Tegemist on m\u00e4rgilise numbriga, mis n\u00e4itab, et USA presidendi Donald Trumpi tariifidele vaatamata ujutab Hiina maailma j\u00e4tkuvalt \u00fcle autode, elektroonika, masinate, p\u00e4ikesepaneelide ja muude kaupadega.<\/p>\n
Hiina eksport USAsse langes novembris k\u00fcll aastatagusega v\u00f5rreldes lausa 29%, kuid samal ajal t\u00f5usis \u00fcle\u00fcldine eksport 6% v\u00f5rra. See t\u00e4hendab, et Hiina tootjad loobuvad j\u00e4rk-j\u00e4rgult USAga \u00e4ri ajamisest ning suunavad kaupasid aina enam Euroopa ja Kagu-Aasia turgudele.<\/p>\n
Kui selle sajandi alguses oli Hiina pigem odavt\u00f6\u00f6j\u00f5u maa, kus toodeti m\u00e4nguasju ja muid lihtsamaid tooteid, siis praeguseks on see muutunud. N\u00fc\u00fcdseks suudab Hiina toota ka k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega kaupu nagu autod, televiisorid, telefonid jms. Toodangu kvaliteet on j\u00f5udnud tasemeni, kus pakutakse konkurentsi Saksa t\u00f6\u00f6stusele. See on tekitanud Hiina toodete suhtes vastumeelsust ka Euroopa poliitikute seas.<\/p>\n
Kuigi tariifid on kahe suurriigi vahelist kaubavahetust v\u00e4hendanud, siis Hiina ekspordib j\u00e4tkuvalt USAsse kolm korda rohkem kui sealt imporditakse. T\u00f5si, USA kaubanduse puuduj\u00e4\u00e4k Hiinaga on langemas \u2013 t\u00e4navu on see kukkunud 21%, 185 miljardi dollarini.<\/p>\n
Hiina kaubanduse \u00fclej\u00e4\u00e4k on alates 2017. aastast kasvanud kolmekordseks ning \u00fchest k\u00fcljest peegeldab see ka kohaliku majanduse probleeme. 2021. aastal l\u00f5hkenud kinnisvaramull on kodumaist tarbimist p\u00e4rssinud.<\/p>\n
Dollari hegemoonia m\u00f5raneb<\/p>\n
Selle sajandi algusest, ajast mil Hiina liitus maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO), on USA ja Hiina omavaheline majandussuhe j\u00e4rginud \u00fchte mustrit:<\/p>\n
Hiina toodab odavalt kaupu > kaup m\u00fc\u00fcakse USA-sse > Hiina saab vastu dollareid > Hiina laenab dollarid USA-le l\u00e4bi v\u00f5lakirjade ostu > USA ostab saadud raha eest veel kaupu.<\/p>\n
Selline ts\u00fckkel tekitas olukorra, kus USAst sai samaaegselt nii Hiina peamine ekspordipartner kui ka v\u00f5lausaldaja. See v\u00f5imaldas hiinlastel oma majandust ekspordi toel j\u00e4rjest kasvatada ilma, et j\u00fcaan liialt tugevneks. USA sai aga sisuliselt laenatud (ja tr\u00fckitud) raha eest odavaid kaupu, mis v\u00f5imaldasid hindu madalal hoida (deflatsiooniline surve). Tekkis olukord, kus USA majanduskasv hakkas s\u00f5ltuma sisemaisest tarbimisest, Hiina oma aga ekspordist.<\/p>\n
Viimase k\u00fcmnendi jooksul on j\u00f5ujooned aga selgelt muutunud. Kui 2014. aastal oli Hiina k\u00e4es 8% kogu USA riigiv\u00f5last, siis t\u00e4naseks on see langenud 2-3% juurde. Hiina v\u00e4hendab aktiivselt dollariga seotud varade osakaalu oma v\u00e4lisvaluuta reservides. Samal ajal suurendatakse kulla osakaalu. Olgu ka \u00f6eldud, et Hiina ei ole kaugeltki ainuke riik, kes seda teeb. K\u00f5igele lisaks on USA osat\u00e4htsus Hiina ekspordis j\u00e4rsult v\u00e4henenud, eriti t\u00e4navu, mil Trump tariifid kehtestas.<\/p>\n
Hiina on selgelt m\u00e4ngimas pikaajalist m\u00e4ngu. Hiinlased soovivad enda s\u00f5ltuvust USA turust ning dollarist j\u00e4rk-j\u00e4rguliselt v\u00e4hendada. See annaks neile globaalsel areenil palju rohkem m\u00e4nguruumi. Viimase k\u00fcmnendi jooksul on USA majanduse m\u00f5ju Hiinale kahanenud v\u00e4hemalt poole v\u00f5rra.<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4oliselt on Hiina pikemaajaliseks eesm\u00e4rgiks j\u00fcaani tagamine kullaga. See muudaks nende valuuta rahvusvaheliselt atraktiivsemaks. Esialgu p\u00fc\u00fctakse enda poolele v\u00f5ita Kagu-Aasia riike ning seej\u00e4rel ka muud maailma. Hetkel on j\u00fcaani osakaal riikide reservides veel v\u00e4ike. J\u00fcaani kullaga tagamine v\u00f5ib selles osas tuua aga kiired muutused. Juba praegu luuakse uutel alustel kaubandusleppeid ning maksete s\u00fcsteeme, mis v\u00f5imaldavad dollarist m\u00f6\u00f6da minna. Kui Hiina ja BRICS tervikuna suudavad need s\u00fcsteemid omavahel toimima panna, t\u00e4hendaks see USA hegemoonia l\u00f5ppu v\u00f5i drastilist allak\u00e4iku. Kes kontrollib reservvaluutat, kontrollib maailma.<\/p>\n
Trumpi tariifid ja muud poliitikad annavad sellele protsessile arvatavasti vaid hoogu juurde. Trump on \u00e4hvardanud BRICSi riike t\u00f5siste sanktsioonidega, kui nood hakkavad dollaril p\u00f5hinevale s\u00fcsteemile alternatiivi looma. See aga vaid s\u00fcvendab rahvusvahelise usalduse langust dollari vastu. Reservvaluuta saab tugev olla ainult juhul, kui teised riigid peavad valuuta emiteerijat piisavalt usaldusv\u00e4\u00e4rseks ja tugevaks. T\u00e4nu usaldusv\u00e4\u00e4rsusele hakkavad teised riigid vastavat valuutat vabatahtlikult reservvaluutana kasutama. Kui usaldus aga mureneb ning vabatahtlikult valuutat reservi ei koguta, ei saa ka dollari reservvaluuta staatus kaua kesta \u2013 v\u00e4hemalt mitte sellisel kujul nagu varem. Oleme muutuste kiirenemise protsessis.<\/p>\n