Arvustus ilmus Sirbis.<\/a><\/p>\nKinolevisse on v\u00e4rskelt j\u00f5udnud Soome re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Pirjo Honkasalo uus Eestiga kaastootmises valminud m\u00e4ngufilm “Orenda”. Honkasalo nimi ei vaja Soome filmi austajale tutvustamist: tema filmide hulka kuuluvad nii Cannes’i p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammi j\u00f5udnud m\u00e4ngufilm “Tulipea”1\u00a0kui\u00a0ka mitmed tunnustatud dokumentaalfilmid, sealhulgas triloogia “Sakraalne ja saatanlik”. Seekordses m\u00e4ngufilmis teevad teiste seas kaasa Eesti n\u00e4itlejad Tambet Tuisk ja Juhan Ulfsak ning siinsele publikule pakuvad \u00e4ratundmis\u00adr\u00f5\u00f5mu tuttavad kohad, n\u00e4iteks S\u00fcdalinna teatri saal ja Saha-Loo kabel. Linateose keskne v\u00f5ttepaik on aga Osmussaar.<\/p>\n
Linateose s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kandev j\u00f5ud on “orenda”. See s\u00f5na t\u00e4hendab siuu indiaanlaste keeles “seda, mis on alati olnud, mida inimesed on alati tundnud \u2013 ja mida k\u00f5ik on alati teeninud” (tsitaat filmist). K\u00f5ikeh\u00f5lmav pealkirigi reedab, et kergust selles eksistentsi ning religiooni puudutavaid k\u00fcsimusi k\u00e4sitlevas linateoses ei ole. R\u00f5huvaid teemasid tasakaalustavad helged, koduselt m\u00f5juvad maastikupildid ning p\u00f5hjamaised naljad, kus ei puudu must huumor ja iroonia.<\/p>\n
Filmis avaneb kahe naise lugu: kokku saavad hiljuti lesestunud ooperilaulja Nora (Alma P\u00f6ysti) ning kirikus pettunud endine kiriku\u00f5petaja Natalia (Pirk\u00adko Saisio). Natalia elab \u00fcksikul saarel ning Nora tuleb tema juurde \u00fchel \u00f5htul \u00f6\u00f6maja otsima. Kahe naise kohtumine pole juhuslik. Nora otsib Natalia \u00fcles, et t\u00e4ita oma \u00e4sja lahkunud abikaasa viimane soov. Oma viimases kirjas Norale palus nimelt tema mees, et just Natalia viiks l\u00e4bi mehe matuseteenistuse. Palvest ilmneb aegam\u00f6\u00f6da, et Nataliat ja Norat seob \u00fchine minevik ja Nora surnud mehe ema Anna.<\/p>\n
\u00dcks olulisemaid teemasid filmis on p\u00fchaduse tunnetuse ja kiriku kui institutsiooni omavaheline konflikt. Kandev on luterlik idee usu individuaalsusest: igal inimesel v\u00f5ib olla jumalaga oma side ning jumalat v\u00f5ib teenida igal pool. Natalia ei ole nimelt vaimulik nagu iga teine. Matuseteenistusel \u00fctleb ta midagi lubamatut, mille peale kohalik kirikuisa tema peale kaebab. Ja mis on see midagi lubamatut? See, et Natalia k\u00f5netab jumalat naissoovormis. Tema s\u00f5nul ei saa k\u00f5igev\u00e4gevamal Jumalal olla sugu. Vaatajale tundub hetk, mil Natalia p\u00f6\u00f6rdub matuseteenistusel jumala poole s\u00f5napaariga “Jumal Ema” \u00fchtaegu niiv\u00f5rd loomuliku ja teisalt raputavana. Esmakordsel vaatamisel v\u00f5ib taibata, et j\u00e4\u00e4 just murdus, tegu on olulise hetkega, aga kohe ei pruugi m\u00f5ista, miks. Vaatajas tekivad ps\u00fchholoogilised k\u00e4\u00e4rid: stseen p\u00f5hjustab segadust, aga ka elevust ja m\u00e4ssumeelsustki.<\/p>\n
Kaude ei puudu iseenesest naise kui p\u00fcha ja jumaliku kuvand l\u00e4\u00e4nemere\u00adsoome rahvaste kristlikest traditsioonidest. N\u00e4iteks p\u00f6\u00f6ratakse nii \u00f5ige\u00adusklike setude kui\u00a0ka soomlaste p\u00e4rimuses palju t\u00e4helepanu Jumalaemale3. Natalia ettekujutus k\u00f5ikeh\u00f5lmavast jumalast ei mahtunud aga v\u00e4ikesele saarele \u00e4ra, see j\u00e4i kinni kodanlikesse sf\u00e4\u00e4ridesse. “Aga meie kirik ei olnud vaeste ja kannatajate kirik. Ega mehe kirik, kes armastab meest. Ega naise oma, kes armastab naist. See oli pappide ja vaimulike ametnike kirik.”<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Pirjo Honkasalo \u00fctles intervjuus Sirbile: “Aga ma arvan, et elu ei ole piiratud ainult selgitatava poolega. [\u2014] Praegusel ajal p\u00fc\u00fcame keskenduda sellele, et oleme k\u00f5ik eraldiseisvad inimesed. T\u00e4helepanu alt j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja sellest suurem kujutluspilt.4”<\/p>\n
Kahe naise omavaheline suhtlus ongi \u00fcks osa sellest suuremast kujutluspildist. Kuidas \u00fcks inimene teist m\u00f5jutada saab? Kui t\u00e4htis on see, et j\u00e4taksime \u00fcksteisele ruumi, et teised oleksid omakorda v\u00f5imelised meid innustama midagi ette v\u00f5tma? Film annab v\u00f5imaluse neile k\u00fcsimustele s\u00f5ltuvalt omaenda vaatest t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Saar, kus kahe naise teed ristuvad, on h\u00e4\u00e4letu, kuid samav\u00f5rd oluline tegelane. Muust maailmast igas m\u00f5ttes eraldatud metaf\u00fc\u00fcsiline looduspaik laseb tegelastel oma vaimuseisundeid vaikuses m\u00f5testada. Seal ei saa oma m\u00f5tete ega ka \u00fcksteise eest p\u00f5geneda.<\/p>\n
Mitmed tegelased filmis on nimetud. K\u00f5ik ei vaja defineerimist, otsad v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da lahti, sest ka elus pole k\u00f5ik rollid kivisse raiutud. N\u00e4iteks pole nime Nora mehel, keda kehastab Juhan Ulfsak. Nimetu on ka oma maagilises maailmas elav orvust poiss (Luca Leino), kelle Natalia lunastuse katsena enda juurde kasvatada v\u00f5ttis. Poisi karakter on m\u00fcstiline \u2013 teda ei saa vaadelda kui ps\u00fchholoogiliselt v\u00e4lja arendatud tegelast. Ta on pigemini lapseliku eheduse ja veel rikkumata p\u00fcha ja puhtuse s\u00fcmbol, kes ilmub kaadrisse siis, kui on tarvis peategelastele meelde tuletada seda, mille nad on unustanud. “Sina oled lapsik inimene, ei oska andeks paluda” (tsitaat filmist).<\/p>\n
Filmi jooksul on meisterlikult nimetuid n\u00e4idatud nii, et nende nimetus j\u00e4\u00e4b m\u00e4rkamatuks. Nimed ei olegi kesksed, nendele ei p\u00f6\u00f6rata \u00fcleliia t\u00e4helepanu. Tegelased arenevad \u00fcksteise koosm\u00f5jul, lihvivad loo arenedes \u00fcksteise nurki. Nii on n\u00e4iteks ooperit\u00e4ht Nora filmi alguses kannatamatu linnavurle, keda huvitab eesk\u00e4tt mugav eluviis ja kuulsus. Ta ei m\u00f5ista Natalia maailma, elu kulgemise aeglast r\u00fctmi v\u00e4ikesel eraldatud saarel, kus kala tuleb enne s\u00f6\u00f6mist ise kinni p\u00fc\u00fcda ja \u00e4ra puhastada. Nora s\u00fc\u00fcdistab end mehe surmas: vaataja v\u00f5ib aimata, et tema kooselu mehega oli depressiivne, mist\u00f5ttu l\u00e4ks Nora tema juurest \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd otsib naine Natalia juurest pihtimise kaudu sellele lunastust. Filmi arenedes muutub naine aina v\u00e4hen\u00f5udlikumaks ning paistab leidvat sisemise rahu.<\/p>\n
Natalia eluviis on seevastu k\u00fcllaltki askeetlik. Ka tema oli kunagi klassikaline laulja, aga j\u00e4ttis selle ja k\u00f5ik muu p\u00e4evapealt, sest teda tabas Kristuse j\u00f5ud. Koos muusikaga kuulus tema eelmisse ellu ta eluarmastus Anna, ooperit\u00e4he kadunud abikaasa ema. Koduseinte vahel p\u00f5rkusid kahe naise suur armastus ja Anna poja taltsutamatu iseloom, mist\u00f5ttu j\u00e4i \u00fchine majapidamine liiga v\u00e4ikseks. Natalia lahkus Anna ja tema lapse juurest, l\u00e4ks elama v\u00e4iksele saarele. Ta kahtles, kas poleks siiski pidanud j\u00e4\u00e4ma oma elu\u00adarmastusega, samuti hurjutas end see\u00adp\u00e4rast, et ei suutnud armastada Anna poega. Naine eemaldus k\u00f5igest segavast ja siirdus esmapilgul jumalast maha j\u00e4etud paika, kus valitsevad \u00fcrgsed loodusj\u00f5ud. Lahkumisest tingitud s\u00fc\u00fctunne j\u00e4litas Nataliat pikka aega. Saarele kolimine oli teatav eskapism, v\u00f5imalus p\u00f5geneda mineviku valu eest. Noraga kohtudes on ta aga sunnitud oma minevikuhaavadele uuesti otsa vaatama. M\u00f5lemat karakterit \u00fchendav nimetaja on seega s\u00fc\u00fctunne. Pikapeale saavad nad \u00fcksteise abiga vastused oma k\u00fcsimustele.<\/p>\n
“Orendast” kirjutada on keeruline, sest tegu on filmiga, mis nii annab kui\u00a0ka v\u00f5tab vaatajalt palju. Linateos m\u00f5jub j\u00f5uliselt, hoides vaatajat esimestest minutitest kuni l\u00f5pukaadriteni l\u00f5a otsas. Segaselt algav film n\u00f5uab s\u00fcvenemiseks palju energiat. See teeb vaatamise eriti esimeses pooles k\u00fcllaltki v\u00e4sitavaks. Sedav\u00f5rd t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsem on see-eest, et l\u00f5pus leiavad mitmed k\u00fcsimused vastuse. Soovitusena v\u00f5ikski \u00f6elda, et kergem on lasta end filmil kaasa haarata ja alistuda esmapilgul harjumatuna n\u00e4ivale jutustamisviisile. Filmis on ohtralt s\u00fcmboleid ja viiteid, n\u00e4iteks kirjandusteostele (Fjodor Dosto\u00adjevski “Vennad Karamazovid”, Charles Baudelaire’i “Kurja lilled”), hulgaliselt on ka kristlikke s\u00fcmboleid (kalad, vein, ohvritall). Tegu on visuaalse ja meelelise poeemiga, mis sunnib vaatajat s\u00fcvenema s\u00fcvenemise raskuse ja ilu p\u00e4rast.<\/p>\n
***<\/p>\n
1 “Tulip\u00e4\u00e4”, Pirjo Honkasalo, 1980.<\/p>\n
2 “Melancholian 3 huonetta”, Pirjo Honkasalo, 2004.<\/p>\n
3 Andreas Kalkun, Elina Vuola, The Embodied Mother of God and the Identities of Orthodox Women in Finland and Setoland. \u2013 Religion and Gender 18. VI 2017, nr\u00a07 (1). https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/319486704_The_Embodied_Mother_of_God_and_the_Identities_of_Orthodox_Women_in_Finland_and_Setoland<\/p>\n
4 Filipp Kruusvall, Hingeotsingud v\u00e4ljam\u00f5eldud saarel. [Intervjuu Pirjo Honkasaloga.] \u2013 Sirp 12.\u00a0IX\u00a02025. 5 Samas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4ngufilm “Orenda”Soome-Eesti-RootsiRe\u017eiss\u00f6\u00f6r Pirjo HonkasaloStsenarist Pirkko SaisioOperaator Max SmedsHeliloojad Elias Salmenkallio ja Sanna SalmenkallioKunstnik Tiiu-Ann PelloGrimm Kaire HendriksonKost\u00fc\u00fcmikunstnik Jaanus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6548,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,4205],"class_list":{"0":"post-6547","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-orenda"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6547","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6547"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6547\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6548"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6547"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6547"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6547"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}