{"id":65323,"date":"2025-12-15T17:46:16","date_gmt":"2025-12-15T17:46:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65323\/"},"modified":"2025-12-15T17:46:16","modified_gmt":"2025-12-15T17:46:16","slug":"eesti-keskkonnakaitsekulutused-kasvasid-821-miljoni-euroni-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65323\/","title":{"rendered":"Eesti keskkonnakaitsekulutused kasvasid 821 miljoni euroni"},"content":{"rendered":"<p>Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalv\u00e4\u00e4rtuses aastatel 2014\u20132023 ligi 56 protsenti ehk 527 miljonilt 821 miljoni euroni, kirjutab BNS.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes 2022. aastaga kasvasid kulutused 2023. aastal 13 protsenti. Keskkonnakaitsekulutuste osakaal SKP-s on v\u00f5rreldes 2014. aastaga v\u00e4henenud.<\/p>\n<p>Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise v\u00e4hendamisele, ennetusele v\u00f5i juba tekkinud saaste k\u00f5rvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi k\u00e4sitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud v\u00e4lismaalt saadud toetused.<\/p>\n<p>Statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctik Grete Luukas \u00fctles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse valdkonna kulutused. \u201eSuur panus j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusesse on ka m\u00f5nev\u00f5rra oodatav, sest pr\u00fcgiveo ja j\u00e4\u00e4tmete maksed puudutavad pea kogu \u00fchiskonda. Lisaks on see keerukas valdkond, mis h\u00f5lmab mitmeid tegevusi, et j\u00e4\u00e4tmed oleksid n\u00f5uetekohaselt k\u00e4ideldud. J\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus on kulude arvestuses olnud suurim keskkonnakaitsevaldkond k\u00f5ikidel arvestusaastatel,\u201c selgitas Luukas.<\/p>\n<p>Teiste suuremate kuluvaldkondadena j\u00e4rgnesid reoveek\u00e4itlus ning pinnase- ja veekaitse 188 miljoni euroga ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 66 miljoni euroga. V\u00f5rreldes varasemate aastatega kasvas k\u00f5ige rohkem muu keskkonnakaitsetegevuse valdkond (100 miljonit eurot), kus kasvu juhtis valitsemissektori suurenenud panus keskkonnakaitsesse.<\/p>\n<p>Keskkonnakaitsekulutused kasvasid 2023. aastal v\u00f5rreldes eelnevaga 13 protsenti jooksevhindades ja osakaaluna SKP-s 0,14 protsendipunkti v\u00f5rra. Siiski on osat\u00e4htsus aastatega pigem v\u00e4henenud \u2013 keskkonnakaitsekulutuste osakaal moodustas 2023. aastal 2,1 protsenti SKP-st, 2014. aastal oli kulutuste osakaal 2,6 protsenti.<\/p>\n<p>Luukas t\u00f5i v\u00f5rdluses teiste Euroopa Liidu riikidega v\u00e4lja, et Eesti koht on kukkunud 2018. aasta viiendalt positsioonilt Euroopa Liidu keskmisest madalamale. \u201eSiiski s\u00e4ilitati 2022. aastal pingereas varasema aasta positsioon,\u201c lisas anal\u00fc\u00fctik. 2023. aasta andmeid riikide v\u00f5rdluses veel ei ole.<\/p>\n<p>Eestis investeeriti 2023. aastal 154 miljonit eurot varadesse, mis on vajalikud keskkonnakaitseks v\u00f5i keskkonnateenuste pakkumiseks. Sellised varad on n\u00e4iteks reoveepuhastid, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusrajatised, j\u00e4\u00e4tmete transportimiseks m\u00f5eldud s\u00f5idukid v\u00f5i ka seadmed ja filtrid.<\/p>\n<p>Kolmandik keskkonnakaitseinvesteeringutest, mis olid 56 miljonit eurot, tehti 2023. aastal reoveek\u00e4itlusesse ja pinnasekaitsesse. Reoveek\u00e4itlejad on rajanud, arendanud ja rekonstrueerinud kanalisatsiooniv\u00f5rke, kuid teinud ka jooksvaid investeeringuid p\u00f5hivarasse. J\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusesse investeeriti 34 miljonit ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitsesse 19 miljonit eurot.<\/p>\n<p>V\u00e4lismaised toetused Eesti keskkonnakaitsele ulatusid 38 miljoni euroni, mis on 38 protsenti v\u00e4hem kui 2022.aastal. \u201eToetuste v\u00e4henemise taga on eelk\u00f5ige m\u00f5nede suurte toetusprogrammide l\u00f5ppemine,\u201c selgitas Luukas.<\/p>\n<p>K\u00f5ige rohkem v\u00e4lismaiseid toetusi saadi 2023. aastal reoveek\u00e4itluses ning pinnase- ja veekaitse valdkonnas (11 miljonit), millest toetati erinevaid kanalisatsiooniv\u00f5rgu rajamisega seotud t\u00f6id ning ka j\u00e4\u00e4kreostuse likvideerimist, s\u00f5nnikuhoidlate rajamist ja muud sellist.<\/p>\n<p>V\u00e4lismaiseid toetusi saadi veel bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse arendamiseks. Neid kasutati poollooduslike koosluste hooldamisel ning kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundi parandamisel. V\u00e4lismaised toetused moodustavad Eesti keskkonnakaitse panusest ligi viis protsenti.<\/p>\n<p>Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise andmed koostatakse Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise m\u00e4\u00e4ruse nr 691\/2011 alusel. M\u00e4\u00e4rusega tagatakse riikidelt saadud andmete v\u00f5rreldavus ning j\u00e4rjepidevus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalv\u00e4\u00e4rtuses aastatel 2014\u20132023 ligi 56 protsenti ehk 527 miljonilt 821 miljoni euroni, kirjutab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65324,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,1198,33,35,34,36,12724,12283,11604,2559],"class_list":{"0":"post-65323","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eelarve","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-jaatmekaitlus","17":"tag-keskkonnakaitse","18":"tag-kulutused","19":"tag-statistikaamet"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115724837485354467","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65323","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65323"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65323\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65324"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65323"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=65323"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=65323"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}