{"id":64882,"date":"2025-12-15T10:11:26","date_gmt":"2025-12-15T10:11:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/64882\/"},"modified":"2025-12-15T10:11:26","modified_gmt":"2025-12-15T10:11:26","slug":"millist-etf-i-osta-kui-usa-aktsiad-on-kallid-letem-svetem-applem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/64882\/","title":{"rendered":"Millist ETF-i osta, kui USA aktsiad on kallid? Letem svetem Applem"},"content":{"rendered":"

Pressiteade: USA aktsiaturgudel on olnud mitu keskmisest k\u00f5rgemat aastat, kusjuures S&P 500 t\u00f5usis 2023. aastal 24%, 2024. aastal 23% ja sel aastal seni \u00fcle 16%. Ettev\u00f5tete kasumlikkus on aga 2023. aastal kasvanud 8,4%, 2024. aastal 9,3% ja sel aastal seni 13,1%. Need on v\u00e4ga head numbrid, kuid aktsiahinna kasv on veidi kiirem kui kasumi kasv. See on toonud kaasa kolmanda t\u00f5usvate hindamiste aasta ning P\/E suhte osas kaubeldakse S&P 500-ga praegu 26-kordse aastakasumiga, mis on ajalooliste standardite j\u00e4rgi v\u00e4ga k\u00f5rge. USA aktsiahinnanguid on viimastel aastatel vedanud tehisintellekti buum, mis on toonud kaasa ka indeksi suure kontsentratsiooni, kus 10 suurimat ettev\u00f5tet moodustavad umbes 40% selle kaalust. Statistika ja p\u00f5him\u00f5tted n\u00e4itavad, et hoolimata k\u00f5rgetest hindamistest ei tohiks tavainvestorid oma strateegiat muuta ja peaksid oma plaaniga j\u00e4tkama. Teooria on aga sageli \u00fcks asi ja reaalsus teine. Aga mida peaks investor tegema, kui ta soovib regulaarselt investeerimist j\u00e4tkata, aga talle ei meeldi olukord USA aktsiaturul? Sellele k\u00fcsimusele leiab vastuse viimasest osast. Tom\u00e1\u0161 Vranka aktsiaportfell<\/a>.<\/p>\n

\t\t <\/p>\n

\"\"
\n <\/a><\/p>\n

Screenshot<\/p>\n

\u00dcks lahendus v\u00f5iks olla \u00fclekaalustada globaalseid aktsiaturge, v\u00e4lja arvatud USA-d, ETF-ide kaudu. Kui vaatame indeksite v\u00e4\u00e4rtusi, n\u00e4eme, et S&P 500 kaubeldakse umbes 25,6-kordse aastakasumiga (valge aktsia). See on oluliselt k\u00f5rgem keskmisest ja v\u00e4\u00e4rtus on v\u00f5rreldes eelmise aastaga t\u00f5usnud 16-kordselt 26-kordselt.\u00a0minimem 2022. aastal. Kui aga vaadata \u00fclej\u00e4\u00e4nud aktsiaturgu, siis kaubeldakse selle tootlusega 16,7 korda suurem kui kasum (oran\u017e). See indeks kaubeldi 2022. aastal 12 korda suurema kasumiga, seega on see samuti v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5us, kuid kaugeltki mitte nii suur kui USA aktsiate puhul. Kui vaatame hindamisgraafikut, n\u00e4eme, et globaalse indeksi (v\u00e4lja arvatud USA) v\u00e4\u00e4rtus on umbes selle pikaajalise keskmise l\u00e4hedal. Seega on t\u00f5si, et globaalsed aktsiad on kallid, kuid see on peamiselt tingitud USA aktsiatest.<\/p>\n

\t\t <\/p>\n

\"\"
\n <\/a><\/p>\n

Screenshot<\/p>\n

Allikas: Bloomberg Terminal<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et Ameerika ettev\u00f5tted kaotavad oma domineerimiseanci? Muidugi ei saa keegi sellele k\u00fcsimusele kindlalt vastata ja v\u00e4hemalt l\u00fchiajaliselt see kindlasti nii ei tundu. Kuid see ei t\u00e4henda, et nende aktsiad ei v\u00f5iks \u00fclej\u00e4\u00e4nud turust maha j\u00e4\u00e4da. Investeerimine ei seisne ainult parima ettev\u00f5tte leidmises, vaid ka parima ettev\u00f5tte leidmises hea hinnaga. Kui teil on suurep\u00e4rane ettev\u00f5te, kuid selle tugevus peegeldub k\u00f5rges hinnangus, ei pruugi selle aktsia keskpikas perspektiivis h\u00e4sti toimida. Muidugi on ka vastupidine t\u00f5si: kui leiate ettev\u00f5tte, mis pole p\u00e4ris ideaalne, kuid on saadaval suurep\u00e4rase hinnaga, v\u00f5ib selle aktsia paremate ettev\u00f5tete aktsiaid edestada. Seega ei seisne investeerimine ainult parima ettev\u00f5tte leidmises, vaid ka parima tasakaalu leidmises ettev\u00f5tte tugevuse ja hinna vahel. Aktsiaindeksite praeguse olukorra kohta saate lisateavet viimasest osast. Tom\u00e1\u0161 Vranka aktsiaportfell<\/a>.<\/p>\n

Investeerimine on riskantne. Investeerige vastutustundlikult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pressiteade: USA aktsiaturgudel on olnud mitu keskmisest k\u00f5rgemat aastat, kusjuures S&P 500 t\u00f5usis 2023. aastal 24%, 2024. aastal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64883,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36],"class_list":{"0":"post-64882","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115723048539393839","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64882"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64882\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64883"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64882"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64882"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}