Marika Plooman on karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6raja, kes otsustas kolm aastat tagasi t\u00f6\u00f6le asuda klassi\u00f5petajana. Karj\u00e4\u00e4rimudeli j\u00e4rgi paigutub ta v\u00e4hemalt alustavaks \u00f5petajaks, seda t\u00e4nu varasemas elus omandatud pedagoogika magistrile.<\/p>\n
“Mul on nii pedagoogiline kui ka hilisemas eas tehtud politoloogia magistrikraad. Ma olen sellel tasandil, et ma v\u00f5in hingata \u00f5nneks v\u00e4lja, et mingi alussumma on olemas. Aga ma ei kujuta ette, kui ma m\u00f5tlen ikkagi neid noori ja teisi \u00f5petajaid, et nad v\u00f5ivad kaotada v\u00e4ga palju palgas ja ma olen aru saanud, et ka see s\u00f5nastus selles eeln\u00f5us praegu on veel selline kaheldav,” \u00fctles Plooman.<\/p>\n
Viimase karj\u00e4\u00e4rimudeli versiooni j\u00e4rgi kehtib \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r 1820 eurot lisaks kvalifitseeritud \u00f5petajatele ka neile, kes on l\u00e4bimas \u00f5petajakoolitust ning kel on v\u00f5i omandavad magistrikraadi. Selle muudatusega laiendati alustava \u00f5petaja astet, aga 2100 \u00f5petajat \u00fcle Eesti ei sobi sellele tasemele endiselt. Eeln\u00f5u j\u00e4rgi on direktoril v\u00f5imalus m\u00e4\u00e4rata t\u00f6\u00f6tasu ka kvalifikatsioonita \u00f5petajale vastavalt omavahelisele kokkuleppele.<\/p>\n
Igal juhil on v\u00f5imalus maksta t\u00f6\u00f6tasu ka kvalifikatsioonita \u00f5petajale vastavalt juhi ja \u00f5petaja vahelisele kokkuleppele.<\/p>\n
Eesti keele \u00f5petaja Lilian Kuusk j\u00f5udis haridusse Noored Kooli programmiga, tal on bakalaureuse kraad ja t\u00f6\u00f6tab teist aastat keele\u00f5petajana. Riigikogus oleva versiooni j\u00e4rgi ei kuulu ta mitte \u00fchelegi astmele, ehk on \u00fcks eelmainitud 2100 \u00f5petajast.<\/p>\n
“Alustava \u00f5petajana ei ole v\u00e4ga kindel tunne, kuna ma t\u00e4pselt ei tea, mis mind ees ootab v\u00f5i ei oota. Loomulikult ma olen alati positiivselt meelestatud ja loodan alati parimat ja hea tahe inimestesse on alati olemas. Aga ikkagi j\u00e4\u00e4b nii palju k\u00fcsim\u00e4rke ja tegelikult ju ei ole kindel, mis siis vastu v\u00f5etakse, mis ei v\u00f5eta ja kuidas see s\u00f5nastatakse l\u00f5puks,” r\u00e4\u00e4kis Kuusk.<\/p>\n
Ka ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00f5petaja Marit Tisler \u00f5petab koolis karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajana teist aastat. Tal on magistrikraad, kuigi muul erialal, mis paigutab ta siiski alustavaks \u00f5petajaks, kellega kool teeb kolmeaastase lepingu, et selle v\u00e4ltel kvalifikatsioon omandada. Karj\u00e4\u00e4rimudeli m\u00f5te on tema s\u00f5nul vajalik.<\/p>\n
“On ju hea, kui n\u00e4iteks sinu lisatasu s\u00f5ltub sinu kvalifikatsioonist ja see v\u00f5ib-olla annab ka motivatsiooni oma kvalifikatsiooni t\u00e4iendada ehk seesama kompetentsimudeli \u00fcks osa \u2013 ennastjuhtiv \u00f5petaja. Siis mul tekib ka motivatsioon, et ma arendan ennast pidevalt,” s\u00f5nas Tisler.<\/p>\n
Planeeritav karj\u00e4\u00e4rimudel toetub k\u00fcll juba 12 aastat toimivale kutsestandardite s\u00fcsteemile, millele tuginedes m\u00e4\u00e4ratakse \u00f5petajatele karj\u00e4\u00e4riastmed, kuid kahe s\u00fcsteemi vahel on olulisi erinevusi. Kutses\u00fcsteemis omistatakse \u00fcleriigiliste n\u00f5uetega tase kaheastmelise komisjoni poolt ning \u00f5petaja peab esitama hindamisn\u00f5uetele vastava portfoolio. Tulevases karj\u00e4\u00e4rimudelis teeb aga otsuse esimese kahe astme kohta kooli direktor, ning vanem\u00f5petaja aste omistatakse kas vanem\u00f5petaja kutse alusel v\u00f5i koolis moodustatud komisjoni otsusel. Mil viisil karj\u00e4\u00e4rimudelis kompetentsi t\u00f5endatakse, pole teada.<\/p>\n
Alustava \u00f5petaja ja \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riastme omistab direktor vastavalt \u00f5petaja kutsekompetentsidele. Vanem\u00f5petaja astme saab \u00f5petajale omistada kahel viisil: vanem\u00f5petaja tase 7 kutse p\u00f5hjal ning pidaja\/kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse p\u00f5hjal. Meister\u00f5petaja aste omistatakse kutsestandardi meister\u00f5petaja tase 8 p\u00f5hjal.<\/p>\n
“On \u00f6eldud, et \u00f5petaja esitab enda t\u00f6\u00f6anal\u00fc\u00fcsi, mis tugineb kutsestandardi \u00f5petajat\u00f6\u00f6 komponentidele, aga kas ta teeb selleks kolm lehek\u00fclge, 30 lehek\u00fclge, kas ta paneb selleks kokku portfoolio, kas ta teeb selleks vestluse, kas see tugineb sellele, et ta l\u00e4heb lihtsalt komisjoniga vestlema ja \u00fctleb, et te olete ju n\u00e4inud, mida ma t\u00f6\u00f6s teen… Et ma n\u00fc\u00fcd anal\u00fc\u00fcsin seda ja \u00fctlen, et ma saan hakkama h\u00e4sti ja mu j\u00e4rgmised sammud on sellised – millisel moel see anal\u00fc\u00fcs ja mida see t\u00e4hendab, selle kohta puuduvad konkreetsed juhised,” \u00fctles \u00f5petajate liidu juhatuse liige, kutse andja esindaja Margit Timakov.<\/p>\n
Oletame, et \u00f5petajal on kvalifikatsioon ja t\u00f6\u00f6kogemust juba 7 aastat. \u00d5petajakutset ta omandanud ei ole, karj\u00e4\u00e4rimudel j\u00e4\u00e4b kaugeks. Mis siis tema jaoks j\u00e4rgmisest \u00f5ppeaastast muutub?<\/p>\n
“K\u00f5igepealt peab \u00e4ra ootama, et millisel moel see koolides rakendustasandile j\u00f5uab. Ta ei pea minema kutset taotlema kutseandja k\u00e4est selleks, et temale see palgaastmestik rakenduks. Palgaastmestik t\u00e4na on ette n\u00e4htud, et see rakendub nii neile, kellel on kutses\u00fcsteemi j\u00e4rgi taotletud kutse kui ka neile, kes selle palgaastmestiku ja karj\u00e4\u00e4rimudeli j\u00e4rgi saavad astme koolis. Ehk see \u00f5petaja selles koolis, s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, mida koolipidaja ja kool n\u00fc\u00fcd \u00fcles ehitab. \u00d5petaja peab tutvuma kutsestandardiga,” r\u00e4\u00e4kis Timakov.<\/p>\n
Koolijuhtide hinnangul kasvatab karj\u00e4\u00e4rimudel nii b\u00fcrokraatiat kui ka t\u00f6\u00f6koormust.<\/p>\n
“Kui koolis tahab n\u00fc\u00fcd \u00f5petaja, kes t\u00f6\u00f6tab \u00f5petajana, taotleda vanem\u00f5petaja j\u00e4rku, siis koolijuhi \u00fclesanne on moodustada komisjon, kuhu kutsutakse koolipidaja esindaja ja siis peaks olema ka \u00fcks vanem\u00f5petaja. Kui vanem\u00f5petajat ei ole, pidi k\u00f5lbama ka tavaline \u00f5petaja. N\u00fc\u00fcd see komisjon vaatab \u00fcle \u00f5petaja esitatud materjalid ja hindab, kas ta on v\u00e4\u00e4rt vanem\u00f5petaja palka. Ja kui veel m\u00f5elda seda, et kui n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmisest aastast vanem\u00f5petaja ametij\u00e4rguga kaasneb \u00f5petajale 1970 eurot pluss 10 protsenti, siis minu kooli \u00f5petajad t\u00f5en\u00e4oliselt ei kavatse hakatagi seda j\u00e4rku taotlema, sest ka see t\u00f6\u00f6tasu ei ole motiveeriv,” r\u00e4\u00e4kis P\u00e4rnu \u00dclej\u00f5e P\u00f5hikooli direktor Margus Veri.<\/p>\n
\u00d5petajate seas on eriarvamused selle kohta, et kolleegidest koosnev komisjon nende karj\u00e4\u00e4ri- ja palgaastet hindama hakkab. \u00dchelt poolt ollakse mures, et omavahelised suhted v\u00f5ivad otsuseid m\u00f5jutada, teisalt v\u00f5ib olla just lihtsam ja vahetum oma astet t\u00f5endada. Veel riigikogult kinnitust ootavat karj\u00e4\u00e4rimudelit plaanitakse rakendada j\u00e4rgmise aasta 1. septembrist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Marika Plooman on karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6raja, kes otsustas kolm aastat tagasi t\u00f6\u00f6le asuda klassi\u00f5petajana. Karj\u00e4\u00e4rimudeli j\u00e4rgi paigutub ta v\u00e4hemalt alustavaks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64577,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,28,29,19,408,27790,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-64607","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-opetajad","23":"tag-opetajate-karjaarimudel","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115719930082354120","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64607","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64607"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64607\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64607"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64607"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64607"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}