{"id":6453,"date":"2025-09-28T03:20:16","date_gmt":"2025-09-28T03:20:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/6453\/"},"modified":"2025-09-28T03:20:16","modified_gmt":"2025-09-28T03:20:16","slug":"ulla-saar-lapse-koige-olulisem-too-on-oppimine-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/6453\/","title":{"rendered":"Ulla Saar: lapse k\u00f5ige olulisem t\u00f6\u00f6 on \u00f5ppimine | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Kui tahame, et meie lastel oleks tulevikus v\u00f5imalus luua t\u00f6\u00f6turul arvestatavat lisandv\u00e4\u00e4rtust, mitte olla sunnitud leppima madalapalgalise lihtt\u00f6\u00f6ga, peame v\u00e4\u00e4rtustama haridust, kirjutab Ulla Saar.<\/p>\n<p>Riigi eesm\u00e4rk on toetada lapsi haridustee j\u00e4tkamisel peale p\u00f5hikooli, sest see loob neile vajalikud eeldused tulevaseks kvaliteetseks t\u00f6\u00f6eluks. Just sel eesm\u00e4rgil pikeneski t\u00e4navu 1. septembrist noorte \u00f5ppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni ja edaspidi tuleb noortel lisaks p\u00f5hiharidusele omandada ka g\u00fcmnaasiumi v\u00f5i kutseharidus.<\/p>\n<p>Usun, et me k\u00f5ik m\u00f5istame, et 15\u201317-aastaste koht on eelk\u00f5ige koolis. \u00dcksnes p\u00f5hiharidus ei taga t\u00e4nap\u00e4eva t\u00f6\u00f6turul ja muutuvas maailmas ei tasuvat ametit ega kindlustunnet tulevikuks. Haridustee poolelij\u00e4tmine suurendab riski j\u00e4\u00e4da t\u00f6\u00f6tuks ja langeda vaesuse ning sotsiaalse t\u00f5rjutuse ohvriks.<\/p>\n<p>Koolikohustusega lastel on alati olnud t\u00f6\u00f6lepinguga t\u00f6\u00f6tamise piirangud ning neid ei muudeta. <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609813311\/toolepingu-seaduse-muudatused-lubavad-15-17-aastastel-tootada-kaks-tundi-paevas\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">\u00d5ppet\u00f6\u00f6 ajal tohib t\u00f6\u00f6tada maksimaalselt kaks tundi p\u00e4evas<\/a>. Miks? Sest t\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6tamine ei saa k\u00e4ia k\u00e4sik\u00e4es kvaliteetse hariduse omandamisega.<\/p>\n<p>Kui teismeline p\u00e4rast 8-tunnist koolip\u00e4eva koju j\u00f5uab, peaks tal olema v\u00f5imalus puhata, teha trenni v\u00f5i tegeleda hobidega. Vajadusel on v\u00f5imalik ka teha t\u00f6\u00f6d, kuid noore tervise ja hariduse huvides ongi seda piiratud kahele tunnile p\u00e4evas ajal, mil kool kestab.<\/p>\n<p>Selline p\u00f5him\u00f5te tuleneb Euroopa Liidu \u00f5igusest. Ka rahvusvahelised kokkulepped r\u00f5hutavad, et alaealise p\u00f5hit\u00f6\u00f6 on \u00f5ppimine. T\u00f6\u00f6 on lubatud vaid k\u00f5rvaltegevusena ja tingimusel, et see ei kahjusta koolisk\u00e4imist ega tervist.<\/p>\n<p>Loomulikult tuleb julgustada noori varakult esimesi t\u00f6\u00f6kogemusi omandama ja just selle lihtsustamiseks me olemegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ka noorte t\u00f6\u00f6tamisega seotud b\u00fcrokraatiat v\u00e4hendamas ning t\u00f6\u00f6tukassaga erinevaid meetmeid disainimas. Ent seda saab ja tuleks teha peaasjalikult koolivaheaegadel. Alaealise lapse k\u00f5ige olulisem \u00fclesanne on siiski \u00f5ppida, m\u00e4ngida ja puhata.<\/p>\n<p>Oluline on m\u00e4rkida, et koolivaheaegadel on noortel v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6tada samadel tingimustel nagu t\u00e4iskasvanutel: 8 tundi p\u00e4evas ja 40 tundi n\u00e4dalas. Lisaks on t\u00f6\u00f6lepinguseaduses erisused kutse\u00f5ppuritele, kelle eriala\u00f5pe eeldab praktikav\u00f5imalusi. N\u00e4iteks v\u00f5ib kutsekoolis \u00f5ppiv v\u00e4hemalt 15-aastane t\u00f6\u00f6tada juba t\u00e4iskoormusega oma erialal, samadel tingimustel nagu t\u00e4iskasvanud.<\/p>\n<p>Me ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata murettekitavast faktist, et igal aastal j\u00e4tab ligi 800 p\u00f5hikoolil\u00f5petajat oma haridustee katki. See t\u00e4hendab, et 800 16-aastast l\u00e4heb kooli asemel m\u00f5nele lihtt\u00f6\u00f6le. Selline valik v\u00f5ib tunduda hetkes atraktiivne, kuid pikemas plaanis v\u00e4hendab see oluliselt nende v\u00e4ljavaateid t\u00f6\u00f6turul.<\/p>\n<p>Eesti t\u00f6\u00f6turg vajab haritud ja kvalifikatsiooniga inimesi. T\u00f6\u00f6andjad toovad esile, et nende v\u00f5imekus kasvada on osaliselt just kvalifitseeritud oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduse taga. Seet\u00f5ttu on ka t\u00f6\u00f6andjate huvides, et neil oleks t\u00f6\u00f6tajad, kellel on head oskused ja v\u00f5ime omandada t\u00f6\u00f6turu muutudes uusi oskusi ja teadmisi. Selleks ei piisa \u00fcheksa klassi haridusest, vaid minimaalselt on t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti hakkama saamiseks oma elukaare jooksul vaja v\u00e4hemalt keskharidust.<\/p>\n<p>Kui tahame, et meie lastel oleks tulevikus v\u00f5imalus luua t\u00f6\u00f6turul arvestatavat lisandv\u00e4\u00e4rtust, mitte olla sunnitud leppima madalapalgalise lihtt\u00f6\u00f6ga, peame v\u00e4\u00e4rtustama haridust. Kool on lapse p\u00f5hit\u00f6\u00f6, t\u00f6\u00f6elu peaks harjutama koolivaheajal ning t\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6le j\u00f5uab minna siis, kui baastarkused ja oskused on omandatud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui tahame, et meie lastel oleks tulevikus v\u00f5imalus luua t\u00f6\u00f6turul arvestatavat lisandv\u00e4\u00e4rtust, mitte olla sunnitud leppima madalapalgalise lihtt\u00f6\u00f6ga,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6454,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[5191,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,405,5190,5189,1312,28,29,5187,19,1218,5186,25,674,4544,2161,23,24,22,5188,20,30],"class_list":{"0":"post-6453","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-alaealiste-tootamine","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-headlines","20":"tag-kool","21":"tag-koolikohustus","22":"tag-koolikohustusiga","23":"tag-kutseharidus","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-majandus-ja-kommunikatsioonimisteerium","27":"tag-news","28":"tag-noored","29":"tag-oskustoojoud","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-too","32":"tag-toolepingu-seadus","33":"tag-tooturg","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-ulla-saar","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6453","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6453"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6453\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6454"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6453"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6453"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6453"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}