Helilooja Ren\u00e9 Eespere ja dirigent Evi Eespere \u00fchine teekond sai alguse muusikakeskkoolis \u00f5ppides. Evi meenutas, et nende esimene tutvus toimus koolipeol, kui tema \u00f5ppis \u00fcheksandas, Ren\u00e9 k\u00fcmnendas klassis. “Nad olid \u00fche teise klassivennaga kokku leppinud, et ta ei julge mind tantsima viia. Siis ta tuli ja n\u00fc\u00fcd me tantsime, 53. aasta l\u00e4heb,” muigas naine.<\/p>\n
Ren\u00e9 s\u00f5nul on Evi altruistlikult t\u00f6\u00f6kas. “Ma m\u00f5nikord isegi tajun seda, et ma lasen tema energia peal liugu. V\u00f5ib k\u00fcll \u00f6elda niimoodi, et ma v\u00f5tan loominguks aega, teinekord see looming on ka niimoodi, et ma istun lihtsalt niisama laua taga, m\u00f5tlen, ma ei pea alati nooti kirjutama, et n\u00e4idata, et ma olen loominguliselt h\u00f5ivatud, aga Evi talitab kogu aeg.”<\/p>\n
Ren\u00e9 Eespere muusikaarmastus sai alguse isast ja emast. “Kumbki neist ei olnud tegelikult professionaalne muusik, aga emal oli imeilus lauluh\u00e4\u00e4l, samamoodi v\u00f5iks isa kohta \u00f6elda. Isa oli ametilt insener, aga muusika oli tema s\u00fcdame k\u00fcljes v\u00e4ga tugevalt ja ta suunas mind v\u00e4ga varakult muusika juurde,” meenutas helilooja.<\/p>\n
Ren\u00e9 hakkas klaverit \u00f5ppima viieaastase poisina. “Nii et kui 1961. aastal Tallinna Muusikakeskkool avati, siis oli t\u00e4iesti loomulik tee see, et poiss l\u00e4heb sinna kooli klaverit \u00f5ppima.”<\/p>\n
Ren\u00e9 s\u00f5nul on tema muusikaline teekond loomulik ja k\u00e4\u00e4ndudeta olnud. P\u00e4rast muusikakeskkooli, kus ta \u00f5ppis lisaks klaverile ka kompositsiooni, l\u00e4ks ta viieks aastaks t\u00e4nasesse muusikaakadeemiasse ning seej\u00e4rel kaheks aastaks Moskvasse. Teiste seas kuulus tema \u00f5petajate hulka Aram Hat\u0161aturjan.<\/p>\n
“Ma olin juba siis barokkmuusikast vaimustuja. Tema vastupidi ihkas, et ma tegeleksin natukene rahvamuusikaga, folkloorse materjaliga, aga seda ta minult muidugi ei saanud. N\u00e4pun\u00e4ited, mis ta \u00fctles, ei olnud valed, kuigi ma tollal neid selles m\u00f5ttes oma loomingus ellu ei viinud. Ma j\u00e4in ikkagi iseenda variantide juurde,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Ren\u00e9 Eespere esimene lavateos oli 1977. aastal Vanemuises lavale j\u00f5udnud l\u00fchiballett “Inimene ja \u00f6\u00f6”. Pakkumise, et tema diplomit\u00f6\u00f6 v\u00f5iks lavale j\u00f5uda, tegi noor Ren\u00e9 Vanemuise toonasele peaballettmeister\u00a0\u00dclo Vilimaale ise.<\/p>\n
“See oli fantastiline aeg, fantastiline vedamine ja fantastiline julgus, v\u00f5ib-olla h\u00e4bematus,” nentis ta. “Vilimaa tahtis mu algul kuu peale saata, Tallinnast p\u00e4rit tudeng tuleb talle midagi pakkuma. Meie nii-\u00f6elda \u00e4mmaemandaks oli Tiiu Vilimaa, kes \u00fctles, et las ta tuleb ja n\u00e4itab oma asja. Kui ma Tartus talle seda materjali n\u00e4itamas k\u00e4isin, oli p\u00e4rast seda pilt selge: \u00dclo \u00fctles kohe, et ma teen selle. Ja tegelikult said meist perekondlikult v\u00e4ga suured s\u00f5brad.”<\/p>\n
\u00dcks Eespere tuntumaid teoseid on 1983. aastal kirjutatud “\u00c4rkamise aeg”. Kuigi Eesti kuulus toona N\u00f5ukogude Liitu, ei tulnud heliloojal selle loo p\u00e4rast v\u00f5imudega probleeme.<\/p>\n
“Ma tean, et esitajatel oli probleeme. Ma m\u00e4letan seda aega, kui see lugu sai valmis. Ma k\u00e4isin sellel ajal v\u00e4ga tihedalt l\u00e4bi Helju Taugiga ja Ene \u00dcleojaga. M\u00e4ngisin neile ka seda “\u00c4rkamise aega” ja kui ma olin selle l\u00f5petanud, siis m\u00f5lemad j\u00e4id vait. Selle peale \u00fctles Ene \u00dcleoja, et seda sa k\u00fcll publiku ette tuua ei saa, sest sind viiakse p\u00e4rast seda kohe Siberisse minema. Ma \u00fctlesin, et see lugu r\u00e4\u00e4gib ju armastusest, mitte vihkamisest,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Nagu Ren\u00e9gi, panid mitte-muusikutest vanemad noore Evi maast madalast klaveritundidesse. Seej\u00e4rel asus ta \u00f5ppima laste muusikakoolis ning kui see l\u00e4bi sai, kolis Evi pere vanemate t\u00f6\u00f6vahetuse t\u00f5ttu Valgast Tallinna. Seal astus ta muusikakeskkoolis. “Ma ei teadnud sellisest koolist nagu Tallinna Muusikakeskkool mitte midagi, aga keegi suunas, et mine. L\u00e4ksin katsetele ja sinna ma sattusin koorijuhtimist \u00f5ppima.” Seej\u00e4rel l\u00e4ks ja l\u00f5petas ta muusikaakadeemia ning asus kooridega tegelema ja koorijuhtimist \u00f5petama.<\/p>\n
Kuigi Evi peab ennast kindla s\u00f5naga koorijuhiks, v\u00f5tab ta koorijuhina Ren\u00e9 kui helilooja arvamust alati kuulda ja p\u00fc\u00fcab seda realiseerida. “Aga k\u00f5ik muud elulised k\u00fcsimused \u2013 me vaidleme ja j\u00f5uame koos tulemuseni.”<\/p>\n
Ka Ren\u00e9 Ja Evi lapsed elavad ja hingavad muusika r\u00fctmis. Nende esimene laps, poeg J\u00fcrmo ja d\u017e\u00e4sspianist, esimene t\u00fctar Heili on Soomes viiulim\u00e4ngija ja teine t\u00fctar Aurelia on \u00f5ppinud ooperilaulu, kuid on hetkel sellest pausi v\u00f5tnud, ja on pedagoog.<\/p>\n
Lisaks muusikale peavad Eespered v\u00e4ga lugu reisimisest. “Selle kohta v\u00f5ib \u00f6elda niimoodi, et see on pigem minu initsiatiiv ja minu hobi, sest ma tirin naise kaasa. Tema v\u00e4idab, et tema reisida ei taha, see on talle t\u00fclikas. Aga on siiski paiku, mis on talle v\u00e4ga meeldinud ja kuhu tahab tagasi minna,” r\u00e4\u00e4kis Ren\u00e9. Eriti meeldivad neile Vahemere \u00e4\u00e4res olevad riigid. “Meile meeldib avastada seda imelist loodust meie \u00fcmber, aga loomingus seda j\u00e4lge ei teki,” s\u00f5nas Ren\u00e9.<\/p>\n
\u00dcle 50 aasta koos olnud Evi ja Ren\u00e9 peavad oluliseks, et lisaks armastusele oleks alles ka omavaheline s\u00f5prus. “Need ei ole s\u00fcnon\u00fc\u00fcmsed s\u00f5nad, aga nad on v\u00e4ga p\u00f5imunud. Ma pean k\u00f5ige olulisemaks t\u00e4ielikku s\u00f5prust. S\u00f5pra alt ei vea, s\u00f5pra ei peta, s\u00f5bra peale saad alati loota,” lausus Evi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Helilooja Ren\u00e9 Eespere ja dirigent Evi Eespere \u00fchine teekond sai alguse muusikakeskkoolis \u00f5ppides. Evi meenutas, et nende esimene…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":659,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,885,241,140,886],"class_list":{"0":"post-658","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-celebrities","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-evi-eespere","16":"tag-kuulsused","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-uhe-pere-muusika"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/658","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=658"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/658\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/659"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=658"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=658"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=658"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}