Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt peaksid sajandivahetusel s\u00fcndinud noored arvestama, et nende pensioniiga saabub alles 71-aastaselt. Nendel, kes koguvad raha vaid esimesse sambasse, moodustab pension umbes kolmandiku nende brutosissetulekust.<\/p>\n
Eesti on \u00fcks nendest v\u00e4hestest riikidest, kus on pandud paika konkreetsem valem, mille j\u00e4rgi arvutada, millal inimene tulevikus pensionile p\u00e4\u00e4seb. Nimelt otsustati juba 2018. aastal, et vanaduspensioniiga hakkab s\u00f5ltuma sellest, milline on inimeste eeldatav eluiga.<\/p>\n
Praegu v\u00f5ib inimene minna pensionile siis, kui ta on saanud 64 aastat ja \u00fcheksa kuud vanaks. Mida kauem inimesed elavad, seda hiljem nad Eestis ka pensionile p\u00e4\u00e4sevad.<\/p>\n
Sotsiaalministeeriumi ekspert Magnus Piirits r\u00e4\u00e4kis, et noored, kes on s\u00fcndinud p\u00e4rast sajandivahetust, v\u00f5ivad arvestada, et p\u00e4\u00e4sevad pensionile umbes 71-aastaselt.<\/p>\n
Pelgalt riigile tulevikus pensionide osas loota ei saa. Nimelt ootab teisest pensionisambast loobunud inimest, kes panustab vaid esimesele pensionisambale, pensionile j\u00e4\u00e4des ees m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne sissetulekute langus.<\/p>\n
“Keskmise palgaga inimese vaates \u2013 need, kellel on esimene sammas ja kes on teisest sambast loobunud, nende riiklik brutopension oleks umbes kolmandik keskmisest palgast. T\u00e4nases v\u00e4\u00e4ringus oleks see ligikaudu 700 eurot ehk umbes 100 eurot v\u00e4iksem kui praegustel pension\u00e4ridel,” \u00fctles Piirits.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6ealistest elanikest ei ole praegu teist pensionisammast umbes kolmandikul. Piirits selgitas, et tulevikus muutuvad k\u00e4\u00e4rid vabatahtlikesse sammastesse kogujate ja mitte kogujate vahel laiemaks. Lihtsustatult v\u00f5ib \u00f6elda, et teise v\u00f5i kolmandasse sambasse raha kogunud pension\u00e4ride sissetulekud kasvavad. Vaid esimesele sambale panustanud pension\u00e4ride majanduslik olukord aga halveneb.<\/p>\n
“Praegu on eakate vaesus k\u00f5rge osaliselt seet\u00f5ttu, et pensionid on \u00fcsna \u00fchetaolised. Kuna meil on 300 000 pension\u00e4ri, on p\u00e4ris suur osa nendest suhtelise vaesuse piiril. Ka tulevikus on need, kellel on ainult esimese samba pension suure t\u00f5en\u00e4osusega suhtelises vaesuses,” r\u00e4\u00e4kis Piirits.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik r\u00e4\u00e4kis, et m\u00f5istlik oleks pensionis\u00fcsteemi korrigeerida nii, et kui inimene teisest sambast lahkub, siis ta riigi lisatud sotsiaalmaksu osa k\u00e4tte ei saaks. Selle riigi lisatud sotsiaalmaksu saaks kanda tagasi esimesse sambasse ning niiviisi oleks inimestele tagatud tulevikus ka suurem riiklik pension.<\/p>\n
“Ma saaksin aru, kui teisest sambast v\u00f5iks v\u00e4lja v\u00f5tta kaheprotsendise osa, mida inimene on ise juurde maksnud. See, et on v\u00f5imalik v\u00e4lja v\u00f5tta ka neljaprotsendist sotsiaalmaksu osa, murendab aga pensionis\u00fcsteemi sotsiaalset j\u00e4tkusuutlikkust. Mitte \u00fckski kogumispensioni s\u00fcsteemi rakendav riik pole sellist k\u00e4iku teinud,” r\u00e4\u00e4kis Leppik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt peaksid sajandivahetusel s\u00fcndinud noored arvestama, et nende pensioniiga saabub alles 71-aastaselt. Nendel, kes koguvad raha…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64696,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,777,8434],"class_list":{"0":"post-64695","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-pension","16":"tag-pensioniiga"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115721734945203388","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64695","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64695"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64695\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64696"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64695"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64695"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64695"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}