Aru selgitas, et inimeste tehnoloogiakasutus on j\u00f5udnud murdepunktini, kus inimkonnal on valida kahe t\u00e4iesti erineva tuleviku vahel. \u00dchel pool on tee aju vabadusse, kus tehnoloogiat kasutatakse vabade ajude loomiseks ja toetamiseks. Teisel pool peibutab aga mugavust pakkuv lolluse ajajoon, mis m\u00e4ngib inimlikele n\u00f5rkustele.<\/p>\n
Kaasprofessori hinnangul on valik nende vahel selge, kuid paraku kalduvad inimesed praegu vale raja poole: “Praegu oleme nii-\u00f6elda vaikimis minemas edasi sellel debiilsel ajajoonel,” nentis Aru saates “R2 p\u00e4ev”. Kui vabaduse tee n\u00f5uab inimeselt iseseisvat pingutust ja m\u00f5tlemist, siis lolluse ajajoonel kasutatakse tehnoloogiat peamiselt selleks, et m\u00f5tlemisv\u00f5imet v\u00e4hendada ja pidurdada.<\/p>\n
Kaasprofessor lisas, et kuigi eestlastele on iseseisvus ja vabadus ajalooliselt \u00e4\u00e4rmiselt olulised. Digimaailmas toimuv inimeste t\u00e4helepanu h\u00f5ivamine j\u00e4\u00e4nud paljudele m\u00e4rkamatuks, kuigi nutiseadmete algoritmid suunavad inimeste k\u00e4itumist ja valikuid \u00fcha enam. “Eestlase jaoks on vabadus t\u00e4htis. Me ei tahtnud olla N\u00f5ukogude okupatsiooni all. Miks me peaksime tahtma olla algoritmide okupatsiooni all?” k\u00fcsis Aru retooriliselt<\/p>\n
Olukorra teeb ohtlikuks illusioon, nagu oleksid inimeste igap\u00e4evased otsused nutiseadmeid kasutades l\u00e4bim\u00f5eldud. Tegelikkus on neuroteadlase hinnangul teine, inimesed on hoopis osavad oma otsuste ratsionaliseerimises. “Me inimkonnana liiga \u00fclehindame seda, kui ratsionaalsed ja targad me oleme \u2013 tegelikult me ei ole \u00fcldse nii targad,” nendib Aru.<\/p>\n
Kaasprofessor t\u00f5i ilmeka n\u00e4ite argielust, kus v\u00e4sinud lapsevanem lubab j\u00e4reltulijal pikalt nutiseadmes olla, uskudes ise siiralt oma otsuse headusesse. “See ei ole nii, et keegi n\u00fc\u00fcd ratsionaalselt otsustab, et see on t\u00e4itsa normaalne, kuidas minu kuueaastane laps on kolm tundi telefonis, sest ta saab teha seal v\u00e4ga palju kasulikke asju,” selgitas Aru.<\/p>\n
Tegelikult k\u00e4ivitab v\u00e4simus ja lapse emotsionaalne reaktsioon ajus protsessi, mille eesm\u00e4rk on leida juba s\u00fcndinud olukorrale loogiline \u00f5igustus. “Me arvame, et see on ratsionaalne otsus, tegelikult paneb kogu meie selle m\u00f5tleva s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6le, et kuidas leida p\u00f5hjendus, miks sellele lapsele siis see telefon anda selleks kolmeks tunniks,” kirjeldas ta enesepettuse mehhanismi.<\/p>\n
\u00d5ige tihti ei saa s\u00fc\u00fcdistada ka nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute n\u00f5rka iseloomu, vaid suurkorporatsioonide teadlikult disainitud s\u00fcsteeme. Need ei r\u00fcnda inimese ratsionaalset poolt, vaid tema n\u00f5rkusi. “Tiktoki algoritm on loodud nii, et ta m\u00f5jutab seda napakat s\u00fcsteemi ja toetab seda napakat s\u00fcsteemi,” t\u00f5i teadlane n\u00e4ite, viidates kiire naudingu j\u00e4rele janunevale ajuosale, mis kannustab pikaajalised eesm\u00e4rgid tagaplaanile j\u00e4tma.<\/p>\n
Tagaj\u00e4rjeks on olukord, kus tehnoloogia, mis v\u00f5iks inimv\u00f5imeid v\u00f5imendada, hakkab neid hoopis p\u00e4rssima. “Meil on tehnoloogia, mis v\u00f5iks ka aidata, aga peamiselt kasutatakse seda selleks, et meie m\u00f5tlemisv\u00f5imet v\u00e4hendada ja pidurdada,” kirjeldas Aru praegust suundumust.<\/p>\n
Protsessi on v\u00f5imalik kaasprofessori hinnangul peatada, kuid see n\u00f5uab \u00fchiskondlikku m\u00f5tteviisi muutust ja sarnast teadlikkuse kasvu, nagu toimus suitsetamisega. “M\u00f5elge 20\u201330 aastat tagasi, kus igal pool veel suitsetati. Toona v\u00f5is ka \u00f6elda, et see on t\u00e4iesti paratamatu ja muidugi tubakat\u00f6\u00f6stus seda ka tegi,” m\u00e4rkis Jaan Aru.<\/p>\n
Lahendus ei seisne tehnoloogiast loobumises, vaid kontrolli taastamises oma t\u00e4helepanu ja aja \u00fcle. “Kui me tahame olla tark riik, kus on targad inimesed, siis see t\u00e4hendab mitte seda, et k\u00f5ik kasutavad tehnoloogiat h\u00e4sti palju, vaid et me kasutame seda targalt, et enda ja oma laste m\u00f5tlemist toetada,” r\u00f5hutas Aru.<\/p>\n
Jaht keskendumisv\u00f5imele<\/p>\n
Vahepealsel ajal saab aga iga\u00fcks oma aju teadlikult s\u00e4\u00e4sta ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imet taastada. Keskendumise parandamiseks soovitas Jaan Aru loobuda lootusest ainu\u00fcksi omaenda tahtej\u00f5ule ja tegeleda hoopis \u00fcmbritseva ruumi korrastamisega. “Esimene nipp on see, et saad aru, et mis see segaja on \u2013 segaja on tihti keskkond,” m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
K\u00f5ige lihtsam ja t\u00f5husam meede on f\u00fc\u00fcsiliste segajate eemaldamine. “Pane telefon h\u00e4\u00e4letu peale, mitte midagi ei juhtu. Miks \u00fcldse peavad need k\u00f5ik teavitused telefoni tulema?” k\u00fcsis ajuteadlane. Kui telefon on vaigistatud ja t\u00f6\u00f6laud teavitustest puhas, on ajul oluliselt lihtsam \u00fclesandele fokuseerida, sest v\u00e4line stiimul ei r\u00f6\u00f6vi enam t\u00e4helepanu.<\/p>\n
Lisaks ruumile m\u00e4ngib rolli ka aeg. Aru soovitab ajastada keerulised \u00fclesanded hetkedele, mil vaim on v\u00e4rske. “Kavandage \u00f5ppimine ja teised keskendumist n\u00f5udvad \u00fclesanded heale ajale, kus sul \u00fcldse on v\u00f5imalik keskenduda,” soovitas kaasprofessor. V\u00e4sinud peaga, n\u00e4iteks \u00f6\u00f6sel kell kaks, pole \u00f5ppimine ega t\u00f6\u00f6 tegemine enamasti kuigi tulemuslik.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6v\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks on kriitilise t\u00e4htsusega aju puhkamine, mida Aru nimetab Fred J\u00fcssi eeskujul “molutamiseks”. See t\u00e4hendab aega ilma v\u00e4lise sisendita. “See on ajule nagu tegelik puhkus. Et me l\u00e4bi ei p\u00f5leks,on vaja seda, et aju p\u00e4riselt sisendist puhkaks,” selgitab Aru.<\/p>\n
Teadlane r\u00f5hutab, et nutitelefonis surfamine ei ole puhkus. “See, et sa l\u00e4hed sotsiaalmeediasse ja istud seal, see ei ole logelemine, sest siis su aju on ikkagi domineeritud nende v\u00e4liste mustrite poolt,” hoiatas ta. T\u00f5eline logelemine, olgu see du\u0161i all k\u00e4imine v\u00f5i aknast v\u00e4lja vaatamine, v\u00f5imaldab ajul tegeleda oma m\u00f5tetega, mis viib sageli heade ideedeni.<\/p>\n
L\u00f5petuseks lohutab Aru, et keegi ei peaks tundma end halvasti, kui suudab intensiivselt keskenduda vaid l\u00fchikest aega. “Ma arvan, et keegi ei peaks ennast halvasti tundma, kui see on tal 12 minutit v\u00f5i 25 minutit,” \u00fctles ta. Inimene ei ole olemuslikult loodud kaheksa tundi j\u00e4rjest t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral keskenduma.<\/p>\n
Lahendus seisneb pauside tegemises. “Kui tunneme, et keskendumine \u00e4ra l\u00e4heb, siis saab teha v\u00e4ikse pausi \u2013 k\u00e4ia korraks jalutamas v\u00f5i teha endale \u00fcks tee,” soovitas Jaan Aru.P\u00e4rast pausi on v\u00f5imalik sageli uuesti fookus leida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aru selgitas, et inimeste tehnoloogiakasutus on j\u00f5udnud murdepunktini, kus inimkonnal on valida kahe t\u00e4iesti erineva tuleviku vahel. \u00dchel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65067,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[33090,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,16543,28,29,33091,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-65066","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-algoritmid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jaan-aru","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-molutamine","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115723807820868317","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65066","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65066"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65066\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65067"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65066"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=65066"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=65066"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}