USA b\u00f6rsil on olnud hea aasta – S&P 500 ja Nasdaq on kasvanud harvan\u00e4htava kiirusega. B\u00f6rsirallit veavad aga tehnoloogiaettev\u00f5tted, kes on teinud suuri panuseid \u00fchele kaardile – tehisintellektile.<\/p>\n
1:00? kui meil t\u00e4na ei oleks AI-d ehk tehisintellekti, et, et millest me siis \u00fcldse r\u00e4\u00e4giksime
“Kui me vaatame neid suuremad ettev\u00f5tted, n\u00e4iteks k\u00fcmme suuremat ettev\u00f5tet, siis praktiliselt k\u00f5ik on tehnoloogiaettev\u00f5tted. Nemad k\u00fcmnekesi moodustavad natuke \u00fcle 40 protsendi kogu sellest S&P 500 indeksis,” lausus Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas.<\/p>\n
“S&P 500 on ilmselt maailma ajaloo \u00fcks parim, on maailma ajaloo \u00fcks k\u00f5ige kasumlikum ja on fantastiline n\u00e4ide sellest, et mida on inimene v\u00f5imeline v\u00e4lja m\u00f5tlema. Nende hinnatase on aga selline, et nad mitte ainult meie planeedi piiridest ei kasva v\u00e4lja, vaid ka meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi piiridest ja see on see, mis kartma paneb,” s\u00f5nas Redgate Capitali investeeringute valdkonna juht Peeter Koppel.<\/p>\n
Maailma k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikuma ettev\u00f5tte Nvidia aktsiate koguv\u00e4\u00e4rtus on v\u00f5rreldav Jaapani SKP-ga – ligi 4,3 triljonit dollarit ja see on plahvatuslikult kasvanud just viimase paari aastaga, mil inimestel on olnud v\u00f5imalus vestelda juturobotitega nagu Chat-GPT. Nvidia toodab kiipe, mida tehisaru vajab ja andmekeskuseid, mis neid kiipe sisaldavad, kerkib nagu seeni p\u00e4rast vihma.<\/p>\n
T\u00e4navu investeeriti andmekeskuste rajamiseks 350 miljardit dollarit, j\u00e4rgmisel aastal \u00fcle 400 miljardi. JPMorgan prognoosib, et viie aasta jooksul investeerivad tehnoloogiaettev\u00f5tted tehisaru taristusse \u00fcle viie triljoni dollari. Wall Street Journal’i hinnangul on juba ammu \u00fcletatud nii kosmosev\u00f5idujooksus tehtud investeeringud Apollo programmi kui ka USA maanteev\u00f5rgustiku rajamise kulud.<\/p>\n
“Peamine risk on v\u00f5ib-olla see, et investeeritakse \u00fcle. \u00dctleme, et kulutatakse raha ette \u00e4ra ja tegelikkuses on vaja neid investeeringuid p\u00e4rast tagasi teenima hakata, aga kui see turuv\u00e4\u00e4rtus on juba \u00fcle viie triljoni, siis see kasum peab ju p\u00e4ris suur olema tulevikus,” \u00fctles Tanilas.<\/p>\n
Et hinnataset \u00f5igustada, peaksid tehisaru ettev\u00f5tted juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast teenima sadu miljardeid dollareid. T\u00e4na on aga pilt vastupidine. OpenAI p\u00f5letab aastas k\u00fcmneid miljardeid dollareid. Mida rohkem ChatGPT’d kasutatakse, seda enam kasvavad kulud. Ettev\u00f5tte juht Sam Altman on \u00f6elnud, et aastatel 2025\u20132029 v\u00f5ivad kulud ulatuda 115 miljardi dollarini.<\/p>\n
“See m\u00f5ttek\u00e4ik ongi see, et t\u00e4na investeerime v\u00e4ga palju, kulud on v\u00e4ga k\u00f5rged, aga ootus ja lootus on, et tulevikus hakkavad tulema ka need tulud sinna vastu ja loodetavasti investorite vaatenurgast ka puhaskasum. Kas p\u00e4riselt ka nii l\u00e4heb, t\u00e4nasel hetkel tegelikult keegi ei tea,” \u00fctles majandusteadlane Kristjan Liivam\u00e4gi.<\/p>\n
Kuigi tehisarult oodatakse k\u00f5ike alates v\u00e4hiravist ja kogu inimt\u00f6\u00f6 p\u00f6\u00f6rdumatu muutmiseni, on anal\u00fc\u00fctikud on hakanud \u00fcha enam r\u00e4\u00e4kima ka AI mullist. N\u00e4iteks Koppel oma klientidel tehisarusse investeerida ei soovita.<\/p>\n
“V\u00e4ga teoreetiline v\u00f5imalus on olemas, et viie v\u00f5i k\u00fcmne aasta p\u00e4rast me vaatame ja leiame, et need ettev\u00f5tted olid t\u00e4iesti normaalselt hinnatud, aga kui me v\u00f5tame mingisugused traditsioonilised m\u00f5\u00f5dikud ja suhtarvud, mis kusjuures alati on toiminud t\u00e4nase seisuga, siis me saame t\u00f5esti sellised tasemed, mis v\u00f5tavad nii-\u00f6elda hinge alt \u00f5\u00f5nsaks ja tekitavad tunde, et spekuleerida saab, investeerida mitte. Aga mis seal salata, kohe, kui me selle perspektiivi veidikene pikemaks venitame, siis enamus spekuleerimises eriti edukad ei kipu olema,” lausus Koppel.<\/p>\n
Ajalugu pakub paralleele.<\/p>\n
“Kui me v\u00f5rdleme v\u00f5ib-olla viimase sellise suurema l\u00e4bimurdega, et kui meil kunagi tuli internet, siis oli ka selline lootus, et see muudab maailma h\u00e4sti palju. Tegelikkuses alguses enamus ettev\u00f5tted sealt \u00fcldse mingit kasumit ei teeninudki ja paljud l\u00e4ksid \u00fcldse hiljem pankrotti. Kui me n\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rgi vaatame, siis \u00fclehinnati n\u00f5udlust ja alahinnati kulusid,” selgitas Tanilas.<\/p>\n
Investeeringud tehisaru taristusse muudab riskantseks ka tehnoloogia l\u00fchike kasutusiga. Kui maantee v\u00f5ib olla kasutuses aastak\u00fcmneid, siis tehisaru kiibid vananevad v\u00e4ga kiiresti.<\/p>\n
“Nende kiipide eluiga on \u00fcpris l\u00fchike. Nende kiipide tagatisel v\u00f5etakse laenu, et teha uusi investeeringuid. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib tekkida see olukord, et \u00fchel hetkel, kui need kiibid vananevad oodatust veelgi kiiremini, siis v\u00f5lausaldajad \u00fctlevad: “Vabandust, aga v\u00f5ib-olla see tagatise v\u00e4\u00e4rtus ei taga taga enam \u00e4ra selle laenu summat ja me peame vaatama \u00fcle laenutingimused.” Kui \u00fchel hetkel mingisugune negatiivne s\u00fcndmus teeb lahti ahela, kus nende kiipide innovatsioon t\u00e4hendab, et kiibid vananevad veel kiiremini, siis v\u00f5ib tekkida probleem, kus ei suudeta neid laenukohustusi t\u00e4ita. Selle tagaj\u00e4rjel v\u00f5ivad nii-\u00f6elda doominoklotsidena hakata kukkuma muud klotsid, mis v\u00f5ivadki ettev\u00f5tetele, kes on kahjumlikud, kes ei saa uut kapitali peale, m\u00f5juda ka fataalselt. Ma arvan, et paratamatus on see, et me n\u00e4eme ettev\u00f5tteid selles sektoris, kes l\u00f5petavad v\u00e4ga kurvalt ja olles p\u00f5letanud v\u00e4ga palju raha,” s\u00f5nas Liivam\u00e4gi.<\/p>\n
Harvardi \u00f6konomisti Jason Furmani arvutused n\u00e4itavad, et 92 protsenti USA esimese poolaasta majanduskasvust on seotud tehisaruga. Kui AI-d \u00fcmbritsev palav ootus peaks jahtuma, jahtub ka USA majandus.<\/p>\n
“Sellised olukorrad, kus v\u00e4ga paljud inimesed, kes arvavad, et nad on v\u00e4ga rikkad, \u00fchel hetkel osutuvad olevat m\u00f5nev\u00f5rra vaesemad. See ei m\u00f5ju tavaliselt majandusele h\u00e4sti,” lausus Koppel.<\/p>\n
“Need ettev\u00f5tted moodustavad v\u00e4ga suure osa ka eraisikute pensionis\u00e4\u00e4studest, erinevate fondide varadest ja ka tegelikult ameeriklaste ning teiste individuaalsetest \u00fcksikutest investeeringutest. Nende varade v\u00e4\u00e4rtuse langus toob kaasa selle, et inimesed tunnetavad, et nende j\u00f5ukus on v\u00e4henenud ja selle tulemusel hakkavad ka oma tarbimisk\u00e4itumist muutma. N\u00e4iteks ei osta uut kinnisvara, ei osta uut autot, ei k\u00e4i enam reisimas, mis omakorda t\u00e4hendabki, et n\u00f5udlus erinevate toodete ja teenuste j\u00e4rgi v\u00e4heneb, tarbimine v\u00e4heneb ja see on v\u00e4ga kriitilise v\u00f5i negatiivse m\u00f5juga Ameerika majandusele,” \u00fctles Koppel.<\/p>\n
“\u00d6eldakse, et kui USA aevastab, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm on juba t\u00f5siselt haige. Me n\u00e4gime seda ka ju v\u00e4ga h\u00e4sti aastatel 2008-2009, kui USA-s oli pankadega probleem ja m\u00f5ni l\u00e4ks \u00fcldse pankrotti, siis hakati paaniliselt ka m\u00fc\u00fcma teisi varasid,” s\u00f5nas Tanilas.<\/p>\n
Seni kuni tehisaru buum j\u00e4tkub, ei ole Donald Trumpil p\u00f5hjust b\u00f6rsi p\u00e4rast ilmselt muretseda. USA majandusedu varjutab hoopis vahetum oht, mis v\u00f5iks presidendi und rikkuda.<\/p>\n
“Mure number \u00fcks on ikkagi ilmselt \u00dchendriikide riigiv\u00f5lg ja see, et see kasvab edasi… \u00dchel hetkel v\u00f5ib-olla turud ei ole enam n\u00f5us \u00dchendriikide riigiv\u00f5lga sellistel intressitasemetel finantseerima. See on, ma arvan, tema mure,” lausus Koppel.<\/p>\n
USA v\u00f5lausaldajad, eesotsas Hiinaga, on oma positsioone oluliselt v\u00e4hendanud ja asendanud kullaga. Arusaam, et Euroopa on Ameerika ultimaatumite ees kaitsetu, ei vasta Tanilase s\u00f5nul p\u00e4riselt t\u00f5ele.<\/p>\n
“Kui Euroopa paneks selja kokku ja siis hakkaks kollektiivselt USA v\u00f5lakirju m\u00fc\u00fcma, siis oleks USA t\u00f5sistes probleemides,” \u00fctles Tanilas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA b\u00f6rsil on olnud hea aasta – S&P 500 ja Nasdaq on kasvanud harvan\u00e4htava kiirusega. B\u00f6rsirallit veavad aga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65437,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[375,461,26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,3024,21,33301,33302,21261,27505,28,29,2886,3032,19,829,2358,2500,25,33298,22216,2359,9016,33299,33300,23,24,22,325,20,30],"class_list":{"0":"post-65436","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ai","9":"tag-ameerika","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-donald-trump","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-google","21":"tag-headlines","22":"tag-investeerimine-tehisarusse","23":"tag-jason-furman","24":"tag-jpmorgan","25":"tag-kristjan-liivamagi","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-meta","29":"tag-nasdaq","30":"tag-news","31":"tag-nvidia","32":"tag-openai","33":"tag-peeter-koppel","34":"tag-populaarseimad-lood","35":"tag-redgate-capital","36":"tag-sp-500","37":"tag-sam-altman","38":"tag-tarmo-tanilas","39":"tag-tehisaru-kiibid","40":"tag-tehisaru-taristu","41":"tag-top-stories","42":"tag-topstories","43":"tag-uldised-uudised","44":"tag-usa","45":"tag-uudised","46":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65436","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65436"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65436\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65437"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65436"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=65436"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=65436"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}