{"id":65723,"date":"2025-12-16T08:28:09","date_gmt":"2025-12-16T08:28:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65723\/"},"modified":"2025-12-16T08:28:09","modified_gmt":"2025-12-16T08:28:09","slug":"teenindussektor-moodustab-kolmveerandi-eesti-majandusest-harjumaa-panus-skp-sse-oli-25-miljardit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65723\/","title":{"rendered":"Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit"},"content":{"rendered":"

Nagu varasematel aastatel, j\u00e4rgnesid osakaalult SKP-s Harjumaale (63%) Tartumaa<\/a> (12%), Ida-Virumaa<\/a> (6%) ja P\u00e4rnumaa<\/a> (4%). \u00dclej\u00e4\u00e4nud maakondade panus SKP-sse oli m\u00e4rksa tagasihoidlikum. V\u00e4ikseima osat\u00e4htsusega olid endiselt Hiiumaa<\/a>, L\u00e4\u00e4nemaa<\/a> ja P\u00f5lvamaa<\/a>, mille osakaalud j\u00e4i alla \u00fche protsendi.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud aastal loodi 63% kogulisandv\u00e4\u00e4rtusest Harjumaal, kusjuures veidi \u00fcle poole sellest tuli Tallinnast. Statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctiku Kail Karilaidi s\u00f5nul paistis pealinnale lisaks korraliku panusega silma ka Tartumaa, millest suurema osa andis Tartu linn. \u201eHuvitav on m\u00e4rkida, et ajalooliselt on Tartumaa kogulisandv\u00e4\u00e4rtuse osakaal olnud ligikaudu sama suur kui Tallinna linna \u00fcmbritseval piirkonnal,\u201c t\u00f5i Karilaid v\u00e4lja.<\/p>\n

Teenindussektori osakaal SKP-s oli l\u00e4bi aegade suurim<\/p>\n

Teenindussektori osa Eesti majandusest<\/a> oli 2024. aastal rekordilised 75%. K\u00f5igis maakondades \u00fcletas teeninduse osakaal 50% piiri. \u201eSee kinnitab, et Eesti liigub \u00fcha selgemalt teenusp\u00f5hise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on n\u00e4ha ka teistes Euroopa<\/a> Liidu riikides, nagu n\u00e4iteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga p\u00e4rast t\u00f6\u00f6stus- ja p\u00f5llumajandussektori osakaalu j\u00e4rkj\u00e4rgulist v\u00e4henemist,\u201c selgitas anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n

Eesti majandustulemusi m\u00f5jutab nii p\u00f5llumajanduse kui ka t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse t\u00e4htsuse m\u00e4rgatav v\u00e4henemine. \u201eTeenindussektori kasv v\u00f5iks toimuda tasakaalustatult ning toetada ka teiste majandussektorite arengut. Vastasel juhul v\u00f5ib see viia n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduseni teistes valdkondades ja aeglustada majanduse \u00fcldist kasvu,\u201c kommenteeris Karilaid.<\/p>\n

Suurim teeninduse osakaal oli Tallinnas (85%) ja Tartus (82%). Tallinna osakaalu m\u00f5jutasid k\u00f5ige rohkem kaubandus, info ja side, finants- ja kindlustusteenused ning kutse-, teadus- ja tehnikaalased tegevused. Tartu panust m\u00f5jutasid enim haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kaubandus ning kinnisvaraalased tegevused. Silmapaistvamad olid veel Hiiumaa (68%), L\u00e4\u00e4nemaa (67%) ja Saaremaa<\/a> (64%). K\u00f5ige v\u00e4iksem oli teeninduse osakaal Ida-Virumaal, kus see moodustas veidi \u00fcle 50%.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse osakaal j\u00e4tkab v\u00e4henemist<\/p>\n

Eelmisel aastal moodustas t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevus 23% kogulisandv\u00e4\u00e4rtusest, saavutades ajaloo madalaima taseme ja seda k\u00f5ikides maakondades. Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on nende tegevusalade osakaal v\u00e4henenud kokku 5%, mis on otseselt seotud teeninduse osakaalu j\u00e4rjepideva kasvuga alates 1995. aastast. <\/p>\n

Energeetika m\u00f5jul p\u00fcsis t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse osakaal endiselt k\u00f5ige suurem Ida-Virumaal (48%), kus see on aastaid p\u00fcsinud ligikaudu 50% l\u00e4hedal. J\u00e4rgnesid Raplamaa<\/a> (40%), Viljandimaa<\/a> (34%), P\u00e4rnumaa (33%) ning J\u00f5gevamaa<\/a> (33%), kus t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse osakaal oli samuti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Esile t\u00f5usis ka Tartu linna \u00fcmbritsev piirkond seitsme vallaga, kus t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse osakaal ulatus 41%.<\/p>\n

V\u00e4ikseim t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse osakaal oli Harjumaal (18%), Tartumaal (23%) ja Hiiumaal (24%). Karilaiu s\u00f5nul oli see Harju- ja Tartumaal tingitud teenindussektori selgest \u00fclekaalust ning Tallinna ja Tartu v\u00e4ikesest t\u00f6\u00f6stustegevuse osakaalust. \u201eHiiumaa v\u00e4ike osakaal oli samuti seotud teeninduse suure osakaaluga, mis on ajas m\u00e4rgatavalt kasvanud, kuid lisaks m\u00f5jutas seda ka p\u00f5llumajanduse oluline roll piirkonna majanduses,\u201c r\u00e4\u00e4kis anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n

2024. aastal moodustas p\u00f5llumajandus kogulisandv\u00e4\u00e4rtusest 2%, j\u00f5udes samuti l\u00e4bi aegade madalaimale tasemele. Tegevusala osakaal on alates 1995. aastast j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henenud ning viimase k\u00fcmne aasta jooksul kahanenud kokku 2%.<\/p>\n

Suurim p\u00f5llumajanduse osakaal oli P\u00f5lva (13%), J\u00e4rva (11%), J\u00f5geva (11%) ja L\u00e4\u00e4ne-Viru maakondades (10%). Seevastu v\u00e4ikseim osakaal oli endiselt Harjumaal (0,3%) ja Ida-Virumaal (1,4%), kus p\u00f5llumajandusel on v\u00f5rreldes teiste tegevusaladega oluliselt v\u00e4iksem roll.<\/p>\n

SKP elaniku kohta oli 2024.aastal m\u00e4rgatavalt suurem<\/p>\n

Mullu oli SKP elaniku kohta 29 036 eurot, mis on 1047 euro v\u00f5rra rohkem kui 2023. aastal. Suurim SKP elaniku kohta oli endiselt Harju maakonnas pealinna tugeva m\u00f5ju t\u00f5ttu \u2013 134% Eesti keskmisest, mis oli sama tulemus kui 2023. aastal. Tartu maakond, mida oluliselt m\u00f5jutab Tartu linn, j\u00e4i keskmisele k\u00f5ige l\u00e4hemale, ulatudes 98% Eesti keskmisest.<\/p>\n

J\u00e4rgnesid Viljandi-, P\u00e4rnu- ja J\u00e4rvamaa<\/a>, kus SKP elaniku kohta moodustas vastavalt 67%, 67% ning 66% Eesti keskmisest. Viljandi- ja P\u00e4rnumaa tulemusi toetas peamiselt p\u00f5llumajanduse ja t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse tugev positsioon, samas kui J\u00e4rvamaa n\u00e4itajad tulenesid eesk\u00e4tt p\u00f5llumajanduse olulisest rollist. <\/p>\n

V\u00e4ikseim SKP elaniku kohta oli Eesti kagupiirkonnas \u2013 Valga-, P\u00f5lva- ja V\u00f5rumaa<\/a> n\u00e4itajad ulatusid vastavalt 51%, 52% ja 55% Eesti keskmisest. <\/p>\n

Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on Eesti keskmisele k\u00f5ige enam l\u00e4henenud Tartumaa, Hiiumaa, Harjumaa, Raplamaa ja P\u00f5lvamaa. Samal ajal on keskmisest k\u00f5ige rohkem eemaldunud L\u00e4\u00e4ne-Virumaa<\/a>, J\u00e4rvamaa ja Ida-Virumaa, samas kui Viljandi-, Valga- ja V\u00f5rumaa n\u00e4itajad on p\u00fcsinud suures osas muutumatuna.<\/p>\n

Kuigi Harjumaa ja Eesti keskmise vahe j\u00e4i v\u00f5rreldes 2023. aastaga samaks, on pikemas vaates toimunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne v\u00e4henemine \u2013 viimase k\u00fcmne aastaga on see erinevus kahanenud 10%.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (10)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nagu varasematel aastatel, j\u00e4rgnesid osakaalult SKP-s Harjumaale (63%) Tartumaa (12%), Ida-Virumaa (6%) ja P\u00e4rnumaa (4%). \u00dclej\u00e4\u00e4nud maakondade panus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65724,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,2759,34,36,112,31,32,10062,21,3218,2522,2723,5122,3664,1446,12957,28,29,95,19,350,1299,12897,25,12639,948,249,1802,23,24,22,20,30,1772,1975,92,93,94],"class_list":{"0":"post-65723","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-majandus","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-harjumaa","20":"tag-headlines","21":"tag-hiiumaa","22":"tag-ida-virumaa","23":"tag-jarvamaa","24":"tag-jogeva","25":"tag-jogevamaa","26":"tag-laane-virumaa","27":"tag-laanemaa","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-maailm","31":"tag-news","32":"tag-parnumaa","33":"tag-polva","34":"tag-polvamaa","35":"tag-populaarseimad-lood","36":"tag-raplamaa","37":"tag-saaremaa","38":"tag-tartu","39":"tag-tartumaa","40":"tag-top-stories","41":"tag-topstories","42":"tag-uldised-uudised","43":"tag-uudised","44":"tag-viimased-uudised","45":"tag-viljandimaa","46":"tag-vorumaa","47":"tag-world","48":"tag-world-news","49":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65723","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65723"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65723\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65724"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65723"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=65723"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=65723"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}