“Vara\u00fchisus ja \u00fchisvara valitsemine”<\/a>. “Seadus k\u00e4sib naisel ja mehel t\u00f5epoolest k\u00f5ike \u00fchiselt teha, isegi panga\u00fclekandeid. Reegel on v\u00e4ga j\u00e4ik. Konkreetne juhtum pani mind s\u00fcgavamalt m\u00f5tlema selle \u00fcle, miks on reeglid seadusesse nii rangelt kirja pandud,” lausus ta.\u00a0<\/p>\n“Seadus k\u00e4sib naisel ja mehel t\u00f5epoolest k\u00f5ike \u00fchiselt teha, isegi panga\u00fclekandeid.”<\/p>\n
Eestis on \u00fcle 80 protsendi abikaasadest valinud \u00fchisvara ehk vara\u00fchisuse, mille puhul kuulub abielu kestel omandatu m\u00f5lemale abikaasale. \u00dchisvara vastab \u00fchiskonna arusaamale, et perekonnas aidatakse teineteist ning kulusid ei jagata sendi t\u00e4psusega. Samal ajal tuleb abikaasadele sageli \u00fcllatusena, et nad ei saa n\u00e4iteks isegi \u00fchisvaras olevat jalgratast teise n\u00f5usolekuta maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Vara\u00fchisus on loodud kestma aastak\u00fcmneid ja selle jooksul teevad abikaasad \u00fchisvara \u00fchiselt valitsedes nii suuri investeeringuid kui ka igap\u00e4evaseid tehinguid. “Seaduses on kirjas, et kui abikaasadel on vara\u00fchisus, siis peavad nad vara \u00fchiselt valitsema, tehinguid tegema ja kohtus k\u00e4ima. \u00dcksinda v\u00f5ib teha vaid igap\u00e4evaseid tehinguid perekonna huvides. Selline piirang on v\u00e4ga lai ning abikaasade jaoks sageli \u00fcllatav. P\u00e4riselus asjad nii ei k\u00e4i. Ma vaatasin seda reeglit ja m\u00f5istsin, et viga ei ole mitte selles, et inimesed reeglit ei j\u00e4rgi, vaid reeglis endas,” arutles Liin.<\/p>\n
Keskajast p\u00e4rit lahendus<\/p>\n
\u00dchisvara tunti juba keskajal. Siis ei tekkinud aga k\u00fcsimustki, mida abikaasad peaksid \u00fcksinda v\u00f5i koos tegema. Abielunaine ei v\u00f5inud teha \u00fchtegi tehingut, sest ta oli mehe eestkoste all ja abielumees otsustas k\u00f5ike \u00fcksinda. Muutus tuli alles 20. sajandil, kui esile kerkis naiste ja meeste v\u00f5rd\u00f5iguslikkus, Eestisse j\u00f5udis k\u00e4sitlus \u00fchisomandist ja abikaasad pidid hakkama asju koos otsustama.<\/p>\n
\u00dchisomand seob abikaasad piltlikult \u00f6eldes tugevasti k\u00e4ttpidi kokku ja see on ka p\u00f5hjus, miks abikaasad peavad k\u00f5ike \u00fchiselt tegema. “Kui m\u00f5lemale abikaasale kuulub mingi asi tervikuna korraga, siis nad saavadki k\u00f5ike ainult \u00fchiselt otsustada,” lausus ta.<\/p>\n
\u00dchisvara on levinud kogu maailmas, Euroopas on see enim kasutusel olev varasuhe. Eesti inimesedki on sellega harjunud ja ei ole seni uuendusteks valmis olnud. Liin meenutas, kuidas 2007. aastal taheti Eestis vara\u00fchisus v\u00e4lja vahetada uue mudeli vastu. \u00dchiskond oli sellele tugevalt vastu. Parlamendis olid suured vaidlused ja l\u00f5puks v\u00f5eti eeln\u00f5u riigikogust tagasi.<\/p>\n
“Praegusel kujul on \u00fchisvarast kasu vaid siis, kui abikaasad t\u00fclli ei l\u00e4he.”<\/p>\n
“Inimesed on vastu ilmselt sellep\u00e4rast, et ei soovita suuri muutusi. Ollakse harjunud, et abielludes on automaatselt \u00fchisvara. Teisalt on muudatusele tugevalt vastu olnud naiste \u00f5iguste organisatsioonid. Nii sellel kui ka eelmisel sajandil. Nende argument on olnud, et \u00fchisvara annab naisele abielu l\u00f5pus kindlustunde. See on kahtlusteta \u00fclimalt oluline eesm\u00e4rk. Mida ei teata, on see, et praegusel kujul on \u00fchisvarast kasu vaid siis, kui abikaasad t\u00fclli ei l\u00e4he,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Inimesi kaitseks Liini s\u00f5nul m\u00e4rksa paremini see, kui nad valiksid varalahususe, kuid ostaksid suuremad asjad kaasomandisse. “Mina olen n\u00e4iteks enda varasuhted just nii korraldanud. \u00dchisvara peidab endas nii palju probleeme, et ainu\u00fcksi \u00fchest paragrahvist v\u00f5iks doktorit\u00f6\u00f6 kirjutada,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kuna Liin oli spetsialiseerunud \u00fchisvara puudutavate kohtuasjade lahendamisele, n\u00e4gi ta mitmeid vaidlusi, kus \u00fchisvara \u00fcle vaieldi kohtus aastaid ja advokaadikulud ulatusid mitmek\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse.\u00a0<\/p>\n
“Mulle tundub, et ranged reeglid on abikaasad hoopis kaitseta j\u00e4tnud. N\u00e4iteks, kui ma maksan s\u00f5brale oma pangakontolt laenu tagasi, siis inimesed ei m\u00f5tle, et \u00e4kki abikaasa ei ole \u00fclekandega n\u00f5us. Inimesed on harjunud oma abikaasat usaldama. Seaduse j\u00e4rgi on panga\u00fclekande jaoks vaja aga abikaasa n\u00f5usolekut ning abielulahutusel v\u00f5ivad sellega kahjun\u00f5uded kaasneda. See on t\u00e4iesti ebam\u00f5istlik.\u00a0 Me teeme ju igap\u00e4evaselt erinevaid tehinguid \u2013 ei ole m\u00f5eldav, et ma k\u00f5ik need asjad peaksin abikaasaga k\u00e4sik\u00e4es koos tegema,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
\u00dchisvara puhul ei v\u00f5i abikaasa \u00fcksinda vana teleritki m\u00fc\u00fcki panna, r\u00e4\u00e4kimata aktsiatest ja eriti keeruliseks muutuvad asjad kui abikaasad on ettev\u00f5tjad.<\/p>\n
Aastal 2022 j\u00f5udis riigikohtusse juhtum, kus mees soovis tervislikel p\u00f5hjustel anda aktsiaportfelli haldamise professionaalide hoolde, et naisel ja lapsel oleks lihtsam. Naine ei olnud sellega n\u00f5us ja tehing oli \u00f5igust\u00fchine. “Riigikohus saatis v\u00e4lja pressiteate, kus andis sisuliselt m\u00f5ista, et \u00fchisvara ettev\u00f5tjatele ei sobi. Ettev\u00f5tjad peaksid enda ja abikaasa rahaasjade korraldamisel olema sama hoolsad kui suhetes oma \u00e4ripartneritega,” selgitas Liin.<\/p>\n
Kaks eesm\u00e4rki<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6s oli Liinil kaks eesm\u00e4rki. Esiteks m\u00f5ista, miks peavad abikaasad seaduse j\u00e4rgi \u00fchisvaraga k\u00f5ike koos tegema. Teiseks oli soov kirjutada praktikutele juhised selle kohta, mida abikaasad v\u00f5ivad iseseisvalt teha ja mida nad peavad koos tegema. Doktorit\u00f6\u00f6s j\u00f5udis ta\u00a0 j\u00e4relduseni, et s\u00fcsteemi tuleb kaasajastada ja praegune \u00fcldreegel tuleks pea peale p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
Kuna \u00fchisvara on v\u00e4ga vana, keskajast p\u00e4rit varasuhe, pole ajalooliselt vara\u00fchisuse taustaks olnud p\u00f5him\u00f5tted Liini s\u00f5nul enam asjakohased. Abielunaised ei ole mehe eestkoste all ja saavad ise tehinguid teha. Euroopas on valitsev on perekonnavorm, kus m\u00f5lemad abikaasad teenivad sissetulekut.\u00a0<\/p>\n
\u00a0“\u00dchisvara ning meeste ja naiste v\u00f5rd\u00f5iguslikkust on seni proovitud edutult omavahel kokku sobitada. See pole seni \u00f5nnestunud, sest kasutatud on vale meetodit. Keskaegset varasuhet ei saa muuta t\u00e4nap\u00e4evaseks lihtsalt sellega, et seaduses asendatakse s\u00f5na “mees” s\u00f5naga “abikaasa”. T\u00e4nap\u00e4eval on abikaasade v\u00f5rdsus perekonna\u00f5iguse alustala. Kui m\u00f5lemal abikaasal on \u00f5igus s\u00f5na sekka \u00f6elda, peab seadusandja hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5tlema k\u00f5ik elus ette tulevad olukorrad ning nende j\u00e4rgi reeglid kujundama. Seadusandja peab \u00fctlema ka seda, mida teha, kui abikaasad l\u00e4hevad t\u00fclli. Kohus ei saa hakata abikaasade eest \u00fchisvara valitsema,” selgitas ta.<\/p>\n
“Seaduses peaks vastupidi ainsana selgelt kirjas olema need asjad, mida abikaasad peavad koos otsustama.”<\/p>\n
Oma doktorit\u00f6\u00f6s kirjutas Liin, et \u00fchisvara tuleks selle praegusel kujul visata ajaloo pr\u00fcgikasti. “Praegusel kujul ei ole \u00fchisvara hea valik \u00fchegi perevormi jaoks. Ma olen kohtus n\u00e4inud, kuidas inimeste kaitseks loodud reegel on asetanud abikaasad vastupidi t\u00e4ielikku patiseisu ning viinud aja- ja rahakulukate kohtuvaidlusteni,” lausus ta.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6s j\u00f5udis Liin j\u00e4relduseni, et \u00fcldreeglina ei peaks tegema abikaasad k\u00f5ike koos. Selle asemel peaksid abikaasad saama iseseisvalt tegutseda. “Seaduses peaks vastupidi ainsana selgelt kirjas olema need asjad, mida abikaasad peavad koos otsustama,” lausus ta.<\/p>\n
V\u00e4rske doktor r\u00f5hutas, et\u00a0abikaasad v\u00f5iksid arutada rahaasju enne abiellumist. Samav\u00f5rd on see oluline ka elukaaslaste jaoks. “L\u00e4bi tuleb m\u00f5elda, kellele mingi asi kuulub ja kui laenu v\u00f5tta, siis r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi, kes selle eest vastutab. Kokkulepped tuleks ka kirja panna. \u00dchisvara asemel oleks abikaasadele hea valik varalahusus nii, et suuremad asjad ostetakse kaasomandisse,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Susann Liin kaitses 11. detsembril \u00f5igusteaduste erialal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0“Vara\u00fchisus ja \u00fchisvara valitsemine”\u00a0(“Community of property and administration of joint property”).<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Susann Liin t\u00f6\u00f6tas enne kohtunikuks saamist pikalt riigikohtu tsiviilkolleegiumi n\u00f5unikuna. Seal j\u00e4i talle eredamalt meelde kohtukaasus, mille osapooled…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64792,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[490,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,32889,28,29,19,32887,25,5641,32890,2424,23,24,32891,22,20,32888,32892,32893,30],"class_list":{"0":"post-64791","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-abielu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaasomand","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-oigusteadus","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-riigikohus","26":"tag-susann-liin","27":"tag-tartu-ulikool","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uhisvara","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-vara","34":"tag-varasuhe","35":"tag-varauhisus","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115722489947501658","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64791","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64791"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64791\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64792"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64791"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64791"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64791"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}