{"id":65739,"date":"2025-12-16T08:41:10","date_gmt":"2025-12-16T08:41:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65739\/"},"modified":"2025-12-16T08:41:10","modified_gmt":"2025-12-16T08:41:10","slug":"juhan-ulfsak-igasugune-mass-on-ka-mass-iseenda-vastu-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65739\/","title":{"rendered":"Juhan Ulfsak: igasugune m\u00e4ss on ka m\u00e4ss iseenda vastu | Teater"},"content":{"rendered":"

Von Krahli teatris valmis \u00e4sja Juhan Ulfsaki lavastajat\u00f6\u00f6 ja trupi \u00fchisloominguna t\u00fckk nimega “Tagasiside”, mis uurib protestimise v\u00f5imalikkust ja vajalikkust praeguses maailmas. Ulfsaki jaoks oli see esimene kord lavastada trupiga, kellega nad poolteist aastat koos t\u00f6\u00f6tanud on. “Minu jaoks oli see \u00fclioluline, et see oli tegelikult minu esimene t\u00f6\u00f6 sellises kombinatsioonis, et mina lavastajana ja see sama trupp. Selles formaadis oli vajalik ja huvitav j\u00e4rgi uurida ja \u00fcksteisega veel l\u00e4hedasemaks saada sellel teemal, et mida me siis \u00f6elda tahame ja teha tahame,” r\u00e4\u00e4kis Ulfsak.<\/p>\n

T\u00fcki pealkiri kirjeldab lavastaja s\u00f5nul p\u00e4ris h\u00e4sti t\u00fckki ennast. Juba eelmise hooaja l\u00f5pus leppis trupp kokku, et kui augustis kohtutakse, et t\u00fckki ette valmistada, siis mingeid pabereid ega materjale lauale ei tule. “Lavastaja n\u00e4idendikohvrikesega ei tule, vaid me vaatame \u00fcksteisele otsa ja m\u00f5tleme, kus me oleme ja millest me r\u00e4\u00e4kida tahame. Kui ma noorte k\u00e4est seda k\u00fcsisin, siis tuli sealt erinevaid m\u00f5tteid, aga m\u00f5te, millest me kinni v\u00f5tsime, k\u00f5las umbes nii, et k\u00f5ik on nii ***, aga miks keegi ei m\u00e4ssa,” \u00fctles Ulfsak, kelle jaoks see m\u00f5ttek\u00e4ik ei olnud liiga \u00fcllatav, sest ta on sama ka varem noorte suust kuulnud.<\/p>\n

Juhan Ulfsak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ulfsaki jaoks ei ole huvitav mitte k\u00fcsimus ise, et miks me ei m\u00e4ssa v\u00f5i kuidas seda tegema peaks, vaid et mis on selle m\u00f5te. “Huvitavaks l\u00e4heb siis, kui tuleb lisak\u00fcsimus, et mille nimel v\u00f5i mille vastu m\u00e4ssata. Siis see vastus enam nii kergesti ei tulegi. See k\u00f5lab umbes niimoodi, et k\u00f5ige vastu,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

\u00dchelt poolt on s\u00f5jaaeg muutnud inimesed nagunii pooleldi mobiliseerunuks, teisalt \u00fctleb Ulfsak, et kui maailmas toimub \u00f5udseid asju, ei t\u00e4henda see, et me ei peaks tegelema iseenda ja ennast \u00fcmbritsevaga. “Ma m\u00e4letan enda lapsep\u00f5lvest, et kui taldrikut t\u00fchjaks ei s\u00f6\u00f6nud, siis \u00f6eldi, et peab s\u00f6\u00f6ma, sest Aafrikas inimesed n\u00e4lgivad. See on selline teatud empaatia edasil\u00fckkamise tehnika. Kui sa n\u00e4iteks s\u00f5idad autoga ja su k\u00f5ik m\u00f5tted on okupeeritud sellele, et j\u00e4\u00e4 sulab ja ajad vanainimese alla,” kirjeldas Ulfsak.<\/p>\n

Protest kui lahendus v\u00f5i asi iseeneses<\/p>\n

“Tagasiside” pani esmalt trupi uurima m\u00e4ssu praktilist poolt ja selle tehnikaid. “Kuidas reisikohvritest tehakse kilpe ja kuidas keha m\u00e4ssitakse toidukilega kokku, et pisargaas ei kahjustaks,” \u00fctles lavastaja. K\u00fcsimusega, mille vastu tuleks m\u00e4ssata, tegeleti kogu protsessi jooksul. “V\u00f5ib-olla oli see ka metodoloogia, noored \u00fcritasid tuua lauda erinevaid asju ja me saime \u00fcsna ruttu selgeks, et k\u00f5ik konkreetsed p\u00f5hjused banaliseerivad seda teemat. Nad teevad ta liiga kitsaks ja m\u00f5nes m\u00f5ttes ka ohutuks. T\u00e4pselt nii see saabki olla, kui sa ei tee teatud teemal t\u00fckki, \u00fctleme, looduskaitse, vaid sa tegeled enda sisemise sooviga protestida, siis sa j\u00f5uad t\u00e4iesti filosoofilistel p\u00f5hjustel teatud ummikusse, sest m\u00e4ss v\u00f5i protest peaks midagi lahendama, aga kui sa selle peale natuke m\u00f5tled, siis sa saad aru, et ta ei lahenda ju mitte midagi. Ta justkui \u00fcritab t\u00e4ita mingit t\u00fchimikku oma uue asjaga, millest saab kohe varsti iseenda j\u00e4rjekordne farss. Ehk siis see on tegelikult p\u00e4ris huvitav filosoofiline k\u00fcsimus,” lausus Ulfsak ja lisas, et protest praegustes oludes on siiski v\u00f5imalik ja seda peabki tegema.<\/p>\n

“K\u00fcsimus on selles, et kui sa selle asja l\u00f5puni m\u00f5tled, siis kas sa tahad saada lahendust v\u00f5i on protest kui selline asi iseeneses, mis hoiabki meid sellest mugavast lahendusest kogu aeg kaugemal. Mitte see, et me pakume v\u00e4lja v\u00f5imalusi, kuidas muuta see maailm \u00fche ropsuga paremaks, vaid me j\u00e4tkuvalt oleme selle maailmaga konfliktis ehk siis m\u00f5nes m\u00f5ttes permanentne revolutsioon,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Juhan Ulfsak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Eestlaslik alalhoidlik hoiak v\u00f5iks m\u00e4ssajale \u00f6elda, et parem tehke t\u00f6\u00f6d ja n\u00e4hke vaeva. Ulfsaki arvates tuleb m\u00e4ssates veel eriti tugev armastus. “M\u00f5nes m\u00f5ttes kunstniku, eriti noore kunstniku t\u00f6\u00f6 ongi vaadelda kriitiliselt maailma ja olla, ma ei \u00fctleks, vastu, aga asetada ennast piisavalt tihti v\u00e4ljaspoole ja konflikti sellega, sest nii s\u00fcnnibki ju kunst,” nentis lavastaja ja lisas, et armastust ei saa ju osta ega kuskilt v\u00f5tta ega minna \u00f5htul v\u00e4lja teadmisega, et t\u00e4na ma tulen koju armastusega. “Armastus on mingisuguste muude kirglike ja p\u00fchendunud tegevuste k\u00f5rvalprodukt.”<\/p>\n

Lavastus seab kahtluse alla v\u00e4ikekodanliku ideaali majast, perekonnast, lemmikloomadest, autost ja nii edasi. “Ma enamus asju [sellest nimekirjast] tahan, selles ei ole \u00fcldse k\u00fcsimus. Aga ma pean enda nagu tsiviilelaniku ja kunstniku positsiooni siin erinevalt vaatama. Ma arvan, et kunsti kohustus, kui nii pidulikult v\u00f5ib \u00f6elda, v\u00f5iks olla seda maailma ja ka ennast kriitiliselt vaadata. Tegelikult igasugune m\u00e4ss on ka m\u00e4ss iseenda vastu ja igasugune kriitika peab sisaldama tubli annuse ka enesekriitikat,” leiab Ulfsak.<\/p>\n

Kunstniku t\u00f6\u00f6 osa v\u00f5iks Ulfsaki arvates olla neid praeguse eluvormi mustreid vaadelda k\u00f5rvalt. “Mulle meeldib m\u00f5elda, nii nagu me r\u00e4\u00e4kisime siin permanentsest revolutsioonist v\u00f5i m\u00e4ssust, mis ei otsi lahendust, v\u00f5ib-olla v\u00f5iks ka kunstniku rahutus seisneda selles, et ta asetab ennast kogu aeg natuke v\u00e4ljaspoole neid mustreid, mis sest, et see maja v\u00f5ib ju olla ja koer ja kodutehnika, aga ta asetab end kogu aeg natuke v\u00e4ljaspoole nendest mustritest,” \u00fctles lavastaja.<\/p>\n

Viis aastat tagasi lavastas Ulfsak Von Krahlis Herman Melville’i jutustuse “Kirjutaja Bartleby” p\u00f5hjal lavastuse “Pigem ei”, mis v\u00f5itis hulga teatriauhindu, sh lavastajaauhinna. Lavastus r\u00e4\u00e4gib kopeerijast, kes hakkas \u00e4kki k\u00f5igile \u00fctlema “pigem ei”. Ulfsak n\u00f5ustub, et tema lavastajat\u00f6\u00f6dega saab t\u00f5mmata paralleele, et vastuhakk v\u00f5i mingit laadi alternatiivi otsimine ongi lavastajana tema teema.<\/p>\n

Juhan Ulfsak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“See t\u00f6\u00f6 oli v\u00e4ga oluline mu jaoks ja ma olin seda pikalt m\u00f5lgutanud. Vot see “Pigem ei”, selle filosoofiline tuum ongi selles s\u00f5nas “pigem”. Ehk siis see ei ole mingisugune valik “ei” ja “jaa” vahel. Selle ohtlikkus seisneb selles, et ma ei \u00fctle “ei” mingisugusele kindlale elun\u00e4htusele v\u00f5i ebamugavusele, vaid ma \u00fctlen “ei” sellele \u00fchiskondlikule toimemehhanismile laiemalt ja ma isegi ei kirjelda seda, vaid ma n-\u00f6 astun k\u00f5rvale. See on see, mis teebki kunsti ohtlikuks,” r\u00e4\u00e4kis Ulfsak, lisades et see v\u00f5ibki pakkuda nii vaatajatele kui ka kriitikutele kunsti puhul naudingut.<\/p>\n

“Kui kunst on piisavalt hirmutav, siis nii \u00fchiskonna, institutsioonide kui ka kriitikute taktika seda taltsutada on hakata seda \u00e4ra nimetama. Ehk siis p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rje seos k\u00fcsida miks, miks sa m\u00e4ssad, miks sa… Ma m\u00e4ssan lihtsalt seep\u00e4rast, et mulle meeldib tuli ja plahvatused. V\u00f5i kui ma \u00fctlen “ei” k\u00f5igele, siis see on kohe ohtlik, sest see j\u00e4\u00e4b meil nimetamata, me ei suuda sellele n\u00e4ppu peale panna, me ei suuda teda v\u00f5ib-olla isegi rahastada. See on teema, mis on mulle s\u00fcdamel\u00e4hedane,” s\u00f5nas lavastaja.<\/p>\n

Ulfsak usub, et iga inimene on mingil viisil enese sees l\u00f5ksus enda \u00e4ranimetamistes. “Me \u00fcritame mind v\u00f5i ma ei tea mida \u00e4ra nimetada. Isegi kui sa oled sellest t\u00fcdinenud ja tahaksid teha midagi muud, siis avastad end ikka ja j\u00e4lle selle oma teema juures,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Klassikaline vaade kunstile on, et meie igap\u00e4evaelu on juba piisavalt kole, nii et kunstist osa saamine pakub lepitust. Ulfsaki s\u00f5nul pole siin aga tegu ei negativistliku ega positivistliku suhtumisega. “Kunstniku kohus v\u00f5iks olla selles masinav\u00e4rgis, milles me k\u00f5ik oleme, nimetame seda kapitalismiks v\u00f5i igap\u00e4evaseks eluks, kahtlemine. Enda k\u00f5rvale asetamine v\u00f5i liivateraks muutumine selles. Ma julgen arvata, et isegi, kui kohati inimestele m\u00f5ni asi \u0161okeeriv v\u00f5i arusaamatu tundub, kuskil tegelikult inimesed ootavad seda. Inimesed ootavad rokkstaarilt, et oleks veidi ohtlik ja inimesed ootavad, ma arvan, kunstilt seda, et see neid natuke raputaks,” lausus Ulfsak.<\/p>\n

M\u00e4ss filmis<\/p>\n

Veiko \u00d5unpuu filmis “Roukli”, kus tegevus k\u00e4ib s\u00f5ja ajal \u00fches maakohas, m\u00e4ngib Ulfsak intellektuaali, kes kurdab, et me oleme v\u00e4ikesed inimesed ja ei suuda vastu seista s\u00f5dadele, suurriikide huvidele, majanduslikele ja poliitilistele v\u00f5imukeskustele. Nii nagu v\u00f5iks k\u00f5ige selle vastu protestida, v\u00f5iks protest olla vajalik ka iseendale, leiab Ulfsak. “Ma arvan, et protest v\u00f5iks olla ka selline eneserefleksioon. V\u00f5ib-olla ka see, millest me alustasime. See t\u00fckk, ma sain \u00fcsna ruttu aru, et seda on vaja nendele inimestele endale. Kui me j\u00f5uame selleni, et kes sellest hoolib v\u00f5i mis selle tagaj\u00e4rjel peaks muutuma, siis me jookseme v\u00f5ib-olla natuke kinni. Seda on vaja meile endale,” on ta veendunud.<\/p>\n

Rainer Sarneti filmis “Idioot” m\u00e4ngis Ulfsak tegelast nimega Ippolit, kes k\u00fcsis l\u00f5puks v\u00fcrst M\u00f5\u0161kinilt, kuidas v\u00e4\u00e4rikalt surra. Dostojevski loodud v\u00fcrst M\u00f5\u0161kin oli s\u00fc\u00fctu ja inimesse uskuv p\u00fchak, kes v\u00f5iks olla eeskuju t\u00e4nap\u00e4eva inimestelegi, et p\u00fcrgida valguse poole.<\/p>\n

Juhan Ulfsak ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Igale poole v\u00f5ib p\u00fcrgida, peaasi, et sa kuhugi p\u00fcrgid. Ma usun, et see M\u00f5\u0161kin on nii maailma kultuuris kui ka religioonides v\u00f5tnud erinevaid kujusid. Minu \u00fcks lemmik \u00fctlusi valguse kohta on, Leonard Cohen \u00fctles, ma ei oska n\u00fc\u00fcd t\u00e4pselt tsiteerida, aga midagi sellist, et k\u00f5iges on augud v\u00f5i l\u00f5hed ja need ongi need kohad, kust valgus paistab sisse,” r\u00e4\u00e4kis Ulfsak ja lisas, et protesti \u00fclesanne ongi neid l\u00f5hesid leida ja tekitada. “See soov v\u00f5ib olla sama, mis m\u00f5nel palju hardamal inimesel, n\u00e4ha seal valgust, n\u00e4ha seal t\u00f5de. Kui me nende tagaj\u00e4rgede v\u00f5i p\u00f5hjusteni tahame minna, siis k\u00fcsimus on selles, kas ma topin selle l\u00f5he oma t\u00f5ega t\u00e4is. Tavaliselt inimesed ju seda teevadki ja siis tuleb j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond ja peab sinna uue augu l\u00f6\u00f6ma, et oma valgust n\u00e4ha. Minu arust k\u00f5ik see ongi ilus,” \u00fctles lavastaja.<\/p>\n

Ulfsak usub, et k\u00f5ik inimesed, kes kunstiga tegelevad, on v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikud. “Need inimesed, kes sel alal t\u00f6\u00f6tavad ja investeerivad p\u00e4riselt ka oma isikliku \u00f5nne hinnaga sellesse, et teha kunsti v\u00f5i teatrit v\u00f5i minna \u00f5htul v\u00e4lja ja esineda teiste inimeste ees, jumala eest, kas ilusas kost\u00fc\u00fcmis samovarist teed juues v\u00f5i paljalt tekno saatel verd puristades r\u00f6\u00f6kides, vahet pole, ma arvan, et need inimesed on idealistid ja v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikud ja neid alati on selles maailmas \u00fcks protsent, nii nagu me loodame, et \u00e4kki see EKRE valijate protsent j\u00e4\u00e4b sinna kuhugi 15 piirimaile ja veel on mingisugused protsendid v\u00e4hemusi v\u00f5i enamusi. Ma arvan, et on alati mingi protsent neid mustaks v\u00e4rvitud k\u00fc\u00fcntega t\u00fcdrukuid uksepoolse rivi vasakus reas, kes tahavad kirjutada luuletusi elust ja surmast ja neile peab ka m\u00f5tlema,” s\u00f5nas Ulfsak.<\/p>\n

Ulfsak on oma v\u00e4lja\u00f5ppelt n\u00e4itleja, lavastamise juurde j\u00f5udis ta hiljem. “See tuli Peeter Jalaka targal juhtimisel, ta kuidagi hoidis neid hobuseid ja ausalt \u00f6eldes lavastamine on olnud minu jaoks ka selline amet v\u00f5i tegevus, mida ma olen pidanud pikalt selliseks, et kas mul n\u00fc\u00fcd on vaja. V\u00f5ib-olla see kasvas v\u00e4lja meie Krahli \u00fchistest tegemistest ja t\u00f6\u00f6dest, sest me hakkasime tegema n-\u00f6 grupiviisiliselt oma vana Krahli pundiga asju. Eks seal need rollid niimoodi kukkusid, ilma et keegi oleks neid endale krabanud. \u00dctleme Taavi seal rohkem kirjutas ja Erki vaatas, mis kuskil ilusam on. Kuidagi hakkas mulle kujunema see roll, et ma \u00fctlesin, et tule sa vasakult. Ma ei tea miks, keegi v\u00e4ga vastu ka ei vaielnud. Siis ma hakkasingi tegema,” r\u00e4\u00e4kis Ulfsak, kes esialgu lavastas isegi Soomes.<\/p>\n

Juhan Ulfsak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Lavastamine on Ulfsaki s\u00f5nul raske t\u00f6\u00f6, aga miski sunnib seda tegema. “Ma \u00fctleks niimoodi, et sellises teatris, mida ma tihti teen, on see autorlus laiem kui ainult lavastaja. Tegelikult paljud osakonnad l\u00f6\u00f6vad kaasa, vahel on lausa grupi- v\u00f5i r\u00fchmat\u00f6\u00f6 ja tihti, kui ma osalen m\u00f5nes sellises, siis ega ma ei tee midagi, mida ma ei taha, seal on ka minu loominguline panus. Ma \u00f5udselt kadestan neid, kes saavad \u00fcksi midagi teha, kes saavad kas maali teha v\u00f5i kirjutada s\u00fcmfoonia. Ma pean alati grupiviisiliselt aelema teistega koos,” lausus Ulfsak ja lisas, et lavastamine on tema jaoks justkui mingisuguse pildi maalimine. “See on miski, mida ma v\u00f5in vaadelda v\u00e4ljastpoolt, t\u00e4ita oma salam\u00f5tteid. Soov teha teos, kus ma saan midagi \u00f6elda, mida ma tingimata isegi ei \u00fctle v\u00e4lja.”<\/p>\n

Ulfsaki lavat\u00f6id l\u00e4bistab teatud melanhoolne varjund ja enda s\u00f5nul meeldib talle sellise kurbusega tegeleda. “Ma m\u00e4letan, et ma \u00fcsna vara lugesin ka Camus’d ja tundsin kohe \u00e4ra, et see on midagi minule. Kui mingi pidulikuma eneseanal\u00fc\u00fcsiga tegeleda, siis j\u00e4llegi see, et ma ju pean ka m\u00e4ngima mingeid rolle elus, ma olen ise samamoodi selle s\u00fcsteemi osa. Me r\u00e4\u00e4gime m\u00e4ssust kui millestki, mille puhul mina v\u00f5i teater v\u00f5i kunst peaks olema targem, tegelikult me oleme s\u00fcsteemi osad, me oleme v\u00e4ga laial skaalal s\u00fcsteemi osad. Meie peame t\u00f5estama riigile oma vajalikkust, Ameerikas peab t\u00f5estama \u00e4rimeestele oma vajalikkust ja me oleme selle sama masinav\u00e4rgi osad, mis \u00fcritab meid kogu aeg ohutumaks teha. Me peame naeratama, peame kirjutama kulkale paberi v\u00f5i EFF-ile stsenaariumi, mujal maailmas v\u00f5ib-olla peab kapitalistile pugema. Lisaks peab naeratama, viisakas olema, inimestega h\u00e4sti l\u00e4bi saama. See on osa sellest m\u00e4ngust ja v\u00f5ib-olla lavastamine on minu v\u00f5imalus kogu selle sotsiaalse masinav\u00e4rgi juures, mida ma pean heatahtlikult elus hoidma, selleks et see k\u00f5ik toimiks, tegelikult panna sinna neid toone v\u00f5i tundeid, mis on mu sees,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Side endise ja praeguse Von Krahliga<\/p>\n

Von Krahli teatrit on alati iseloomustanud teatri avangard ja alternatiivse teatri otsing. Ulfsak meenutab, et teatri algusaegadel tehti v\u00e4ga palju asju Eestis esimest korda. “Kui ma n\u00fc\u00fcd vabamas vormis sellele m\u00f5tlen, siis see oli \u00fcks paras rock’n’roll. See situatsioon oli v\u00f5rreldamatult teistsugune. Kui meile lavakast tulid t\u00fc\u00fcbid meie kursusele, siis ikka \u00f5ppej\u00f5ud nutsid ja vangutasid p\u00e4id, et te l\u00e4hete hukka. Me r\u00e4\u00e4gime v\u00f5ib-olla Eesti tunnustatumatest ja parematest n\u00e4itlejatest. See vastupanu, see kirjandusp\u00f5hine kopitanud teater, mida meie saime oma punkj\u00f5uguga l\u00f5hkuma hakata, siin oli nii palju m\u00e4ngulusti ja r\u00f5\u00f5mu. See aeg oli \u00fcsna teine. N\u00fc\u00fcd on need v\u00f5imalused k\u00f5ik olemas ja n\u00fc\u00fcd on nagu teised probleemid,” t\u00f5des Ulfsak.<\/p>\n

Juhan Ulfsak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kuigi tundub, et t\u00e4nap\u00e4eval teater enam millegagi \u00fcllatada ei saa, v\u00f5ib see \u00f5igel ajal ja \u00f5iges kohas siiski juhtuda. “Me omal ajal Krahlis naersime, et meil on ukse k\u00f5rval nagi, nagu proovi tullakse, k\u00f5ik v\u00f5tavad paljaks. \u0160okeerida ja m\u00e4ssata, seda peabki tegema, seda tehakse ikka, aga k\u00fcsimus on selles, et see m\u00e4nguv\u00e4li on v\u00f5ib-olla sellises formalistlikus m\u00f5ttes k\u00f5ikjal lubav, et sa ei \u0161okeeri formaalses m\u00f5ttes, sellisel moel on see keerulisem. See ei t\u00e4henda, et m\u00f5ni s\u00f5na, m\u00f5ni tegu, m\u00f5ni transgressiivne akt \u00f5iges kohas sisuliselt ei v\u00f5iks raputada, vaid k\u00fcsimus on selles, et sellest ainult enam ei piisa,” \u00fctles lavastaja.<\/p>\n

Ulfsaki hinnangul peaksime rohkem m\u00f5tlema mitte ainult publikule, kes kunsti tarbib, vaid ka inimestele, kes seda teevad. “On hulk noori inimesi, igal aastal, igal ajahetkel, kelle ainuke p\u00e4\u00e4setee v\u00f5i v\u00f5imalus siin maailmas edasi elada on tegeleda kunstiga. Kas \u00fches, teises v\u00f5i kolmandas \u017eanris. Me muretseme igasuguste inimeste p\u00e4rast, aga nende p\u00e4rast peab ka muretsema, sest ma olen oma elus kohtunud v\u00e4ga palju inimestega, kes \u00fctlevad, et kui ma ei oleks saanud hakata tegelema kunstiga, kui ei oleks seda v\u00f5imalust, seda m\u00e4ssu, siis mind poleks t\u00e4na siin. Me peame selle peale ka m\u00f5tlema, seda on inimestele vaja,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Ulfsak \u00fctles, et nii tema p\u00f5lvkonna kui ka praeguste Von Krahli noorte vahel on tekkinud teatud side. “Jumala eest, mitte seda, et peaks kordama seda, mis me tegime, aga mingisugune liin, midagi seal on. Mida ma v\u00f5in nende konkreetsete noorte kohta \u00f6elda on see, et nad on palju targemad ja kuidagi koost\u00f6\u00f6altimad kui meie kunagi olime. Me ikkagi, v\u00e4hemalt need, kes lavakast tulid, olid v\u00e4ga klassikalise, \u00fchesuunalise teatriharidusega ja meil l\u00e4ks mitu head aastat, Jalakas koolitas meid mitte l\u00e4bi \u00f5ppetundide, vaid l\u00e4bi erinevate lavastajate, et me hakkaksime ise pead kandma ja muutusime interpreetidest loojateks. Ma n\u00e4en, et selle seltskonna puhul v\u00f5ib nii m\u00f5negi astme v\u00f5i aasta vahele j\u00e4tta ja alustada kohe sellise trupi \u00fchist\u00f6\u00f6ga,” r\u00e4\u00e4kis lavastaja.<\/p>\n

Ulfsaki s\u00f5nul on maailmas v\u00e4ga v\u00e4he n\u00e4itlejaid, kes palka saavad. “Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma \u00fctlen, et k\u00f5igist inimestest maailmas, kes n\u00e4itlejaks saavad, saavad kuupalka alla k\u00fcmne protsendi. See kombineeritakse erinevatest fondidest. Me ei saanud midagi. Me saime palka nii v\u00e4he, et ma seda tuksatust oma pangaarvel isegi ei m\u00e4rganud. Me pidime k\u00f5iki teisi t\u00f6id tegema k\u00f5rvale,” meenutas ta, lisades et sellises olukorras tuleb teha end m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatuks. “Tuleb teha olukord, kus j\u00e4rgmine kord raha mitteandmine on skandaal.”<\/p>\n

Juhan Ulfsak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ulfsak p\u00e4lvis \u00e4sja Eesti ja Soome vahelise kultuurikoost\u00f6\u00f6 eest auhinna, mis talle endale v\u00e4ga oluline on. “Ma olin siiralt r\u00f5\u00f5mus selle preemia \u00fcle, sest \u00fctleme niimoodi, et mul on olnud tihedamaid koost\u00f6\u00f6perioode Soomega, praegu ma olen siiski Von Krahli teatris rohkem rakkes, aga see on v\u00e4ga oluline olnud, sest Eesti on ikkagi v\u00e4ike. Ei ole ka see Soome suur, aga kui me m\u00f5tleme saksakeelse kultuuriruumi peale, kui palju nad liiguvad riikide vahel, see areaal on suurem. Venemaaga on nagu on, sealt pole midagi v\u00f5tta ja L\u00e4ti ja Leeduga on keele p\u00e4rast keerulisem. \u00d5nneks, kuna sai kunagi see soome keel selgeks saadud, siis see on v\u00f5imaldanud k\u00e4ia siit \u00e4ra v\u00f5i n\u00e4ha midagi muud ja olnud hingele hea,” r\u00e4\u00e4kis Ulfsak.<\/p>\n

Eesti ja Soome teatritegijad on k\u00fcllaltki erinevad ja seet\u00f5ttu on koost\u00f6\u00f6 olnud rikastav ja huvitav. “N\u00e4iteks kui me l\u00e4heme L\u00e4ti poole, Venemaa poole, kui me seal veel k\u00e4isime, siis see s\u00fcsteem on sarnasem isegi kui Soome oma, sest Soome teater ei baseeru sellisel peenemal kunstimaitsel ja Stanislavskil ja saksa re\u017eiiteatril, vaid selles on mingisugune rahvakultuuriline juurikas,” m\u00e4rkis Ulfsak. Kui meie teatraalid on kikilipsu ja vestiga, siis Soomes on k\u00f5ik dressides. “See on nende jaoks selline t\u00f5sine f\u00fc\u00fcsiline tegevus, Jouko Turkka ja k\u00f5ik see. Meie omaltpoolt saime tuua, kasv\u00f5i koost\u00f6\u00f6s Kristian Smedsiga, kellel on ikka kirves, valge k\u00fc\u00fcnal ja pisarad laval, sisse natuke sellist, nagu need soomlased tihti \u00fctlevad, te olete palju euroopalikumad. Aga minu jaoks oli huvitav mitte see pseudoeuroopalikkus, vaid just see tohutu \u00fcrgne j\u00f5ud, mis seal oli ja v\u00f5ib-olla vahel m\u00f5ni peenekoelisem inimene v\u00f5iks seda mingisuguseks \u00fclem\u00e4ngimiseks nimetada. \u00dcsna erinev, jah,” nentis Ulfsak.<\/p>\n

Soome keelt oskab Ulfsak k\u00fcll r\u00e4\u00e4kida, aga soomlastest kuulajate jaoks on aktsent tugev. “P\u00e4ris soomlase p\u00e4he mind \u00e4ra ei osta,” muigas ta.<\/p>\n

Ulfsaki esimene roll Von Krahli teatris oli Marguse tegelaskuju August Kitzbergi “Libahundis”. “See oli naljakas, ma olin aasta aega Von Krahli teatri ainus n\u00e4itleja. Istusime Peeter Jalakaga ja m\u00f5tlesime, et mis siis n\u00fc\u00fcd. No tegelikult Peetril oli plaan kutsuda trupp ja siis tulid lavakast inimesed. Esimene t\u00f6\u00f6, mis me koos tegime, oli \u00fcks “Libahunt”, mida Jalakas oli varem teinud ja hiljem ka teinud,” meenutas ta.<\/p>\n

Kitzbergi s\u00fcnnist m\u00f6\u00f6dub kohe 170 aastat. Kui tema “Libahunt” on m\u00f5nes m\u00f5ttes ka m\u00e4ssuna n\u00e4htav, siis Ulfsaki jaoks on selle v\u00f5\u00f5ras versus omad kujund liiga elementaarne, et seda ise lavastada. “Ma pole osanud sinna mingit oma tugevat m\u00f5tet lisada. Aga v\u00f5ib-olla kunagi tuleb,” \u00fctles Ulfsak.<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “Mul on v\u00e4ga hea meel, et on ka mida soovitada. Minu jaoks viimasel ajal on kaks naiskunstnikku eriti hinge l\u00e4inud. \u00dcks tegemas oma loometeega kokkuv\u00f5tteid ja teine, kellel see k\u00f5ik on alles ees. Mina soovitaksin kindlasti minna vaadata Sirje Runge isikun\u00e4itust Kai kunstikeskuses, kus on retrospektiivselt tema tegemised. Selle nimi on “Hapral pinnasel” ja see on v\u00e4ga ilus k\u00f5ik. Kui sellest v\u00e4heks j\u00e4\u00e4b, siis ma k\u00e4in tihti istumas Vaba\u00f5humuuseumis, kus on minu arust \u00fcks Eesti viimaste aastate tugevamaid teoseid, tema “Suur armastus \/ kaunis lagunemine”. V\u00e4ga ilus t\u00f6\u00f6. Teisalt ma soovitaksin kindlasti osta Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri viimane luulekogu “Aps!” ja selle inimese tegemisel silma peal hoida. V\u00f5ib-olla see olekski sellele vestlusele, mis me siin t\u00e4na pidasime, mingi tore raam. See m\u00e4ss ja l\u00f5puks see elutarkus ning kokkuv\u00f5te ja tegelikult paistab sealt sama valgus,” r\u00e4\u00e4kis Juhan Ulfsak.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Von Krahli teatris valmis \u00e4sja Juhan Ulfsaki lavastajat\u00f6\u00f6 ja trupi \u00fchisloominguna t\u00fckk nimega “Tagasiside”, mis uurib protestimise v\u00f5imalikkust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65740,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,212,28,29,19,9873,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-65739","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-juhan-ulfsak","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-plekktrumm","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115728356772295534","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65739","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65739"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65739\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65740"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65739"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=65739"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=65739"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}