Kohus peatas k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d esialgse \u00f5iguskaitse korras<\/a>, kuid k\u00fcsimused keskkonnaeesm\u00e4rkide saavutamise viisist j\u00e4\u00e4vad.<\/p>\nSama lugu erinevas kohas<\/p>\n
Kikepera juhtum pole sugugi esimene omataoline. Maarjapeakse “taastamist\u00f6\u00f6de” tulemus on k\u00f5igile n\u00e4ha: kuivanud puud, h\u00e4vinud elupaigad ja p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud \u00f6kos\u00fcsteem.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd seisab Kikepera sama stsenaariumi ees. Kraavide sulgemine ning vee taseme t\u00f5stmine ei puuduta vaid \u00fcht konkreetset t\u00f6\u00f6ala, sest teadup\u00e4rast veere\u017eiim ei tunne krundipiire. Toon paralleeli kuumutamise ja k\u00fclmutamise n\u00e4ite varal: poti \u00fchte serva ei saa panna tuld ja teise j\u00e4\u00e4d ning loota, et see nii ka hoiab. Nii pole v\u00f5imalik ka muuta \u00fcmbruskonnas paljude alade veere\u017eiimi ulatuslikult nii, et naaberkrundi veere\u017eiim ei muutuks. Kui ulatuslikult veere\u017eiimi muudetakse, muutub kogu \u00fcmbritsev keskkond.\u00a0<\/p>\n
Kui tegevus oleks k\u00e4sitletav paisutamisena, milleks loetakse veetaseme t\u00f5stmist rohkem kui 30 cm, siis oleks vaja iga maaomaniku kirjalikku n\u00f5usolekut, kelle maa niiskusre\u017eiimi m\u00f5jutatakse.<\/p>\n
“Sellisel viisil looduse taastamine pole ka koosk\u00f5las Euroopa Liidu looduse taastamise m\u00e4\u00e4rusega.”<\/p>\n
Ometi pole kaebajaid mitte ainult kaasatud, vaid neid pole isegi teavitatud. N\u00f5usolekut pole, olgugi et nende kinnistud asuvad vahetult taastatava ala \u00e4\u00e4res ning on \u00fchendatud maaparanduss\u00fcsteemiga, mida plaanitakse \u00fcmber kujundada. Sellisel viisil looduse taastamine pole ka koosk\u00f5las Euroopa Liidu looduse taastamise m\u00e4\u00e4rusega, mis n\u00f5uab, et taastamisega seotud kavad valmivad avatud ja l\u00e4bipaistval viisil. Maaomanikke ja kogukonda ei tohi ignoreerida.<\/p>\n
Seadused on selged, kuid neid lihtsalt ei j\u00e4rgita<\/p>\n
Juhtumi puhul n\u00e4ib probleemide loetelu olevat pikem kui t\u00f6\u00f6de plaan ise. Alustades omandi\u00f5iguse rikkumisega, sest t\u00f6id tehakse eramaal ilma omanike n\u00f5usolekuta. Samuti on eksitud Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja vastu, mis keelab veere\u017eiimi muutmise piiranguv\u00f6\u00f6ndis, aga ometi plaanitakse seda teha.<\/p>\n
T\u00f6id alustati ehitusprojekti alusel, aga puudub ehitusluba, mida n\u00f5uab maaparanduss\u00fcsteemi rekonstrueerimine (sh kraavide sulgemine). Samuti ei ole hinnatud keskkonnam\u00f5jusid, mida n\u00f5uab seadus ja mille kohustuse eiramine on vastuolus v\u00e4ljakujunenud kohtupraktikaga.<\/p>\n
Olulist keskkonnam\u00f5ju tuleb hinnata. Keskkonnam\u00f5ju on oluline, kui see p\u00f5hjustab keskkonnas p\u00f6\u00f6rdumatuid muudatusi. Oluline ja p\u00f6\u00f6rdumatu m\u00f5ju on antud juhul ilmselge, sest muudetakse p\u00f6\u00f6rdumatult v\u00e4ljakujunenud keskkonda P\u00e4rnu linna suurusel territooriumil (umbes 35 km\u00b2 ehk 3500 hektarit).<\/p>\n
Kas looduse taastamine saab toimuda seda h\u00e4vitades?<\/p>\n
Euroopa Liidu looduse taastamise m\u00e4\u00e4ruse eesm\u00e4rgiks on elupaigat\u00fc\u00fcpide taastamine, aga samas tuleb \u00e4ra hoida ka teatud elupaigat\u00fc\u00fcpide halvenemine. Kikepera looduskaitseala metsadest kuulub selliste elupaigat\u00fc\u00fcpide hulka 238 olemasolevat ala 450-st ja lisaks on 83 ala selliseks kujunemas.<\/p>\n
Veere\u017eiimi t\u00f5stmine v\u00f5ib paberil tunduda rohep\u00f6\u00f6rdeline lahendus ja m\u00e4rgalade taastamine on iseenesest kahtlemata oluline. Looduskaitsealadel kasvavad erinevat t\u00fc\u00fcpi metsad, millest osa vajab kaitset just oma praeguses v\u00e4ljakujunenud olekus. Kikepera looduskaitseala metsainventuur n\u00e4itab, et veere\u017eiimi muutmist vajaks vaid kuus ala 450-st. Ometi kavandatakse m\u00f5jutada k\u00fcmneid kordi suuremat pindala.<\/p>\n
Vaidluse raames tuleks vastata k\u00fcsimusele, mis on tasakaalukas looduskaitse ning kuidas seda saavutada. Keelatud peaks olid \u00fchek\u00fclgsed ja kiirustades valminud projektid, mis on p\u00f6\u00f6rdumatute m\u00f5judega. Keelatud peaksid olema eksperimendilaadsed projektid, mille reaalsed m\u00f5jud v\u00f5ivad olla p\u00f6\u00f6rdumatud. Samuti peab ka loodusega seotud tegevuste kavandamisel riik j\u00e4rgima enda seatud reegleid. Looduskaitse ei saa toimida topeltstandardi alusel.<\/p>\n
Britta Retel esindab Kikepera vaidluses maaomanikke.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kikepera looduskaitseala metsainventuur n\u00e4itab, et veere\u017eiimi muutmist vajaks vaid kuus ala 450-st. Ometi kavandatakse m\u00f5jutada k\u00fcmneid kordi suuremat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64827,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,12488,37,33,35,34,36,31,32,21,13952,304,31629,32913,28,29,285,30283,15882,5176,19,25,17013,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-64826","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-britta-retel","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-juriidika","20":"tag-keskkond","21":"tag-kikepera","22":"tag-kikepera-soometsade-taastamine","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-loodus","26":"tag-looduse-taastamise-maarus","27":"tag-looduskaitse","28":"tag-mets","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-soostamine","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115722710195662637","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64826"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64826\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}