Riigikogu j\u00e4\u00e4tmereformi otsus on ajalooline ja eestlastel p\u00f5hjust uhkust tunda. Keerulisest teemast tasub iga\u00fchel meelde j\u00e4tta see, et pakendeid ei pea varsti enam viima kaugemale eraldi konteinerisse, vaid nende \u00e4ravedu muutub v\u00f5imalikuks igast majapidamisest, kirjutab Kadi Kenk.<\/p>\n
Riigikogu otsustas \u00e4sja \u00e4ra \u00fcle k\u00fcmnendi kestnud paigalseisu j\u00e4\u00e4tmereformi, mis l\u00f5puks aitab j\u00e4\u00e4tmemajanduse ummikust v\u00e4lja, teeb materjalide \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise lihtsamaks ning aitab v\u00e4hendada j\u00e4\u00e4tmeteket. V\u00e4ljapaistvaim muutus iga inimese jaoks on see, et j\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumine \u00fchtlustub \u00fcle Eesti. Pakendite \u00e4ravedu muutub v\u00f5imalikuks k\u00f5igist majapidamistest ning seda hakkab korraldama kohalik omavalitsus.<\/p>\n
Kui 2008. aastal toimus “Teeme \u00c4ra!” \u00fcleriigiline koristusp\u00e4ev, siis oli selle p\u00f5hjuseks aastak\u00fcmnete kaupa metsa veetud pr\u00fcgi. 10 000 tonni pr\u00fcgi, mis \u00fche p\u00e4evaga kokku koguti, s\u00fcmboliseeris uut \u00fchiskondlikku kokkulepet: pr\u00fcgil ei ole kohta meie looduses!<\/p>\n
See oli vastutuse v\u00f5tmine oma riigi ja kodu hea k\u00e4ek\u00e4igu eest. See andis ka t\u00f5uke kutsuda kohalikes omavalitsustes ellu korraldatud j\u00e4\u00e4tmeveo teenus, mis t\u00e4hendas, et igal majapidamisel on ligip\u00e4\u00e4s mugavale pr\u00fcgi \u00e4raveole. Samuti t\u00e4hendas see, et enam polnud v\u00f5imalik pr\u00fcgi metsa viies v\u00e4ltida tasu, mis pr\u00fcgi k\u00e4itlemise eest on vaja maksta.<\/p>\n
Palju vett (ja pr\u00fcgi) on aga sellest ajast merre voolanud ning kodudes tekkivate j\u00e4\u00e4tmete iseloom on oluliselt muutunud. Vaata oma ostukorvi, iga ostuga saame kaasa aina suurema hulga pakendeid. See t\u00e4hendab, et kuigi kodus ei teki \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju pr\u00fcgi (st kasutusk\u00f5lbmatuid tarbeesemeid), siis on igas kodus \u00fcle pakendeid.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ongi sarnaselt sellele, nagu kunagi kehtestati inimestele kohustus visata pr\u00fcgi pr\u00fcgikasti, mitte metsa, kehtestatud pakenditootjatele kohustus ise oma turule lastud pakendite eest hoolt kanda. Nii on see \u00fcle Euroopa. Kuid seda teevad tootjad ainult juhul, kui pakendid on liigiti kogutud ja pakendikonteinerites tootjatele tagastatud.<\/p>\n
Inimlik mugavus on p\u00f5hjustanud selle, et kui sa ei ela just avaliku pakendikonteineri k\u00f5rval v\u00f5i pakenditootja pole ise sulle pakendikonteineriteenust pakkunud, siis kodus segunevad pakendid ikka pr\u00fcgiga ja sealt neid enam v\u00e4lja ei v\u00f5eta.<\/p>\n
Seep\u00e4rast v\u00f5ib vastuv\u00f5etud j\u00e4\u00e4tmereformi hellitavalt nimetada ka “Teeme \u00c4ra!” 2.0. Kui 2008. aastal k\u00e4is \u00fcheskoos pr\u00fcgi koristamas 50 000 inimest, siis n\u00fc\u00fcd on k\u00f5igil eestlastel v\u00f5imalik oma kodu juures oma pr\u00fcgikastid t\u00fchjana hoida ja kodudesse voolanud suurim j\u00e4\u00e4tmevoog, pakendid, tootjale tagasi anda. Nende kulul, nagu see alati on pidanud olema. 2008. aastal tegime pr\u00fcgist puhtaks oma looduse, n\u00fc\u00fcd teeme korda oma pr\u00fcgikastid.<\/p>\n
“J\u00e4\u00e4tmerefom loob ka v\u00f5imaluse tehnoloogia abil tekitada j\u00e4\u00e4tmeandmete j\u00e4lgitavus. L\u00e4bipaistvus annab omakorda t\u00f5uke targemale planeerimisele.”<\/p>\n
J\u00e4\u00e4tmereform on “Teeme \u00c4ra!” 2008. aasta kampaaniaga sarnane veel teisel p\u00f5hjusel. Tookord oli meie tehnoloogiapioneer Ahti Heinla v\u00e4lja arendanud pr\u00fcgikaardi, millele vabatahtlike abiga m\u00e4rgiti \u00e4ra k\u00f5ik asukohad, kus pr\u00fcgi leidus. Selline l\u00e4bipaistvus v\u00f5imaldas planeerida suuremahulist kaasamist ning logistikat. J\u00e4\u00e4tmerefom loob ka v\u00f5imaluse tehnoloogia abil tekitada j\u00e4\u00e4tmeandmete j\u00e4lgitavus. L\u00e4bipaistvus annab omakorda t\u00f5uke targemale planeerimisele.<\/p>\n
Aastaid on k\u00f5ikide poliitiliste m\u00e4ngude ja \u00e4ride lobit\u00f6\u00f6 taustal Eestis proovitud j\u00e4\u00e4tmetekke v\u00e4hendamist ja ringlussev\u00f5ttu arendada v\u00e4ga pehmelt ja heausklikult. Reeglite ja n\u00f5uete asemel on kannatlikult koputatud pakendajate ja j\u00e4\u00e4tmefirmade s\u00fcdametunnistusele, kuid tulutult. J\u00e4\u00e4tmeveoteenus on endiselt segadusttekitav, j\u00e4\u00e4tmete hulgad aina kasvavad ja seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt valdkondades, kus on oluline tootjate tegutsemine.<\/p>\n
Uus seadus muudab v\u00f5imalikuks, et v\u00e4hem reostavad ettev\u00f5tted saavad parem olemisest ka teenida.<\/p>\n
Kui inimesed kuulevad, et isegi liigiti kogutud j\u00e4\u00e4tmeid \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda ei saa, siis vastus sellele pole mitte liigiti kogumisest loobuda, vaid veelgi selgemalt k\u00f5ige probleemsemad tooted tootjatele tagasi saata. Sest see on pakenditootjale kallis. Investeeringutel on m\u00f5tet vaid siis, kui need aitavad taolisi kulusid v\u00e4ltida. Tugeva seadusliku aluse t\u00e4htsust nende vastutusele v\u00f5tmiseks ei saa alahinnata.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kida v\u00f5ib veel sellest, kuidas j\u00e4\u00e4tmerefomi ellu kutsumata j\u00e4tmine t\u00e4hendanuks meile trahve ja sedagi, et igas pakendis on tilgake Venemaa naftat. Aga \u00f5ige otsuse tegemine riigikogus ei peaks kunagi olema trahvide ja \u00e4hvarduste tagaj\u00e4rg, vaid aluseks peaks olema sisuline arusaam, millist \u00fchiskondlikku korda me oma riigis tahame luua. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b \u00fcle kohalikele omavalitsustele j\u00f5udu soovida uute s\u00fcsteemide ellu kutsumisel. Puhtam Eesti on v\u00f5imalik, teeme \u00e4ra, uuesti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogu j\u00e4\u00e4tmereformi otsus on ajalooline ja eestlastel p\u00f5hjust uhkust tunda. Keerulisest teemast tasub iga\u00fchel meelde j\u00e4tta see, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64165,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,9896,10996,32533,4080,28,29,19,20720,32534,25,4156,6934,32532,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-64164","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaatmed","19":"tag-jaatmereform","20":"tag-kadi-kenk","21":"tag-kohalikud-omavalitsused","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-pakendid","26":"tag-pakendijaatmed","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-prugi","29":"tag-prugivedu","30":"tag-teeme-ara","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115717083258895099","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64164","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64164"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64164\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64165"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64164"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64164"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64164"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}