v\u00f5etud, nad on v\u00e4ga teadlikud eri riskidest ja probleemidest ning adresseerivad neid kohe, kui need ette tulevad.<\/p>\n

Ma pigem ikkagi r\u00f5hutaksin veel: peame noori usaldama ja andma neile algusest peale vastutuse ja oskuse oma kommunikatsiooniruumi kujundada.<\/p>\n

Oleme r\u00e4\u00e4kinud p\u00f5lvkondade vahelisest nihest, mis on osalt meie arengu takistuseks, aga kui v\u00f5tame Eesti meediamaastiku k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes ette ning paneme sinna hulka ka telesarjad ja filmid, siis kui h\u00e4sti suudame \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga praegu sammu pidada?<\/p>\n

Eesti film ja laiemalt audiovisuaalkultuur on teinud l\u00e4bi tohutult kiire ja hea arengu viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul. Ma arvan, et selle olukorra taga, kus Eesti film on \u017eanriliselt ning vormiliselt rikas ning jutustatakse \u00fcsna erinevaid lugusid, on palju p\u00f5hjuseid. \u00dcks on kindlasti filmikooli asutamine. Ka Eesti Filmi sihtasutuse muutmine Eesti Filmi Instituudiks on kindlasti t\u00e4htis, sest neil on n\u00fc\u00fcd palju laiem vastutus filmivaldkonna arendamise \u00fcle.<\/p>\n

Sinna juurde k\u00f5ik erinevad meetmed, mis on toonud Eestisse nii rohkem kaastootmisi kui ka lihtsalt suuri v\u00e4lismaiseid filmiprojekte. Need projektid on olnud olulised just seet\u00f5ttu, et neist on olnud meie tegijatel \u00f5ppida, nii k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskusi kui ka seda, kuidas rahvusvaheline filmitegemine \u00fcldse k\u00e4ib, r\u00e4\u00e4kimata kontaktide loomisest.<\/p>\n

P\u00d6FF on olnud siin v\u00e4ga oluline, mitte ainult selles osas, et see t\u00f5stab Eesti inimeste filmiteadlikkust ja -hariduse taset, vaid ka selles m\u00f5ttes, et toob igal aastal siia rohkem v\u00e4lismaa professionaale. Toimub t\u00e4iendav v\u00f5rgustumine, meie inimesed k\u00e4ivad igal pool suurtel filmifestivalidel. V\u00e4ga s\u00fcsteemselt on meie valdkonda arendatud ja sellel on tulemusi.<\/p>\n

Seega sammu pidamise m\u00f5ttes on olulised sammud juba tehtud, ka selles v\u00f5tmes, kas tootmiskvaliteet on piisavalt hea. Siin pole ka olulisi puuduj\u00e4\u00e4ke. Muidugi, me ei saa teha \u00fclisuure eelarvega filme, aga selle j\u00e4rgi pole ilmselt ka vajadust.<\/p>\n

Sellest samast Sten Kauberi doktorit\u00f6\u00f6st tuleb aga v\u00e4lja see, et v\u00f5iks olla veidi s\u00fcsteemsem tegevus selles osas, kas desti film r\u00e4\u00e4gib k\u00f5iki desti lugusid ja esindab meie elu reaalsust. Kas vaatajad P\u00f5lvast ja K\u00e4rdlast tunnevad oma elu desti filmis \u00e4ra? Mulle tundub, et eesti film v\u00f5iks muutuda veidi sotsiaalselt teadlikumaks ja avaramaks ning v\u00f5tta selgema eesm\u00e4rgi kajastada Eesti elu reaalsust erinevates \u017eanrites.<\/p>\n

Indrek Ibrus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

T\u00f5id selle ka ise sisse, et meil tehakse filme eri \u017eanritest, aga on vist endiselt omaette k\u00fcsimus, kas need audiovisuaalsed teosed puudutavad inimesi ning kas Eesti vaataja soovib vaadata just selliseid teoseid. On endiselt neid, kelle jaoks defineerib meie filmi koera laiba lohistamise motiiv “P\u00fcha T\u00f5nu kiusamisest”, kuigi ma julgeksin k\u00fcll v\u00e4ita, et Eesti film on n\u00fc\u00fcd juba palju mitmen\u00e4olisem.<\/p>\n

Igasugu h\u00e4id n\u00e4iteid on juba. On tehtud v\u00e4ga p\u00f5nevaid filme kaasajast. Minu jaoks pole ka kunstfilmi tegemine \u00fcldse mingi probleem, on v\u00e4ga oluline, et meil on loojaid, kes toovad Eesti t\u00e4hendusruumi hoopis teistsuguseid alternatiive, aga sinna juurde ma k\u00fcsiksin ikkagi, et kas saaks veel rohkem. Kas saaks tulla \u00fchiskonnale l\u00e4hemale? See ei t\u00e4henda seda, et teeme populaarseid naljafilme v\u00f5i ekraniseerima pidevalt populaarseid kirjandusteoseid, vaid v\u00f5ib-olla otsime v\u00e4lja hoopis neid kirjandusteoseid, mis \u00fctlevad Eesti \u00fchiskonnale midagi k\u00f5nekamat.<\/p>\n

Kasv\u00f5i “Fr\u00e4nk” on tegelikult hea n\u00e4ide, kuidas nad suutsid noore auditooriumi kinodesse tuua.<\/p>\n

Jah, oluline on siin just see, et film ei l\u00f5ppenud selle valmissaamisega, vaid tegijad k\u00e4isid Eestimaa risti-p\u00f5iki l\u00e4bi, nad tutvustasid ja r\u00e4\u00e4kisid oma filmist. See, et sa seletad, r\u00e4\u00e4gid, raamistad ja s\u00fcndmustad, on v\u00e4ga hea ka minu kui kultuurisemiootiku perspektiivist, sest tihtipeale kunst saabki suuremaks, kui talle luuakse seletuslik raam ning kontekst \u00fcmber.<\/p>\n

Ma p\u00f6\u00f6rdun korraks veel tagasi Sten Kauberi \u00e4sja kaitstud doktorit\u00f6\u00f6 juurde, kus ta toob esile, et auditooriumiuuringud pole olulised mitte ainult selle p\u00e4rast, et uurida v\u00e4lja, mis auditooriumile meeldib, vaid ka selleks, et uurida, millised nende on elud ning kas nende eludega saab seostada mingit kunsti. Kas saab luua filme, mis kajastavad Eesti t\u00e4hendusruumi tegelikku rikkust? See pingutus on praegu veel tegemata.<\/p>\n

V\u00e4hemalt mulle tundub, et Eestis on \u00fcheks takistuseks ka inimeste v\u00e4hene filmiharidus. Meil ei ole siiamaani tegelikult \u00fcldhariduskoolides head s\u00fcsteemi, kuidas inimestele filmikunsti tutvustada. Seda pole olnud juba pikka aega. Nagu sa \u00fctlesid, teeb P\u00d6FF selles osas palju teed ja teeb seda v\u00e4ga h\u00e4sti, aga vaatajate filmiharitus on laiemalt endiselt \u00fcsna madal. Kuidas sa seda n\u00e4ed?<\/p>\n

Mul ei ole selle kohta \u00fchtegi t\u00f5endit, aga see on v\u00f5ib-olla t\u00f5esti \u00fcks j\u00e4rgmiseid uuringuid, mis tuleks \u00e4ra teha. T\u00f5epoolest, oleme Eesti Filmi Instituudiga sel teemal just hiljuti rohkem r\u00e4\u00e4kinud, seda enam, et meil on n\u00fc\u00fcd k\u00f5rgesti haritud filmiauditooriumi uurijad oma meeskonnas olemas. Kuidas uurida Eesti filmi vaatajaid? Kuidas nad filmidega suhestuvad? Mida nad veel tahavad? Milline on nende teadlikus ja v\u00f5ime filme tarbida? See t\u00f6\u00f6 tuleks \u00e4ra teha ja ma t\u00f5esti loodan, et esimesed sammud selleks on tehtud ja selliseid uuringuid hakatakse teatud regulaarsusega edaspidi tegema.<\/p>\n

“Fr\u00e4nk” justkui kinnitas, et kui tegijad leiavad \u00f5ige nurga, siis on v\u00f5imalik k\u00f5netada ka noort kodumaist auditooriumit. Teisalt tundub ikkagi, et just nende suurplatvormide vaates v\u00f5id sa teha Eestis k\u00f5ige parema filmi maailmas, panna selle kinno magusatele ekraaniaegadele v\u00f5i laadida internetti isegi tasuta \u00fcles, kuid siis tuleb samal ajal Netflixis v\u00e4lja “Stranger Things”, mis l\u00f6\u00f6b eetri igas m\u00f5ttes t\u00e4is. \u00dchele v\u00e4ikesele filmikultuurile on see vist \u00fcsna raske v\u00f5itlus?<\/p>\n

Kusjuures ma ei oleks siin nii dramaatiline. Oleme just l\u00f5petamas \u00fcht rahvusvahelist teadusprojekti, kus uurisime v\u00f5rdlevalt, kuidas l\u00e4heb erinevatel Euroopa v\u00e4ikestel filmikultuuridel. V\u00f5rdlesime Eestit, Iirimaad, Taanit, Flandiat, Portugali, Leedut ja Horvaatiat ning sealt tuli v\u00e4lja, et Eestis on midagi p\u00e4ris h\u00e4sti tehtud, sest Eesti inimesed vaatavad kodumaist filmi. Tundub, et eesti filmi turundamine ja eesti filmist r\u00e4\u00e4kimine meie meedias toimub h\u00e4sti, ka eesti filmi n\u00e4itamist s\u00fcndmustamiseks on loodud teatavad formaadid. Seega eesti filmi vaatamisega meie elanikkonna poolt pole asjad teiste riikidega v\u00f5rdluses kaugeltki nii halvad, n\u00e4iteks Iirimaal on v\u00e4ga halvasti, iirlased ei vaata \u00fcldse Iiri filme.<\/p>\n

Samal ajal, ka me ise teeme v\u00e4ga andmep\u00f5hist teadust\u00f6\u00f6d, kus oleme rahvusvahelist kokku kogunud need andmed, et kui palju \u00fcldse filme n\u00e4idatakse kinodes. Huvitavalt on tulnud v\u00e4lja see, et Eestis n\u00e4idatakse kodumaiseid filme suhteliselt v\u00e4he, arvestades n\u00f5udlust. Kui n\u00e4idatakse eesti filme kinodes, siis on saalid suhteliselt t\u00e4is, aga filme n\u00e4idetakse suhteliselt v\u00e4he, need ajaaknad, kui kaua filme n\u00e4idatakse, on suhteliselt v\u00e4ikesed. T\u00f5en\u00e4oliselt seet\u00f5ttu, et kinod tahavad kohe peale t\u00f5mmata populaarsed Ameerika filmid.<\/p>\n

H\u00fcpotees on ning andmete p\u00f5hjal tundub ka, et eesti filme v\u00f5iks kinodes pikemalt n\u00e4idata, siis j\u00f5uaks need veel enamate vaatajateni.<\/p>\n

Laiendusena v\u00f5ib siia esitada hoopis k\u00fcsimuse, et praegu t\u00f5esti eesti filme n\u00e4idatakse kinos, k\u00f5ik meie filmi tootmis- ja rahastusmudelid on sellele eeldusele \u00fcles ehitatud, ka BFM-is \u00f5pivad inimesed filmi just selle m\u00f5ttega, et kunagi saab nende audiovisuaalseid teoseid n\u00e4ha kas levis v\u00f5i filmifestivalidel. Kas muutuva meediapildi kontekstis v\u00f5ime l\u00e4hitulevikus j\u00f5uda ka kohta, kus Eestis hakatakse filme tootma otse m\u00f5nele voogedastusplatvormile?<\/p>\n

J\u00e4llegi see sama suur rahvusvaheline teadusprojekt, mida oleme just l\u00f5petamas, n\u00e4itab, et k\u00f5ikides riikides on kinolevi aken v\u00e4ga oluline. Sealt filmitootmisfirmad toovad \u00e4ra v\u00e4ga olulise osa oma vajalikust sissetulekust. Aga muidugi, n\u00e4iteks Taanis ehk v\u00e4ikese mahuga, aga rahvusvaheliselt tunnustatus filmimaal on k\u00fcll mitmesugust koost\u00f6\u00f6d tootmisfirmade ja suurte platvormide vahel. Seal v\u00f5ib t\u00f5esti olla nii, et m\u00f5ni film l\u00e4heb otse suurele platvormile.<\/p>\n

Eestit kahjuks need v\u00e4ga suured platvormid, kus on palju raha, pole veel tunnustanud sedasorti filmiriigina, kellega nad tahaksid sedalaadi koost\u00f6\u00f6d teha. Kui see niimoodi l\u00e4heks, siis ma ei n\u00e4eks mingit probleemi, valdkonda tuleks lisasissetulekut ja uusi oskuseid ja kogemusi.<\/p>\n

Eesti kontekstis see vist veel reaalne ei ole, et filme toota otse n\u00e4iteks Jupiteri v\u00f5i Arkaadrisse?<\/p>\n

Seda ei juhtu kunagi. Peab ikka midagi v\u00e4ga erilist juhtuma, et Eestis tuleks v\u00f5imule valitsus, kes tahab ERR-ile \u00fcht\u00e4kki miljoneid ja miljoneid juurde anda. T\u00f5en\u00e4osus selleks on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike.<\/p>\n

Siin v\u00f5ib tekkida teine situatsioon, kus m\u00f5ni meie suurtest telekomettev\u00f5tetest, kes on hakanud investeerima telesarjade tootmisesse, v\u00f5ib tahta investeerida ka l\u00fchemasse formaati nagu film. Ma ei v\u00e4lista seda \u00fcldse, see v\u00f5ib juhtuda ning mingi loogika oleks siin olemas, seni seda pole lihtsalt veel juhtunud.<\/p>\n

Samas ma ei n\u00e4e selles ka probleemi: kui valdkond saab vahendeid, siis jumala eest. Ma n\u00e4en, et kui see telekomettev\u00f5te juba investeerib filmi, siis ka v\u00e4ike populariseerimine l\u00e4bi kinoakna v\u00f5iks tulla kasuks, seega eks siis n\u00e4is, kas seda teed minnakse.<\/p>\n

Indrek Ibrus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Oleme r\u00e4\u00e4kinud kinost ja voogedastusplatvormidest, aga selle s\u00fcgise \u00fcks suuremaid meediateemalisi k\u00fcsimusi on k\u00e4inud hoopis lineaartelevisiooni \u00fcmber. T\u00e4psemalt USA late night talk show’de osas, kuna mitmeid saatejuhte on tahetud ametist k\u00f5rvaldada v\u00f5i t\u00fchistada, president Trump on seda protsessi ka k\u00f5vasti suunanud. N\u00fc\u00fcd tuli aga positiivne uudis, sest korraks eetrist kadunud ja sellega k\u00f5va tormi kaasa toonud Jimmy Kimmeli lepingut pikendati hoopis 2027. aastani. Kuidas siis ikkagi on nii, et USA-s on lineaartelevisioonis jooksvate telesaadete saatejuhid endiselt nii olulised?<\/p>\n

Siin on veidi ajalugu, kuidas selline late night talk show formaat \u00fcldse s\u00fcndis. Algup\u00e4rast oli see odav formaat, millega p\u00e4eva l\u00f5petada. K\u00f5ik suured telekanalid v\u00f5istlesid omavahel lavastatud sisu osas: telesarjad, filmid ja sitcom’id. Lavastatud sisu on v\u00e4ga kallis toota ja siis tekkis k\u00fcsimus, kas p\u00e4eva l\u00f5ppu saab paigutada m\u00f5ne odavama formaadi. Ameerika kultuuriga \u00fcldiselt ka sobib, kui on \u00fcks t\u00e4htis h\u00e4rra, kes on irooniline, viskab nalja ja kommenteerib p\u00e4evas\u00fcndmuseid teistsuguse nurga alt. Lisaks toetas sellise \u017eanri arengut ka Euroopa celebrity-kultuur, \u00f5igupoolest sai see formaat \u00fcheks celebrity-kultuuri tugisambaks: igal \u00f5htul k\u00e4iakse need saated l\u00e4bi, need saated legitimiseerivad neid staare ja t\u00f5stavad nad esile. Ameerika meelelahutusmajanduses on late night talk show’d v\u00e4ga oluline osa.<\/p>\n

Aga kui sa k\u00fcsid, et kuidas saab olla nii, et lineaartelevisioon on t\u00e4nap\u00e4eval veel nii t\u00e4htis, siis ma tooksin siinkohal esile, et need saated pole kaugeltki enam ainult lineaartelevisiooni formaadid, vaid nad on muutunud t\u00e4hendusrikkamaks just l\u00e4bi selle, et neid saab hakkida v\u00e4ikesteks klippideks, panna sotsiaalmeediasse ning need klipid elavad oma elu. See ongi probleem kaasaegses poliitiliselt vastanduvas ruumis, kus selline j\u00f5uline ning otsekohene satiir p\u00e4\u00e4seb rohkem m\u00f5jule, mitte ainult Ameerika \u00fchiskonnas, vaid ka globaalselt, sest me k\u00f5ik Euroopas ja Eestis teame k\u00f5iki neid Ameerika tuntud selle \u017eanri saatejuhte. Ma arvan, et sellest ka see tundlikus praeguses Ameerika \u00fchiskonnas, miks see formaat on muutunud vastanduste keskpunktis.<\/p>\n

Kas meil Eestis on \u00fcldse kedagi v\u00f5i midagi selles kontekstis vastu panna? Celebrity-kultuur meil p\u00e4ris sellisel kujul ei toimi, aga kas m\u00f5ne saate sulgemine v\u00f5i saatejuhi vallandamine v\u00f5iks samasuguse reaktsiooni kaasa tuua?<\/p>\n

Just \u00e4sja oli selline situatsioon, kus \u00fche hommikuse telesaate t\u00f5ttu ei tahetud mitte saadet kinni panna v\u00f5i saatejuhti vallandada, vaid kogu ERR \u00e4ra erastada (naerdes).<\/p>\n

Ma arvan, et meil seda hilis\u00f5htust satiiriformaati ei ole, aga meil kannavad natukene sama funktsiooni “Ringvaade” ja “Hommik Anuga”. Ka sealt k\u00e4ivad olulised meelelahutustegijad l\u00e4bi, r\u00e4\u00e4givad oma teemadest, saatejuhid on elavad, ei ole k\u00f5ige suuremad naljategijad v\u00f5ib-olla, aga on siiski l\u00f5busad.<\/p>\n

Voogedastusplatvormidest oleme juba \u00e4\u00e4ri-veeri r\u00e4\u00e4kinud, aga kiire vahem\u00e4rkusena pean k\u00fcsima, et mitme VOD-keskkonna tellimus peab BFM-i meediainnovatsiooni professoril olema?<\/p>\n

Aegade jooksul on mul neid olnud p\u00e4ris mitmeid, praegu on ainult kaks: Apple TV ja Netflix, lisaks on mul ligip\u00e4\u00e4s HBO-le ja Go3-le.<\/p>\n

Kusjuures mul pole Netflixi jaoks enam kuigi palju aega olnud, sest Apple’is on nii palju \u00e4gedat sisu. Kui mul on mahti, siis viimastel kuudel olen piirdunud Apple’iga.<\/p>\n

Kuiv\u00f5rd palju on viimasel paaril aastal VOD-maastik muutunud? Uusi olulisi m\u00e4ngijaid maastikule justkui juurde pole tulnud, k\u00f5ik on tugevdanud oma positsioone, ka Eestis Jupiter ja Arkaader on leidnud oma koha ja auditooriumi, rahvusvahelised keskkonnad on laienenud uutele turgudele, Eestisse j\u00f5udis just n\u00e4iteks HBO Max.<\/p>\n

Ma arvan, et k\u00f5ige suuremad muutused pole see, kas tuleb mingi oluline institutsionaalne tegija, vaid need suuremad voogedastusgigandid on aru saanud, et kasvamiseks on neil vaja hakata rohkem koost\u00f6\u00f6d tegema igasugu kohalike muude teenusepakkujatega. N\u00fc\u00fcd me n\u00e4eme, et Telia on ligip\u00e4\u00e4s Netflixile ja HBO Maxile, samamoodi ka Go3 kaudu, seega l\u00e4bip\u00f5imitus kasvab.<\/p>\n

Kui varem \u00fcritas iga platvorm, et nende sisupakkumine oleks absoluutselt eksklusiivne, siis n\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, et tehakse sisupakkujatega selliseid diile, et sinu sisu ei pea olema ainult meil, vaid v\u00f5ib-olla ka m\u00f5nel teisel platvormil. Tarbija perspektiivist on see \u00e4\u00e4rmiselt hea, sest juba mitu aastat tagasi tekkis situatsioon, et sa ei j\u00f5ua k\u00f5iki tellimusi juurde osta ja \u00e4ra hallata, mille tulemuseks oli see, et tarbijaid \u00fcle maailma hakkasid p\u00f6\u00f6rduma tagasi piraatluse poole.<\/p>\n

Mulle tundub, et \u00fcks p\u00f5hjus, miks see eksklusiivsus on \u00e4ra kadunud ja on mindud l\u00e4bi kohalike pakkujate vaatajale l\u00e4hemale, on arusaam, et eksklusiivsus on risk, kuna vaatajad loobuvad sinust, sest nad tahavad k\u00f5ike saada. Tulemuseks on aga piraatlus, millest ei v\u00f5ida mitte keegi.<\/p>\n

Aga kas v\u00f5ime \u00f6elda, et praeguseks on ehk inimestel tekkinud hoopis v\u00e4simus VOD-platvormide vahendusel sisu tarbimisest ja tahetakse hoopis uuesti rohkem kinno minna?<\/p>\n

Ma ei ole k\u00fcll viimasel ajal t\u00e4pselt vaadanud, aga vaikselt peaksid kinok\u00fclastuse numbrid \u00fclespoole minema, aga jah, veel ei ole j\u00f5utud sinna koroona-eelsesse aega. Ma ei ole seda hirmu kunagi tundud, et kinoformaat \u00e4ra kaob, minu meelest see pole t\u00f5en\u00e4oline. Kinos k\u00e4iakse ikkagi mitte ainult filmide p\u00e4rast, vaid see on ikkagi sotsiaalne s\u00fcndmus. Ma ei usu, et sotsiaalne vajadus kino j\u00e4rgi inimkultuurist \u00e4ra kaoks.<\/p>\n

Kui toome sisse veel \u00fche aktuaalse arengu ehk selle, kuidas Netflix v\u00f5i Paramount soovivad \u00e4ra osta filmistuudio Warneri, siis risk, mida siin n\u00e4hakse, on see, et v\u00f5ib-olla nad ei lase enam Warneri uusi filme kinodesse, mis oleks ennek\u00f5ike probleem kinodele, sest kino on atraktiivne siis, kui sul on pakkuda v\u00e4gevat ning uut blockbuster sisu, kui sellised v\u00f5imalused v\u00e4henevad, siis see tekitab paratamatult teatud riski kinode \u00e4rimudelile.<\/p>\n

Indrek Ibrus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Tahtsingi j\u00e4rgmiseks Netflixi ja Warneri teemani j\u00f5uda, sest t\u00f5epoolest, kui ma seda \u00fchinemisuudist lugesin, siis seal all oli v\u00e4ga meeldej\u00e4\u00e4v kommentaar, mis \u00fctles, et seej\u00e4rel liiguksime justkui VOD-ajastust tagasi kaabeltelevisiooni juurde. See naljana m\u00f5eldud kommentaar on \u00fcllatavalt t\u00f5ene, sest VOD-maastikku on t\u00f5esti alati defineerinud konkurents ja valikute paljusus, kui aga Netflix saaks enda k\u00e4tte oma suurima konkurendi HBO, muudaks see mingit j\u00f5udude tasakaalu v\u00e4ga selgelt. V\u00f5i kuidas sina seda n\u00e4ed?<\/p>\n

Ma vaataksin seda asja \u00fcldse Eesti perspektiivist, sest kui me m\u00f5tleme oma kultuuri peale, siis kas meie mure on Eestis \u00fcldse see, kuidas Ameerikas filme tehakse ja millised filmid siia j\u00f5uavad? Muidugi, \u00fcksikisiku perspektiivist tahame rohkem meelelahutust ja \u00e4gedaid filme ning kui toodetakse v\u00e4hem, siis nojah, kahju…<\/p>\n

Tegelikult on Euroopas meie probleem kogu aeg olnud, et Ameerika ekspordib liiga efektiivselt. Seega meie perspektiivist pole k\u00f5ige suurem mure see, milline on sealse turu konkurents, vaid hoopis see, et miks Euroopa tehtud v\u00e4ga \u00e4gedad filmid ei ringle siinsetel turgudel efektiivsemalt ega j\u00f5ua Eestisse. Kui me oleme eurooplased, siis tahaksime \u00f5ppida rohkem teiste Euroopa kultuuride kohta, mitte see, et teame peensusteni k\u00f5iki detaile, s\u00fcsteeme ja konteksti Ameerika populaarkultuuris, aga ei tunne samas Saksa, Prantsuse, Leedu v\u00f5i Poola kultuuri \u00fcldse nii h\u00e4sti.<\/p>\n

See puudulik teadlikus on ka julgeolekuprobleem, sest kui Euroopa ei m\u00f5ista iseennast, siis miks me peaksime \u00fcksteise eest seisma erinevate riskide valguses?<\/p>\n

Samas ka Eesti audiovisuaalkultuuri puudutav aspekt on kindlasti see, et alates koroonapandeemia algusest ning sellega kaasnenud VOD kiirest plahvatusest on l\u00e4inud kinolevi aknad pidevalt l\u00fchemaks. Kui USA turul toimuks mingi suurem \u00fchinemine, siis ilmselt l\u00fcheneksid need veelgi, millel v\u00f5iks olla ka m\u00f5ju Euroopa ja Eesti kinoturule. <\/p>\n

Ma arvan, et see on t\u00f5en\u00e4oline trend, samas ma tooksin audiovisuaalkultuuri uurijana sisse veel \u00fche v\u00e4ite v\u00f5i probleemi, et tegelikult toodetakse filme \u00fcldse liiga palju.<\/p>\n

Sellega ma olen t\u00e4iesti n\u00f5us.<\/p>\n

Euroopa muretseb kogu aeg, kuidas meie filmi- ja loomemajandusel \u00fcldse l\u00e4heb, pumbates sinna sisse tohutud ressursse ja v\u00e4ga suurt raha, aga filme vaadatakse kinodes, telekanalites v\u00f5i VOD-platvormidel v\u00e4ga v\u00e4he. Mingis m\u00f5ttes on palju ebaefektiivset avaliku raha kasutust.<\/p>\n

Ma ei v\u00e4ida, et Eestis on sama probleem, raske \u00f6elda, kas meil tehakse just \u00f5ige hulk filme, mille huvilised j\u00f5uavad t\u00e4pselt \u00e4ra vaadata, aga me oleme sellele piirile ilmselt p\u00e4ris l\u00e4hedal. Aga Euroopas laiemalt ei j\u00f5ua liiga suur osa avaliku raha eest tehtud filme oma vaatajani. Seega v\u00f5ib-olla selleks, kui tahame Ameerikaga konkureerida, peame eelarveid kasvatama ja tehtavate filmide hulka v\u00e4hendama. Kui filme on v\u00e4hem, siis oleks ka leviaknad pikemad ja filmidel oleks auditooriumini j\u00f5udmiseks rohkem aega.<\/p>\n

Seni oleme r\u00e4\u00e4kinud siin intervjuus p\u00f5hiliselt inimestest ja inimeste toodetud sisust, aga peame korra peatuma ikka ka tehisarul. Kas sa kardad AI-d?<\/p>\n

Ei.<\/p>\n

Aga miks sa ei karda?<\/p>\n

Loomulikult kaasneb tehisintellekti suure tulemisega kultuuri ja \u00fchiskonda erinevaid riske. V\u00f5iks olla p\u00f5hjust karta, aga riskidega tuleb tegeleda. R\u00e4\u00e4gime need riskid siis lahti.<\/p>\n

K\u00f5ige suurem risk on see, millest r\u00e4\u00e4gib Jaan Tallinn: tehisintellekt saavutab eneseteadvuse ja haagib mingil hetkel ennast inimese juhendamise alt v\u00e4lja, p\u00e4rast mida me l\u00e4heme juba d\u00fcstoopiliste ulmefilmide valdkonda. Ma ei v\u00e4ida, et seda riski pole olemas, aga ma loodan, et nendega tegeletakse.<\/p>\n

Teine risk on see, mis puudutab filmi- ja loomevaldkonda, et su t\u00f6\u00f6 v\u00f5etakse \u00e4ra. Seda riski ma v\u00e4ga ei n\u00e4e erinevatel p\u00f5hjustel. Esiteks sellega juba tegeletakse regulatiivselt, tehakse kokkuleppeid, et n\u00e4itlejad saavad edasi n\u00e4idelda, aga mulle tundub oma kultuurisemiootiku taustaga, et kultuur pole ainult representatsioonid ja lood, vaid ka kommunikatsioon. Me tahame inimestena tarbida lugusid ja s\u00f5numeid, mis on teiste inimeste tehtud, keegi on need teinud. Meil pole eriti kultuurist n\u00e4iteid, kus tarbime kultuuri, mis lihtsalt on tekkinud, kus meil pole tunnet, et keegi saadab meile selle s\u00f5numi ja tahab midagi \u00f6elda. Kui ma m\u00f5tlen selle peale, kuidas kultuur t\u00f6\u00f6tab, siis ma v\u00e4ga ei n\u00e4e, et sellist kultuuri tahetaks tarbida.<\/p>\n

J\u00e4rgmine suur risk on selles, et inimesed muutuvad lihtsalt laisaks, et me hakkame kasutama neid t\u00f6\u00f6riistu selleks, et nad teeksid meie eest \u00e4ra suure osa t\u00f6\u00f6st, muuhulgas ka asjade s\u00f5nastamise ja m\u00f5testamise. \u00dchel hetkel me lihtsalt ringleme tohutus automaatselt toodetud s\u00f5numite m\u00e4sus, mida keegi ei ole loonud, sest me ei viitsi seda enam teha ning l\u00f5puks kaovadki \u00e4ra oskused asju n\u00fcansirikkalt s\u00f5nastada ja v\u00e4ljendada, sest kogu aeg \u00fctleme masinatele, et tee seda meie eest \u00e4ra.<\/p>\n

Ma arvan, et see viimane risk on p\u00e4ris, aga j\u00e4llegi, t\u00e4nu oma lastele, kes k\u00e4ivad koolis, ma n\u00e4en, et see asi on juba ette v\u00f5etud. Lapsi \u00f5petatakse mitte lihtsalt laisk olema selle t\u00f6\u00f6riistaga, vaid kasutada seda oma \u00f5ppeprotsessi toena. Mulle j\u00e4llegi tundub, et kui anda inimestele teatud reeglid v\u00f5i t\u00f6\u00f6riistad, kuidas efektiivselt kasutada neid masinaid iseenda toetamiseks, siis t\u00f5en\u00e4oliselt see teadlikkus ja need oskused arenevad.<\/p>\n

Mulle tundub, et need oskused on praegu h\u00e4davajalikud, sest ma ise kasutan ka tehisaru t\u00f6\u00f6riistu oma t\u00f6\u00f6s ja tunnetan, kui kohutavalt raske see on, et masin ei ajaks mingit jama ning ei eksiks. T\u00f5en\u00e4oliselt eksimine ajapikku v\u00e4heneb, aga ei ole v\u00f5imalik, et see p\u00e4riselt \u00e4ra kaob, \u00fctlen ma kultuuriteoreetiku taustaga, sest ta ei suuda kunagi p\u00e4riselt \u00e4ra tunnetada seda konteksti v\u00f5i tausts\u00fcsteemi, milles me tahame end v\u00e4ljendada, seega ta saab olla ikkagi ainult t\u00f6\u00f6riist inimese k\u00e4es.<\/p>\n

Meil on lihtsalt vaja inimkonnana \u00e4ra \u00f5ppida, kuidas neid t\u00f6\u00f6riistu efektiivselt kasutada, siinkohal ma toon meediauurijana sisse moraali- v\u00f5i meediapaanika m\u00f5iste, mis on l\u00e4bi aegade esinenud erinevate uute meediumite tekkides. Mulle tundub, et praegu me tunneme hirme v\u00e4ga palju rohkem, kui need l\u00f5puks p\u00e4riselt p\u00f5hjendatud on.<\/p>\n

Indrek Ibrus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Olen sinuga n\u00f5us, mina ka ei tunne hirmu. K\u00fcll aga tunnetan iga p\u00e4evaga \u00fcha rohkem, et mul on tekkinud sotsiaalmeediat kerides mingi ebaratsionaalne kahtlus k\u00f5ige suhtes. Just kahtlus selles vaates, et kas see, mida ma veebis n\u00e4en, on inimese loodud v\u00f5i mitte. Kas sa saad aru, mida ma silmas pean?<\/p>\n

T\u00f5epoolest, kui ma \u00e4sja nimetasin erinevaid riske, siis lisaks neile tuleb esile tuua ka \u00fcldine kultuuriline segadus, mis kaasneb tekstide autentsusega. Ka ma ise olen viimastel n\u00e4dalatel hakanud aru saama, et v\u00e4ga suur osa nendest toredatest videotest, mis mulle Facebookis v\u00f5i Instagramis ette s\u00f6\u00f6detakse, ei ole v\u00f5ib-olla p\u00e4ris, eriti arvestades, et me teame, kuidas Meta on lubanud kunstlikult toodetud sisu oma platvormidele. Mul on tekkinud hiljuti uus k\u00fcsimus, et hmm, kas see on t\u00f5si v\u00f5i mitte ning see on t\u00f5en\u00e4oliselt oluline risk ehk valeuudiste ja -info levik.<\/p>\n

Euroopas on tekkimas praegu probleem, et tahame seda t\u00fc\u00fcpi informatsiooni arusaadavatel p\u00f5hjustel t\u00f5kestada, aga me k\u00f5ik kasutame Ameerikast p\u00e4rit suuri platvorme, kus praegu suurte poliitiliste vastanduste tulemusena need v\u00e4\u00e4rtushinnangud \u00fchiskondlike riskide osas pole samad mis meil Euroopas.<\/p>\n

Seega Euroopa ees on suur k\u00fcsimus, kuidas ennast kehtestada suurtel digitaalsetel platvormidel nii, et informatsioon oleks t\u00f5ene ja vettpidav. Tegelikult on need tehnilised lahendused olemas, kuidas neid asju t\u00f5kestada, k\u00fcsimus on, kuidas panna suured tehnoloogia- ja meediaettev\u00f5tted neid rakendama. See on praegu meie ajastu \u00fcks suuri v\u00e4ljakutseid, mis Euroopal ees seisab.<\/p>\n

M\u00fcndi teise k\u00fcljena olen viimasel ajal n\u00e4inud mitmeid valdkonna spetsialiste, kes on \u00f6elnud, et varsti see AI-teema vaibub \u00fcldse \u00e4ra, see on ajutine vaimustus ja mingi hetk ilmselt keegi ei r\u00e4\u00e4gi sellest enam. Mis sa arvad, kas see v\u00f5ib nii minna?<\/p>\n

Ei. Olles mingis m\u00f5ttes ka meediainnovatsioonide ajaloolane, siis tegelikult on praegu risk, et \u00f5ige pea toimub v\u00e4ga suur b\u00f6rsikrahh, mis on sarnane umbes 2000. aastal juhtunule, kui v\u00e4ga k\u00f5vasti investeeriti uutesse internetifirmadesse, aga siis saadi \u00fchel hetkel aru, et tootlikus selles sektoris ei ole nii suur, need investeeringud ei anna tulemust ning toimus suur v\u00e4\u00e4rtuse kadu ning tagasit\u00f5mbumine. Teisalt viis-kuus aastat hiljem olid need firmad suuremad kui enne seda suurt krahhi, pean silmas Amazoni ja Google’it.<\/p>\n

V\u00e4ga suur on t\u00f5en\u00e4osus, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb samamoodi, sest investeeringud, mida valdkonda tehakse, on v\u00e4ga-v\u00e4ga suured, aga kui loeme erinevate t\u00f6\u00f6stusvaldkondade anal\u00fc\u00fcse, kus tehisintellekti t\u00f6\u00f6riistu \u00fcritatakse rakendada, siis n\u00e4eme, et teatud tootlikkuse kasv on aset leidnud, aga see pole nii m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Need suured erilahendused, kus asja hakatakse tegema v\u00e4ga teistmoodi ja tekivad uued mudelid, seda veel pole. Nende asjade v\u00e4ljakujunemine v\u00f5tab veel \u00fcmmarguselt viis v\u00f5i rohkem aastat. Suur elumuutus, kuidas AI hakkab p\u00e4riselt majandust \u00fcmber kujunema ning kogu elu muutma, tuleb m\u00f5nede aastate p\u00e4rast, aga \u00e4ra see ei kao. See pole enam lihtsalt v\u00f5imalik.<\/p>\n

Sa oled ka sellest teemast hiljuti kirjutanud<\/a>, aga kui h\u00e4sti ikka need tehisaru lahendused \u2013 v\u00f5iksime neid nimetada t\u00e4psemalt ka keelemudeliteks \u2013 tunnevad ikkagi k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes meid ehk eestlasi ja Eestit?<\/p>\n

See on k\u00f5igile teada asjaolu, et praegu need t\u00f6\u00f6riistad ei ole eesti keeles veel piisavalt head. N\u00e4iteks ChatGPT 4 oli juba \u00fcsna hea, siis tuli ChatGPT 5, mille eesti keel oli \u00e4\u00e4rmiselt kehv, aga just paar p\u00e4eva tagasi vaatasin, et ka selle uue versiooni eesti keel on p\u00e4ris hea.<\/p>\n

Eesti Keele Instituut on l\u00e4bi oma testide v\u00e4lja selgitanud, et Google’i Gemini 2.5 on eesto keeles k\u00f5ige parem. Seega kes tahab emakeeles t\u00f6\u00f6tada, peaks kasutama seda mudelit. Kuid ma arvan, et need keelek\u00fcsimused on ainult aja k\u00fcsimus, kuni need on ka eesti keeles piisavalt head.<\/p>\n

\u00dchelt poolt v\u00f5ime \u00f6elda, et innovatsioonil on mingi nivoo, keelemudel ei saa areneda paremaks ja rikkalikumaks kui keel p\u00e4riselt on, aga mul on kultuuriteoreetikuna v\u00e4ike h\u00fcpotees, et mingil hetkel hakkavad meie keelt arendama just need mudelid, sest nad tahavad rohkem \u00f6elda. K\u00f5ik kasutavad neid mudeleid ka samal ajal, seega mingite aastate p\u00e4rast hakkavad keele arengud vedama just need mudelid, samamoodi nagu praegu veavad seda arengut internetiv\u00e4ljendid.<\/p>\n

Meie laiem probleem on see, et kuigi keele arengu vaates on varsti k\u00f5ik ilmselt \u00fcsna h\u00e4sti, siis kas nad m\u00f5istavad eesti kultuuri t\u00e4henduss\u00fcsteeme piisavalt h\u00e4sti, ja mitte ainult keelest l\u00e4htuvalt, vaid ka laiemalt, ka n\u00e4iteks kogu audiovisuaalse kultuuri vaates. Ning kas me samal ajal tahame, et kogu seda teenust hakkavad pakkuma Ameerikast p\u00e4rit tehnoloogiagigandid? Kui me v\u00e4ljendame muret, et pole teada, kas tulevikus emakeeles minuga k\u00f5nelev k\u00fclmkapp minust piisavalt h\u00e4sti aru saab, siis peame andma oma suurandmeid Ameerika gigantidele, siis \u00fctleme seejuures seda, et me tahame, et need gigandid oleksid igas meie elufaasis sees: nad juhiksid meie k\u00fclmkappe, autosid ning laias laastus poolt meie elu, samal ajal me ei tea, kuidas need tehisaru mudelid t\u00f6\u00f6tavad ja otsuseid teevad.<\/p>\n

Euroopas on meie vastutus selles, et saaksime oma juhtida ja enda kasutusse kogu selle protsessi: kuidas meie andmeid kasutatakse tehisintellekti t\u00f6\u00f6riistade tegemiseks, kuidas nad oma otsuseid teevad ja kuidas neid oleks k\u00f5ige asjakohasem rakendada erinevate teenuste koosseisus. V\u00e4ga teretulnud on see, et \u0160veits ja Soome ning ka meie oma valitsus liiguvad selle poole, et andmed ei liigu Euroopast v\u00e4lja, aga samas ka me ise kontrollime seda, kuidas neid mudeleid treenitakse ning nende toimimine on arusaadav, l\u00e4bipaistev ja seletatav.<\/p>\n

Kui v\u00e4ide on see, et tehisaru saab olema nii keskse t\u00e4htsusega ning hakkab j\u00e4rgmises innovatsioonits\u00fcklis meie elusid igas m\u00f5ttes m\u00f5jutama, siis on \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et me \u00fchiskondadega kontrollime neid masinaid. Seda me ei saa teha, kui anname vastuse \u00e4ra lombitagustele ettev\u00f5ttele, me peame seda ise tegema, t\u00f5en\u00e4oliselt ka avalikku raha sinna alla panema, aga mulle tundub, et see on l\u00e4hema aastak\u00fcmnete Euroopa suver\u00e4\u00e4nsuse kontekstis kriitilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n

Indrek Ibrus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Oled r\u00e4\u00e4kinud siin tulevikuvisioonist ning selles, mis v\u00f5ib juhtuda viie v\u00f5i k\u00fcmne aasta p\u00e4rast, aga 2025. aasta l\u00f5pus on hea vaadata ette ka sellesse, mida toob j\u00e4rgmine aasta. Millised tendentsid 2026. aastal sinu hinnangul veel s\u00fcveneda v\u00f5i juurde tekkida v\u00f5ivad?<\/p>\n

T\u00f5en\u00e4oliselt see arengutrajektoor j\u00e4rgmiseks paariks aastaks tehisaru vaates on see, et need mudelid l\u00e4hevad aina kvaliteetsemaks, mis on toimunud juba ka viimastel aastatel. Keeleoskus paraneb, tehisaru arendajad saab enda k\u00e4tte kvaliteetsema materjali, olen ka ise kirjutanud paar raamatut ja allkirjastanud hiljuti ka kirjastuse palvel paar lepingut, et ka minu kirjutatud raamatuid saaks pakkuda tehisaru mudelite arendajatele ning hiljem saan ka ilmselt mingi kopika, kui see nii l\u00e4heb.<\/p>\n

See t\u00f6\u00f6, et need mudelid saaksid anda h\u00e4id vastuseid erinevatele eluvaldkonna k\u00fcsimustele, l\u00e4heb \u00fcha paremaks ja audiovisuaallahendused samamoodi muutuvad \u00fcha v\u00f5imekamateks. BFM-is tegeleme vist juba igap\u00e4evaselt k\u00fcsimusega, kuidas saame v\u00f5tta tehisaru kasutusena ka filmi- ja audiovisuaalkultuuri tudengitega, et nad saaksid hakata katsetama nende uute riistadega, sest nende tulevik m\u00f5ne aasta p\u00e4rast, kui nad sisenevad t\u00f6\u00f6turule, on see, et nad kasutavad ka neid riistu oma loomeinstrumentidena. Praegu on need \u00fcsna ebaefektiivsed, paned natukene teksti sisse ja saad midagi sarnast v\u00e4lja, aga on vaja, et audiovisuaalse sisu loojatel oleks selle loome \u00fcle absoluutselt ja sajaprotsendiline kontroll. Selles osas innoveerimine ja eksperimenteerimine k\u00e4ib.<\/p>\n

Paaril l\u00e4hemal aastal on see trajektoor selge, lihtsalt mudelid muutuvad kvaliteetsemaks. Huvitav k\u00fcsimus on ikkagi see, kui me r\u00e4\u00e4gime filmist, televisioonist ja audiovisuaalkultuurist, et milliseid uusi formaate siin hakkab tekkima. Kui varem r\u00e4\u00e4kisime, et kas inimesed tahavad tarbida ainult automatiseeritud kultuuri, siis t\u00f5en\u00e4oliselt need eksperimendid ootavad meid juba 2026. aastal ees. Umbes niiviisi, et Indrek Ibrus on huvitatud sedalaadi sisust, kas me saame toota ainult talle m\u00f5eldud personaliseeritud telesarja?<\/p>\n

Tegelikult oleks see nii investeeringumahukas ja vajaks v\u00e4ga palju arvutusressurssi ja seda teed t\u00f5en\u00e4oliselt ei minda, aga nende asjadega hakatakse juba l\u00e4hiajal eksperimenteerima ja hakkame n\u00e4gema veel enam personaliseeritud ja v\u00f5ib-olla interaktiivsemat sisu.<\/p>\n

Loomulikult igasugune personaliseerumine t\u00e4hendab uusi riske, meil puudub \u00fchine kultuurkogemus ja meil pole omavahel millestki r\u00e4\u00e4kida. Kui sa viie aasta p\u00e4rast tuled mind intervjueerima, siis mina ei tea, mida sa tarbid ja mina ei tea, mida sina tarbid, seega intervjuu l\u00f5peb kiirelt (naerdes).<\/p>\n

Praegu on ilmselt veel minu ja sinu kultuuriruumis kokkupuutepunkte. Detsember on kokkuv\u00f5tete tegemise aeg, selle audiovisuaalkultuuri vestluse l\u00f5petuseks v\u00f5iksidki \u00e4kki tuua v\u00e4lja paar enda lemmikut filmi v\u00f5i sarja t\u00e4navusest aastast.<\/p>\n

See ei ole kuigi teadlik valik, aga ma olen m\u00e4rganud, et juhtun vabadel hetkel eelistama igasugu ulmeainelisi telesarju. Ning mulle tundub, et viimased aastad on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed ka suurejooneliste ja eriliste ulmesarjade poolest, mis ennek\u00f5ike just Apple TV+ platvormil ilmavalgust n\u00e4inud. T\u00f5staksin esile Isaac Asimovi “Asumi” ekraniseeringu, aga ka “Severance’i” ja “Silo” sarjad. Neid olen nautinud k\u00f5ige muu seas.<\/p>\n

<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sel n\u00e4dalal saime lugeda, et suure t\u00f5en\u00e4osusega saab sinust Tallinna \u00dclikooli rektorikandidaat. ERR-ile antud kommentaaris \u00fctlesid, et TL\u00dc-d…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64098,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,28133,140,407,13575],"class_list":{"0":"post-64097","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-indrek-ibrus","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-tallinna-ulikool","17":"tag-tlu"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115716709893120098","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64097","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64097"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64097\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64098"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64097"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64097"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64097"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}