{"id":64981,"date":"2025-12-15T11:57:09","date_gmt":"2025-12-15T11:57:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/64981\/"},"modified":"2025-12-15T11:57:09","modified_gmt":"2025-12-15T11:57:09","slug":"ajakirja-time-aasta-inimene-peegeldab-uut-tuupi-voimu-ohulosse-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/64981\/","title":{"rendered":"Ajakirja Time aasta inimene peegeldab uut t\u00fc\u00fcpi v\u00f5imu \u00f5hulosse | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Ajakiri Time valis aasta inimeseks tehisintellekti arhitektid. Uut maailma ehitatakse keset \u00f5hku, kus ei kanna keegi turvarakmeid, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n<p>Ajakiri TIME valib aasta inimest alates 1927. aastast. Toona kuulutati aasta meheks lendur Charles Lindbergh, kes lendas esimesena \u00fcksi New Yorgist \u00fcle Atlandi ookeani Pariisi. \u00d6eldakse, et esimesel on turul eeliseid. Jutt ei k\u00e4i lenduri, vaid ajakirja loodud konkursi kohta. Toona k\u00f5igest nelja-aastane ajakiri pani aluse t\u00e4nap\u00e4evani maailmas aastal\u00f5pu toimetamiste keskel t\u00e4helepanu saavutavale meedias\u00fcndmusele. Ajakiri on lisaks tuntud mitme inglisekeelse uuss\u00f5na loojana, milledest meie k\u00f5rvad on tuttavad suurt\u00f6\u00f6sturit t\u00e4histava m\u00f5istega tycoon.<\/p>\n<p>Aasta tegelase valiku kriteeriumiks pole konkreetse inimese leidmine, vaid otsitakse aasta jooksul pealkirjades domineerinud nn j\u00f5udu. Vahet ei tehta kas heas v\u00f5i halvas. Tegemist pole iludusv\u00f5istluse ega parimate tunnustamisega. Tiitliga t\u00e4histatakse kedagi v\u00f5i midagi, mis kujundas l\u00f5ppevat aastat. M\u00f5nikord on selleks kangelased, teinekord t\u00fcrannid v\u00f5i ka institutsioonid, liikumised ja isegi asjad. L\u00f5plikus valikus tasubki otsida millegi s\u00fcmbolit kui m\u00e4\u00e4ratut nimekandjat.<\/p>\n<p>T\u00e4helepanu on m\u00f5jul, nagu seda esindasid m\u00f5ne aastase vahega Hitler ja Stalin. Ebamugava asjaoluna oleme nende k\u00f5rval ka meie. Time valis 2006. aasta inimeseks &#8220;sina&#8221;, osutusega k\u00f5igile meile, kellel p\u00f5hineb kiiresti t\u00e4rganud internetikultuur.<\/p>\n<p>Valitud on ka asju. N\u00e4iteks 1982. aasta tegija oli arvuti ja sama k\u00fcmnendi l\u00f5pus t\u00e4nu t\u00e4rganud ohu teadvustamisele planeet Maa. Lisaks on aasta l\u00f5pus t\u00f5stetud ajakirjanduslikule pjedestaalile Korea s\u00f5ja aegseid USA s\u00f5dureid, kosmose vallutamisele teed loonud teadlasi, Araabia kevade protestijaid ja #MeToo liikumise nn vaikuse murdjaid.<\/p>\n<p>L\u00f5ppeva aasta m\u00f5jukuse s\u00fcmboliks valis Time tehisintellekti arhitektid. Ajakiri avaldab kaanepildist mitu versiooni. Ajakiri p\u00f5hjendab seda sooviga esitada sama m\u00f5tet l\u00e4bi erinevate vaatenurkade, kuna k\u00f5igile \u00fchine maailm n\u00e4eb v\u00e4lja erinev olenevalt vaataja asukohast, kultuurist v\u00f5i r\u00fchmakuuluvusest. Eitada ei saa ka puht kaubanduslikku eesm\u00e4rki. Tr\u00fckiajakirjandusel ei l\u00e4he kuigi h\u00e4sti. Seda peamiselt Time&#8217;i enda valitud tegelaste, nagu arvuti ja sina t\u00f5ttu. Ajakirja erinevate kaanepiltidega numbreid ostetakse rohkem.<\/p>\n<p>L\u00f5ppeva aasta kaanepildi enim t\u00e4helepanu saavutanud versioonil on kujutatud kaheksat tehisintellekti ettev\u00f5tte juhti. Nad istuvad moodsa linnapildi kohal rippuval terastalal. Stseeni valikul on oluline kultuuris\u00f5num. Plakatite ja fototapeetidena \u00fcle maailma tuntud algup\u00e4rasel, 1932. aastal tehtud pildil nimega &#8220;L\u00f5unas\u00f6\u00f6k pilvel\u00f5hkuja tipus&#8221; istuvad l\u00f5unapausi ajal immigrantidest rauat\u00f6\u00f6lised end Manhattani kohal sirutaval raudtalal. \u00dched suitsetavad ning teised s\u00f6\u00f6vad v\u00f5ileiba v\u00f5i vestlevad. Pildi s\u00f5num on, et nemad ehitavad moodsa linna skeletti.<\/p>\n<p>Tehisintellekti arhitektide pilt ei vaja keerulist t\u00f5lgendamist ega pikka alapealkirja. Nad ei s\u00f6\u00f6 l\u00f5unat ega paista ka omavahel suhtlevat. Pildile valitud tegelaskujudest paistab enamik olevat oma m\u00f5tetes, vaatavad erinevas suunas, hoiavad telefoni v\u00f5i suhtlevad ei tea kellega. Nad rajavad uut maailma, mis on ebakindel, l\u00f5petamata ja ohtlik. Vanal pildil j\u00e4id tala toetuspunktid ja kinnitused pildist v\u00e4lja. Ometi keegi ei kahelnud, et need on olemas ega kaheldud selleski, mida p\u00e4rast l\u00f5unapausi edasi tehakse.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegse pildi tala s\u00fcmboliseerib intelligentsete tehnoloogiate rajamist, millel istuvad 21. sajandi globaalse v\u00f5imu arhitektid. Pildil on 1932. aastaga v\u00f5rreldes silmatorkav kontrast. Toona istusid talal t\u00f6\u00f6lised. 2025. aasta versioonil istuvad ettev\u00f5tete juhid. Valik kajastab v\u00f5imu, mida pole keegi delegeerinud, ent mis ripub kogu maailma kohal.<\/p>\n<p>Pilvel\u00f5hkuja ehitamisest saavad k\u00f5ik mingil moel aru. Intellekti ehitatakse juhtide peades peituvate strateegiatega ja n\u00e4htus, mida rajatakse, j\u00e4\u00e4b ise endiselt m\u00f5istatuseks. Seda enam r\u00f5hutab Time&#8217;i pilt, et uut maailma ehitatakse \u00fcles keset \u00f5hku, kus keegi ei kanna turvarakmeid. Seda peaksime vist kandma meie. Ootame \u00e4ra, kuni uuesti pildile p\u00e4\u00e4seme.<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajakiri Time valis aasta inimeseks tehisintellekti arhitektid. Uut maailma ehitatakse keset \u00f5hku, kus ei kanna keegi turvarakmeid, nendib&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":64982,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[31508,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,814,373,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-64981","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ajakiri-time","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-tehisaru","24":"tag-tehisintellekt","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115723465049465028","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64981","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64981"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/64981\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64982"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64981"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=64981"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=64981"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}