![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/d6aa4a21766b23f11acba8ff23f68f10_origin_1.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Hall, sombune, udune, kopitanud, jahe, r\u00e4\u00e4mas, \u00fche jalaga hauas, teise jalaga k\u00fclmas merevees \u2013 just selline on Piret Jaaksi romaani “P\u00f5dravalgus” toimumispaik, pisike rannak\u00fcla, kus on kaks linnast saabunud uustulnukat, \u00fcks pood, \u00fcks k\u00f5rts, \u00fcks politseinik ning umbes-t\u00e4pselt \u00fcks normaalne mees, Jumalat pead juba naaberk\u00fclast otsima. Kuigi raamatu tagakaanel olev tutvustus kirjeldab seda kui \u00fche mehe ja naise uue alguse ja enese otsimise lugu, on minu meelest pigem tegu looga \u00fchest naisest, kes l\u00f5puks aastaid tagasi l\u00f5ppenud loo otsad kokku seob. P\u00e4ris uus algus saabub alles raamatu viimases peat\u00fckis, k\u00f5ik sellele eelnev on \u00fcks pikk-pikk l\u00f5pp (mis ei m\u00f5ju lugejale kohe kindlasti l\u00f5putu \u00f5udusena).<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga \u2013 kaks linlast, abielupaar Anna ja Askur, kolivad peale nuris\u00fcnnitust linnast minema, et alustada uuesti, \u00f5ppida uuesti teineteist armastama, terveks saada. Tagasi loodusesse, tagasi juurte juurde! Tee t\u00f6\u00f6d ja n\u00e4e vaeva, siis tuleb armastus! H\u00f5issa! Tee s\u00fc\u00fca ja t\u00f5mba normiks, naine! Sest just seda otsibki meespeategelane \u2013 normaalsust. Naasmist \u00f5nnetuse-eelsesse aega, mil k\u00f5ik oli veel h\u00e4sti, kui paarike polnud veel midagi kaotanud, kui naine k\u00e4itus harilikult. Maalekolimine ei saa neile k\u00fcll last tagasi anda, kuid nad loodavad v\u00e4hemalt kuidagigi teineteisega hakkama saada.<\/p>\n
Mehe ja naise soovid aga p\u00f5rkuvad: Askur otsib normaalsust normikohasusest, Anna aga sisemise rahu taastamisest. Just pidev p\u00fc\u00fcd normidele ja ideaalidele vastata on see, mis Askurit aina vihasemaks ajab, frustreerib, taguotsast n\u00e4ksab ja rahule ei j\u00e4ta. V\u00f5itlus m\u00fc\u00fctidega “\u00f5igest mehest”, perekonnapeast, taluperemehest, jahimehest, kes teab, mis tunne on loomalt elu v\u00f5tta, viib ta k\u00fcll metsade vahele, s\u00fcgava laane r\u00fcppe, kuid tegelikult peksab mees peaga vastu k\u00f5ige tavalisemat tellistest laotud m\u00fc\u00fcri, millesuguse leidmiseks ei pea linnas kaua ringi uitama. Alludes pidevale tungile olla k\u00f5ige mehelikum mees, keda siinpool Siberit \u00fcldse kunagi n\u00e4htud, seab Askur endale v\u00f5imatuid eesm\u00e4rke ning asetab tahes-tahtmata ise oma \u00f5lule meeletu s\u00fc\u00fckoorma, milles ta vahetpidamata oma naist s\u00fc\u00fcdistab.<\/p>\n
Aga naine ise? Askur \u00fctleb, et too on kas vait v\u00f5i ajab mingit soga, m\u00f5istujuttu. On omal pea mingite m\u00fc\u00fctidega puhta sassi ajanud. Rahvas \u00fctleb: kummitusnaine. Ei tea, kas tast \u00fcldse enam elulooma saab. Anna ise uitab ringi, \u00fcritab meeleheitlikult luua kontakti v\u00e4lismaailmaga, kuid p\u00f5rkub kogu aeg mingi n\u00e4htamatu seina vastu. S\u00f5nad lihtsalt ei tule, inimesed ei \u00fctle seda, mida vaja, ei j\u00f5ua kuidagi temaga samale lainele. Samm-sammult j\u00f5uab Anna aga k\u00fclale aina l\u00e4hemale, saavutades kontakti kahe naisega, kelle trots ja (n\u00e4iline) k\u00fc\u00fcnilisus teda ei heiduta, vaid pigem tekitavad mingi sisemise vajaduse nendeni j\u00f5uda. T\u00f5rjuvad nii kuis jaksavad \u2013 l\u00fchikesed ja natuke \u00f5eladki vastused, \u00fcleolev hoiak, t\u00e4iesti klassikaline kompott \u2013, aga Anna paneb samasuguse sihikindlusega vastu. Huvi nende t\u00f5rksate naiste vastu on Anna ja Askuri \u00fcks v\u00e4heseid \u00fchiseid jooni, sest just nendega saavutavad nad esimesena mingi p\u00e4ris kontakti, mis kisub neid v\u00e4lja sellest tohuvabohust, kuhu nad end aina s\u00fcgavamale sisse kaevavad.<\/p>\n
Naised on eriliselt seotud ka Jaaksi romaani nii-\u00f6elda nimitegelasega\u00a0\u2013 p\u00f5dravalgusega. Anna hakkab talus \u00fcksinda \u00f5htuid veetes n\u00e4gema \u00fcht \u2013 p\u00f5tra? V\u00f5i meest? P\u00f5drapeaga meest? Kui ta kuuleb, et ta pole ainus naine, kes teda n\u00e4inud on, hakkab ta olendit usaldama. Anna on k\u00fcll juba varem kuulnud rahvajutte m\u00fc\u00fctilistest p\u00f5der-inimestest, kuid see mees pole vaid m\u00fc\u00fct, ikka \u00fcsna p\u00e4ris mees, kes pakub talle seda tuge, mida metsas ringi trampiv Askur anda ei suuda. Selline \u00fclim ebanormaalsus\u00a0\u2013 p\u00f5drapeaga mees pole k\u00f5ige tavalisem k\u00fclaline \u00f5htus\u00f6\u00f6gilauas \u2013 on just see kark, mida Anna vajab.<\/p>\n
P\u00f5der ei tee iseenesest midagi enneolematult maagilist \u2013 ta lihtsalt kohtleb Annat nagu v\u00f5rdset, nagu naist. Kuulab ta muresid, tantsib temaga, on lihtsalt seal. Partner, kes tahab temaga \u00fche laua taga istuda, on piisav, et Anna leiaks endast seda j\u00f5udu, mis aitaks leinast taastuda. P\u00f5der ja p\u00f5dravalgus ilmutavad end naistele just siis, kui nad vajavad v\u00e4list kinnitust v\u00f5i t\u00f5uget, et nende sisetunne on \u00f5ige, ning et nad on ka piisavalt tugevad, et sisetunde j\u00e4rgi tegutseda. Annal ei ole p\u00f5tra vaja selleks, et lapse kaotuse leinast lahti lasta, vaid hoopis selleks, et leinaga elama \u00f5ppida.<\/p>\n
Kui Annale oli kolimine rannak\u00fclla esimene samm paranemiseni, tagasiastumine omaenda nahka, siis Askurile on see katastroof \u2013 p\u00f5dravalguse vihk ei lange talle kunagi. Selmet vaadata Anna kombel iseendasse, proovib ta \u00fcmbritsevat muuta: kontrollida Annat, viia elu konventsioonide mugavatesse roobastesse, seda k\u00f5ike meheliku j\u00f5u ja j\u00f5hkrusega. J\u00e4ikus ei vii aga sihile, vaid s\u00fcvendab ta meeleheidet, ning punni, mis sa punnid, l\u00f5puks lendab k\u00f5ik ikka vastu taevast. Annale on p\u00f5dravalgus teeviit tagasi iseenda juurde, Askurist aga l\u00e4heb see lihtsalt suure kaarega m\u00f6\u00f6da. Ega ta poleks seda abi vist tahtnudki.<\/p>\n
Mingil imelikul kombel meenutas “P\u00f5dravalgus” mulle Kivir\u00e4ha “Rehepappi” \u2013 \u00fcsna kohatu v\u00f5rdlus, sest peale asjaolu, et tegu on kahe m\u00fc\u00fctilis-realistliku teosega, mis leiavad aset Eestis ja novembris, pole neil tegelikult suurt \u00fchist. Siiski ei j\u00e4tnud see paralleel mind rahule, ning asi on vist faktis, et m\u00f5lema teose m\u00fc\u00fctiline pool tundub mulle nii\u2026 oma? Rahvajutud p\u00f5drast, kes liiga kauaks \u00fcksinda koju j\u00e4etud naisi k\u00fclastab, on k\u00fcll p\u00e4rit Siberist ning mulle sarnast lugu eesti rahvaluulest ei meenu, kuid samas ei ole sellel m\u00f5ru v\u00e4lismaiset maiku, mis muidu tihti eestlaste spirituaalsusega kaasas k\u00e4ib. Muidu ju ikka hiina meditsiin ja India t\u0161akrad.<\/p>\n
Raamatu edenedes meenutas Jaaksi p\u00f5der mulle \u00fcha enam meie Suurt T\u00f5llu \u2013 ta tuleb tagasi siis, kui eestlastel teda p\u00e4riselt vaja on. Umbes t\u00e4pselt sama rolli t\u00e4idab m\u00fc\u00fct “P\u00f5dravalguses” \u2013 ta on abimees, toimetulekuvahend, miski, mis meid tegelikult “p\u00e4ris” maailma k\u00fcljes kinni hoiab. Ta on siin ainult siis, kui teda vaja on, kui m\u00f5ni tegelane on oma eluga p\u00e4riselt ummikus. Jaaks ei pinguta m\u00fc\u00fctilise maailma loomisega \u00fcle, vaid k\u00e4ib m\u00f6\u00f6da seda kuldset keskteed, kus ta on \u00fchtaegu usutav ja samas ebamaine. Seda ei seletata lahti, aga ega pole ju vajagi \u2013 see polegi asja iva.<\/p>\n
Kui Lonitseeral on kahtluse kicced, siis Jaaksil on p\u00f5rmust t\u00f5usmise p\u00f5drad. Anna oli omadega p\u00f5hjas mis p\u00f5hjas, ta oli koos lapsega kaotanud iseenda, ainus pidepunkt \u2013 Askur \u2013 t\u00f5mbus aina kaugemale. Just siis tuleb see p\u00f5der, kelle abik\u00e4si (abis\u00f5rg?) ta august v\u00e4lja t\u00f5mbab. Ning mitte ainult Anna \u2013 valgusega kaasneb tihti soojus ning see soojus levib Anna kaudu aina kaugemale. M\u00fc\u00fcdist saab t\u00f5elisus, vanaema pliidi \u00e4\u00e4res jutustatud lood m\u00f5jutavad “p\u00e4ris” maailma rohkem, kui arvatagi oskaks. Ehk selleks neid m\u00fc\u00fcte vaja ongi \u2013 nihutades meie arusaama sellest, mis on v\u00f5imalik, nihutavad nad ka meie endi tegutsemise potentsiaali piire.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hall, sombune, udune, kopitanud, jahe, r\u00e4\u00e4mas, \u00fche jalaga hauas, teise jalaga k\u00fclmas merevees \u2013 just selline on Piret…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64233,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,23868,32580],"class_list":{"0":"post-64232","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-piret-jaaks","16":"tag-podravalgus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115717468626544124","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64232"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64232\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64233"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64232"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64232"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}