Laulja Haldi V\u00e4lim\u00e4e r\u00e4\u00e4kis saates “Hommik Anuga”, et Marju Kuut on inspireerinud teda olema muusik, kes ei j\u00e4tagi kedagi k\u00fclmaks. “Sa kas vaimustad inimesi v\u00f5i sa ei meeldi neile, aga mitte, et sa j\u00e4tad kedagi \u00fcksk\u00f5ikseks,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Kuu aega tagasi n\u00e4gi ilmavalgus V\u00e4lim\u00e4e esimene laps, poeg Theodor. Muusika saatis v\u00e4rsket ilmakodanikku juba enne s\u00fcndi. “V\u00e4ike Theodor on \u00fcldse olnud kogu aeg muusika sees, ka siis kui ta oli k\u00f5hus. Ta oli 30 kontserti minuga kaasas,” lausus V\u00e4lim\u00e4e.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on huvitav n\u00e4ha, kuidas laps muusikale reageerib. Esimest korda laulis ema pojale kohe p\u00e4rast s\u00fcndi. “Ta s\u00fcndis keisril\u00f5ikega. Kui ta mulle p\u00e4rast k\u00f5hust v\u00e4lja v\u00f5tmist n\u00e4kku pandi, laulsin talle kohe. Ja kohe oli vaikus. T\u00e4ielik rahunemine,” meenutas ta.<\/p>\n
V\u00e4rske ilmakodaniku k\u00f5rval ei ole V\u00e4lim\u00e4e t\u00f6\u00f6d j\u00e4tnud. Veebruaris m\u00f6\u00f6dub 80 aastat laulja Marju Kuudi s\u00fcnnist. Sel puhul on valmis saanud uus kogumikalbum “\u00dcksi, kuid vabana”, mida V\u00e4lim\u00e4e koos oma b\u00e4ndi, Vaiko Epliku ja erik\u00fclalistega detsembri l\u00f5pus \u00fcle Eesti esitab.<\/p>\n
V\u00e4lim\u00e4e r\u00e4\u00e4kis, et kogumiku teeb eriliseks, et 2022. aastal meie seast lahkunud Kuut oli alguses selle loomise juures.<\/p>\n
“Siin plaadil on peal sellised lood, mille Marju ise v\u00e4lja valis. Ma usun, et nii m\u00f5nelegi eestlasele on kuhugi ajusoppi j\u00e4\u00e4nud see tunne, et Marjule ei meeldinud need lood, mida ta siin n\u00f5ukogude Eestis oli salvestanud. P\u00e4ris nii see tegelikult ei ole. Ka \u00fches intervjuus on ta ise v\u00e4itnud, et lood ise olid imeilusad, nende lugude vastu ei ole tal midagi, orkestreeringud ja meloodiad olid k\u00f5ik v\u00e4ga kaunid. Aga kuna tolle aja tehnilise v\u00f5imekuse t\u00f5ttu oli v\u00f5imalik lindistada v\u00f5ib-olla kaks korda, siis tema jaoks oli tema esitustes nii palju vigu, et ta ei suutnud neid lugusid enam hiljem kuulata. Ja t\u00f5si, “Raagus s\u00f5nu” ta lihtsalt ei jaksanud l\u00f5puks enam laulda,” avas ta.<\/p>\n
Kuigi Kuut ei p\u00e4lvinud n\u00f5ukogude ajal sellist publiku armastust nagu mitmed tema p\u00f5lvkonnakaaslased, n\u00e4eb V\u00e4lim\u00e4e, et Kuut on ajas \u00fcha rohkem eestlastele s\u00fcdamesse pugenud.<\/p>\n
“Nii palju kui ma olen tagantj\u00e4rele kuulnud, siis tollel ajal ikkagi suur osa rahvast ei pidanud tema laulmist k\u00f5ige kaunimaks. Ilmselt oli asi improvisatsioonilisuses ja selles julguses oma h\u00e4\u00e4lega m\u00e4ngida. Ta oli teistmoodi, ta ei olnud korrektne. Aga n\u00fc\u00fcd on ta tagantj\u00e4rele leidnud koha suures osas Eesti kuulaja s\u00fcdames.,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kuigi V\u00e4lim\u00e4el ei \u00f5nnestunud Kuudiga kohtuda, on ta tema kohta v\u00e4ga palju uurinud ja lugusid kuulnud. Inimesena oli Kuut olnud v\u00e4ga k\u00f5va karakter.<\/p>\n
“M\u00f5nel m\u00e4\u00e4ral konfliktne, mis on selles m\u00f5ttes \u00e4ge, et kui me r\u00e4\u00e4gime \u00fcle\u00fcldiselt muusikutest, siis see on miski, mis Marju Kuudi puhul on mind \u00fcldiselt ka inspireerinud olema selline muusik, et kas sa vaimustad inimesi v\u00f5i sa ei meeldi neile, aga mitte, et sa j\u00e4tad kedagi \u00fcksk\u00f5ikseks. Marju Kuudiga oli t\u00e4pselt sama,” lausus V\u00e4lim\u00e4e.<\/p>\n
Peagi l\u00f5ppev aasta on V\u00e4lim\u00e4e elus muu hulgas ka enda loomingu vallas viljakas ja mitmekesine olnud. Juulis toimunud \u00fcldlaulupeol k\u00f5las lastekooride esituses tema ja Aare K\u00fclama loodud laul “Oma m\u00f5tete mets”. 2019. aastal tantsiti tema loo “Raba” j\u00e4rgi\u00a0 tantsupeol.<\/p>\n
Muusikus s\u00f5nul on oma loomingu laulu- ja tantsupeol kuulmine v\u00f5imas tunne, mis muudab v\u00e4ga alandlikuks.<\/p>\n
“See ei ole pai sinu egole, mida v\u00f5ib juhtuda muudel juhtudel, kui sa \u00f5nnestud kuskil. Vastupidi, see tekitab elu ees alandlikkust. Tohutult suur t\u00e4nulikkus, et kuidas selline asi juhtus,” kirjeldas ta toonaseid emotsioone,<\/p>\n
Suve alguses tegi ta koos oma ansambliga Flamingod koost\u00f6\u00f6d Michael Jacksoni pikaaegse kaasteelise Alan Prateriga, kellega koos anti v\u00e4lja uus versioon laulust “\u00d5ite aeg”. Prateriga ristus V\u00e4lim\u00e4e tee kevadel toimunud Tallinn Music Weekil Funk Embassy laulukirjutajate laagris. “Juba esimesel p\u00e4eval klappis meil kohe sekundi pealt,” r\u00f5\u00f5mustas muusik.<\/p>\n
***<\/p>\n
“Mind veel ei ole”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Laulja Haldi V\u00e4lim\u00e4e r\u00e4\u00e4kis saates “Hommik Anuga”, et Marju Kuut on inspireerinud teda olema muusik, kes ei j\u00e4tagi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64329,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,32629,32630,26750,241,27388,140],"class_list":{"0":"post-64328","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-celebrities","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-haldi","16":"tag-haldi-ans-flamingo","17":"tag-haldi-valimae","18":"tag-kuulsused","19":"tag-marju-kuut","20":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115718109481042068","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64328","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64328"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64328\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64329"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64328"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64328"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64328"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}