Oscari-v\u00f5itjast Ukraina dokumentalisti Mst\u00f5slav\u00a0T\u0161ernovi ja operaator Alex Babenko Ukraina r\u00f5lgest rindreaalsusest k\u00f5nelev v\u00e4rske film “2000 meetrit Andrijivkani” m\u00f5jub esmapilgul kui ebausutav, \u00fclepingutatud m\u00e4ngufilm v\u00f5i siis nagu salvestus videom\u00e4ngust “Call of Duty”.<\/p>\n
Materjal on kokku pandud klassikalistest k\u00e4sikaamera v\u00f5tetest, s\u00f5durite kiivrikaamerate materjalist, droonivideotest, (sh “suitsiididroonide” vaatepunktist), staabikaameraist ja esmaabipunkti kaadritest. Vaataja satub koos dokumentalistidega sellisesse s\u00f5jakaosesse, millist varem nii l\u00e4hedalt filmitud pole.<\/p>\n
On 2023. aasta suvi. Ukraina on l\u00e4\u00e4ne liitlaste kingitud relvade j\u00f5ule ja s\u00f5jalisele n\u00f5ule tuginedes alustanud vastupealetungi l\u00e4bi Vene okupantide rajatud kahe kilomeetri s\u00fcgavuse miiniv\u00e4lja. Ukraina 3. r\u00fcndebrigaadi \u00fclesanne on l\u00e4bida miiniv\u00e4ljade vahele pressitud m\u00f5nek\u00fcmne meetri laiune metsariba v\u00f5i \u00f5igemini apokal\u00fcptilise v\u00e4limusega pools\u00f6estunud puut\u00fcvede t\u00fc\u00fcgastik, et vabastada v\u00e4ikek\u00fcla Andrijivka, mis on nii maatasa pommitatud, et seal pole \u00fcht tervet seinagi, mille k\u00fclge Ukraina lipp “v\u00f5idu” m\u00e4rgiks lehvima seada.<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest meenutab T\u0161ernovi film kunagi Vikerraadio eetris olnud Urmas Vadi legendaarset t\u00f6\u00f6varjusaadet, ainult et ukrainlastest t\u00f6\u00f6varjud tegutsevad ulmeliselt ohtlikus keskkonnas. Filmi m\u00f5juv\u00f5imsus tuleb osaliselt ka sellest, et tegemist pole abstraktse Ukrainaga, vaid re\u017eiss\u00f6\u00f6ri kunagise kodukandiga. Andrijivka asub v\u00f5i asus kahe tunni tee kaugusel re\u017eiss\u00f6\u00f6ri kodulinnast Harkivist, samadel p\u00f5ldudel ja metsades v\u00f5itles teises maailmas\u00f5jas tema vanaisa.<\/p>\n
See paradoks \u2013 \u00fclesanne minna koos s\u00f5duritega l\u00e4bi oma lapsep\u00f5lvemaa kohta, mida enam ei ole \u2013 on filmi \u00fcks valusamaid ja k\u00f5nekamaid kujundeid. Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri enda s\u00f5nul r\u00e4\u00e4gib film \u00fchtlasi Ukraina s\u00f5durite distantsist maailma publikuga, Ukraina s\u00f5jast kui ekstreemsest vaatem\u00e4ngust, mida filmi pikitud l\u00e4\u00e4ne meedia kommentaatorid kirjeldavad nagu kirjeldataks jalgpallimat\u0161i.<\/p>\n
Film tuletab meelde ka l\u00e4\u00e4nt Ukrainat \u00f5igeaegselt abistamast hoidnud mentaalseid miine: hirmu eskalatsiooni ees, kultuurilisi kammitsaid, s\u00fc\u00fctunnet varasema tegevusetuse p\u00e4rast.<\/p>\n
“2000 meetrit Andrijivkani” s\u00fcmboliseerib ka s\u00f5ja ajal kitsenevat otsustusruumi. Mingil hetkel pole s\u00f5dival riigil enam h\u00e4id ega ka mitte kesiseid valikuid, on ainult halvad ja hukatuslikud. Taganemine t\u00e4histaks alistumist, edasi minna on surmavalt ohtlik, paigale j\u00e4\u00e4mine t\u00e4hendaks kindlat hukku.<\/p>\n
\u00dcheksa aastat tagasi katsetas sarnast visuaalselt immersiivset s\u00f5jaajakirjanduslikku l\u00e4henemist v\u00e4ljaanne The New York Times, andes v\u00e4lja 360-kraadise vaateulatusega virtuaalreaalsusvideo lahingutest Fallujah linnas Iraagis.<\/p>\n
“See on mingis plaanis \u00f5udselt realistlik, teisalt mingis osas kindlasti ka Ukraina vabaduss\u00f5da valikuliselt kujutav film.”<\/p>\n
Teiste 21. sajandi s\u00f5jadokkidega v\u00f5rdluses tuleb esile Afganistani s\u00f5jast k\u00f5nelev “Restrepo” (2010, Tim Hetherington, Sebastian Junger), Janus Metzi 2010. aasta film “Armadillo”, mis r\u00e4\u00e4kis Taani s\u00f5duritest Afganistanis. Viimane tekitas skandaali, sest filmis n\u00e4idati ka Taani s\u00f5durite reeglitevastast k\u00e4itumist, mida T\u0161ernovi filmis ei kohta. See on mingis plaanis \u00f5udselt realistlik, teisalt mingis osas kindlasti ka Ukraina vabaduss\u00f5da valikuliselt kujutav film.<\/p>\n
Hiljuti andis Ameerika telekanal PBS 17-aastase viitega eetrisse Michael Packi 2008. aastal valminud dokumentaalfilmi Fallujah ja Najafi 2004. aasta lahingutest Iraagis pealkirjaga “600 viimast meetrit”. PBS heitis filmile ette militaristlikkust, et seal puudub kriitiline kommentaar. T\u0161ernovi filmi kohta v\u00f5iks samuti k\u00fcsida, et kas ja kus on s\u00f5jakriitiline autoripositsioon, aga seda tegelikult pole vajagi. Dokumenteeritud s\u00f5ja\u00f5udused on nii r\u00e4iged, et need s\u00f5duritega samastumistungi ei tekita. \u00dcks T\u0161ernovi portreteeritud s\u00f5duritest palub, et teda ei heroiseeritaks.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r seob filmi moraalse raamistiku \u00fcheselt Ukraina kaitses\u00f5ja omaga: kodanikud on haaranud relva, et tagasi v\u00f5ita oma maa ja nad on valmis selle nimel taluma kosmilisi kannatusi. Mitmed filmis portreteeritud v\u00f5itlejad on linateose valmimise ajaks aga surnud.<\/p>\n
Dokumenteeritud s\u00f5ja\u00f5udusi ja filmi tegelaste j\u00e4rjestikku suremisi tunnistades tekib inimlikul tasandil k\u00fcsimus, kui eetiline on Euroopa poliitikute s\u00f5naline s\u00f5jakus, mis n\u00e4iteks k\u00e4imasolevate nn rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus tundub olevat kraad kangemgi kui Ukraina eliidi enda oma. Euroopa s\u00f5jav\u00e4ed seal ju verd ei vala, kui vabatahtlikud v\u00e4lja arvata.<\/p>\n
T\u0161ernov tunnistab, et t\u00f6\u00f6tab “\u00f5hukesel j\u00e4\u00e4l”, ta tahab publikut haarata, kuid ei taha s\u00f5da romantiseerida ega teha Ukraina s\u00f5jast “ilusat filmi”. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r hoiab lahingustseenid nii pikad, et tekib ammendumistunne, et kogu film ei paistaks nagu lahe action. Lahingud katkestatakse argiste vestlustega, et n\u00e4eksime mundri all inimest. Heroilist montaa\u017ei ja klassikalist “katarsist” on kuni filmi l\u00f5pu rituaalse matusestseenini v\u00e4lditud.<\/p>\n
Eesti vaatajal on ilmselt v\u00e4rskelt meeles ka T\u0161ernovi enda varasem Oscariga p\u00e4rjatud dokumentaal “20 p\u00e4eva Mariupolis”<\/a>. Kui tavaliselt kipuvad s\u00f5jafilmides ja ajaloo\u00f5pikutes tsiviilisikute kannatused k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4ma, siis tema alustas just tsiviilelanikest, seega pole tegemist s\u00f5jafeti\u0161istiga.<\/p>\n Mainitud Fallujah-dokis “Viimased 600 meetrit” \u00fctleb \u00dchendriikide eri\u00fcksuslaste snaiper vanemseersant Karl Erickson, et tema t\u00f6\u00f6 on “viimane 600 meetrit” oma kodumaa v\u00e4lispoliitikast. See t\u00e4hendab, et \u00fcksk\u00f5ik, millised olid s\u00f5ja poliitilised eesm\u00e4rgid, tema t\u00f6\u00f6 on selle eesm\u00e4rgi viimased 600 meetrit n-\u00f6 \u00e4ra tuua, kirurgilise kiretusega.<\/p>\n Filmile “2000 meetrit Andrijivkani” seda motot laiendada ei saa. S\u00f5da ei ole siin Carl von Clausewitzi vaimus poliitika j\u00e4tkamine teiste vahenditega, see film n\u00e4itab pigem s\u00f5ja kui poliitilise valiku printsiibi ammendumist, kui inimlikku h\u00e4da- ja kodukaitset.<\/p>\n Miiniv\u00e4ljade vahele pressitud “metsariba” kujund on dramaturgiliselt m\u00f5jus. S\u00f5jalises vaates on sellise “ruumilahenduse” taga t\u00f5en\u00e4oliselt kombinatsioon okupantide vajadusest seda metsaala edasi tungimiseks kasutada, aga ka nende soovist kanaliseerida Ukraina liikumist etteaimatavasse tapatsooni.<\/p>\n Eraldi k\u00fcsimus on, kui t\u00f5ene on T\u0161ernovi portree s\u00f5jast. Tuleb meeles pidada, et 2023. aasta vastupealetungi k\u00e4igus, mil seda kitsast metsariba paljude elude hinnaga l\u00e4biti, polnud droonid lahinguv\u00e4ljal nii massiliselt kohal kui praegu. Seega v\u00f5ib rindereaalsus olla n\u00fc\u00fcd veelgi d\u00fcstoopilisem kui toona.<\/p>\n Kulutuss\u00f5ja loogikat n\u00e4idatakse siin iseenesest h\u00e4sti. Idee, et s\u00f5ja tulemus on h\u00e4gune ja vahepeal saavutatu v\u00f5idakse kiiresti uuesti kaotada, on laiemalt rakendatav nii laiema Ukraina s\u00f5ja kui ka l\u00e4\u00e4ne hiljutiste pikemaajaliste konfliktide (nt Iraak, Afganistan) puhul.<\/p>\n Enamik kaasaegseid s\u00f5du vajab v\u00f5imsat narratiivi, mis \u00f5igustab ohvreid, olgu see siis “terrorismivastane s\u00f5da”, “iseseisvuse kaitse” v\u00f5i “kaasmaalaste kaitse”. Et filmis l\u00e4bitakse \u00fcht kitsast surmavat metsateed mitu korda (eri p\u00e4evad, eri r\u00fcnnakud, eri vaatenurgad), muutub metsariba rituaalseks koridoriks \u2013 iga l\u00e4bimine on nagu uus ohverdus.<\/p>\n Kuigi f\u00fc\u00fcsiline maastik on \u00fcsna anon\u00fc\u00fcmne (puud, muda, suits), m\u00f5jub film nii, et vaataja l\u00f5puks tunneks selle \u00e4ra nagu korduva absurdse unen\u00e4o. Ukraina folklooris on mets liminaalne paik, kus surnud ja elavad kohtuvad. T\u0161ernovi filmis pole see liminaalsus enam metafoor, see kunagine metsariba on konkreetne kitsas tsivilisatsioonide vaheline koridor.<\/p>\n “2000 meetrit Andrijivkani” pole kindlasti film, mis v\u00f5iks eestlaste kaitsetahet kuidagi turgutada. Jah, filmis n\u00e4htav Ukraina v\u00f5itlejate surmap\u00f5lgus on imetlusv\u00e4\u00e4rne, aga mitte kuigi innustav. Pigem kutsub see jube veresauna-dokument inimesi s\u00f5da Venemaaga iga hinna eest v\u00e4ltima, ka siis, kui tegemist \u00f5iglase kaitses\u00f5jaga. Ometi kinnitab film, et Balti riigid ja NATO on viimastel aastatel teinud oma kaitsestrateegias \u00f5igeid valikuid.<\/p>\n Erinevalt Ukrainast puudub Balti nn maakitsusel territoriaalne s\u00fcgavus. Eesti, L\u00e4ti ja Leedu otsus hankida pikamaa tulev\u00f5ime ja viia kaitses\u00f5da v\u00f5imalusel vastase territooriumile v\u00f5imaldab meil \u00f5igeaegse ja otsustava tegutsemise korral oma “Andrijivkaid” ennetada.<\/p>\n Filmi kitsas metsariba kahe miiniv\u00e4lja vahel meenutab Balti kaitse strateegilisi pudelikaelu, Suwa\u0142ki koridori, mereteid kitsav\u00f5itu L\u00e4\u00e4nemerel. Ahtad varustuskoridorid v\u00f5ivad otsustada meie kaitses\u00f5ja k\u00e4igu kohe selle alguses. NATO peab neid teid suutma kaitsta. Rootsi pingutused Gotlandi saare relvastamisel ja Balti riikide merelised raketiv\u00f5imed on just seda eesm\u00e4rki sihtimas. Poola, Leedu ja Saksamaa harjutasid sel aastal massiivsete \u00f5ppuste k\u00e4igus Suwalki kaitset.<\/p>\n Balti riikide puhul m\u00e4ngib aeg veel suuremat rolli kui Ukrainas. Kui vastupanuotsuste langetamisel j\u00e4\u00e4dakse liiga ettevaatlikuks v\u00f5i hiljaks, v\u00e4heneb “man\u00f6\u00f6verdamisruum” samasuguseks nagu filmis n\u00e4htavas koledas metsakoridoris.<\/p>\n “Me ei tohi planeerida kaitset nii, nagu oleks reservv\u00e4elane lihtsalt number Exceli tabelis.”<\/p>\n Seet\u00f5ttu tuleb rahuajal v\u00e4ga konkreetselt selgeks r\u00e4\u00e4kida, millal ja kuidas rakendub artikkel 5; mis saab siis, kui see ei rakendu v\u00f5i see juhtub hilinemisega; kui kiiresti liitlased tegelikult siia j\u00f5uavad ning millist kaitsetegevust peetakse eskalatsiooniks ja millist mitte. Rahuaegne loosunglikkus neis k\u00fcsimustes t\u00e4hendab s\u00f5ja korral kindlat jama.<\/p>\n T\u0161ernovi filmis muide v\u00e4lditakse heroilist montaa\u017ei. Me n\u00e4eme argiseid vestlusi, haavatuid, v\u00f5itlejate toorest hirmu. Film r\u00f5hutab, et iga s\u00f5dur on inimene, mitte “kuluelement”. Siit moraal v\u00e4ikese elanikkonnaga Balti riikidele: me ei tohi planeerida kaitset nii, nagu oleks reservv\u00e4elane lihtsalt number Exceli tabelis.<\/p>\n Eesti kaitseoperatsioon n\u00f5uab realistlikku, inimlikustatud hinnangut, milliste lahinguliste eesm\u00e4rkide nimel on \u00f5igustatud suurte kaotuste kandmine. Meil on vaja v\u00e4ga h\u00e4id meditsiini- ja evakuatsiooniv\u00f5imet, teatud lahingutegevuste ulatuslikku robotiseerimist ning loomulikult ja esmajoones toimivat elanikkonnakaitset.<\/p>\n Kui teame, et s\u00f5durid on meie “immuunrakud”, peame hoolt kandma, et neid ei raisataks s\u00fcmboolsete, strateegiliselt m\u00f5ttetute Andrijivkate peale. Selles plaanis tuleb ka NATO “kaitseme igat tolli” loosungi praktiline pool v\u00e4ga kainelt l\u00e4bi m\u00f5elda.<\/p>\n “2000 meetrit Andrijivkani” v\u00f5iks \u00f6elda Balti kaitse kohta, et meie eesm\u00e4rk pole olla j\u00e4rgmine Andrijivka, et me ei soovi sattuda pikka kurnamiss\u00f5tta, mida NATO pole praegu valmis pidama. Tuleb teha k\u00f5ik, et selline \u00f5uduste koridor lahingusse ei avaneks. Ja kui ka avaneb, et me siis ei s\u00f5diks \u00fcksi, liiga hilja, selge eesm\u00e4rgita ja eluterve ettevaatlikkuseta.<\/p>\n T\u0161ernovi s\u00f5jadokis on moraalne raamistik selge: Ukraina kaitseb oma kodu, mitte ei pea abstraktset s\u00f5da. Iga nimi, iga s\u00f5dur muutub loo osaks. Ilma loota pole rusudeks pommitatud linna v\u00f5i k\u00fcla verisel tagasiv\u00f5tmisel mingit t\u00e4hendust. Balti kaitsev\u00f5ime pole ainult relvad, \u00fcksused, inimesed, vaid ka lugu, mille nimel v\u00f5itleme: iseseisvus, \u00f5igus vabalt elada, vabadus okupatsioonist.<\/p>\n Ilma tugeva loo ja selgituseta v\u00f5ivad ka liitlased taanduda tugitoolikommentaatoriteks, meiegi \u00fchiskondades v\u00f5ib tekkida v\u00e4simus, k\u00fc\u00fcnilisus ning k\u00fcsimus “kas me ei v\u00f5iks parem j\u00e4rele anda?” Nagu mainitud, filmis on “2000 meetrit” \u00fchtlasi metafoor vahemaa kohta idarinde ja l\u00e4\u00e4ne publiku vahel. Balti riikide rahuaegne \u00fclesanne on seda “vahemaad” kogu aeg l\u00fchendada, isegi kui m\u00f5ni liitlane tundub parasjagu olevat n-\u00f6 \u00e4ra keeranud.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n