{"id":65800,"date":"2025-12-16T09:57:10","date_gmt":"2025-12-16T09:57:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65800\/"},"modified":"2025-12-16T09:57:10","modified_gmt":"2025-12-16T09:57:10","slug":"enn-listra-vaesusnaitajate-kunstlik-voimendamine-lohub-ettevotluskeskkonda-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65800\/","title":{"rendered":"Enn Listra: vaesusn\u00e4itajate kunstlik v\u00f5imendamine l\u00f5hub ettev\u00f5tluskeskkonda | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Kui v\u00f5imendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettev\u00f5tluskliimat, m\u00e4rgib Enn Listra algselt <a href=\"https:\/\/trialoog.taltech.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">portaalis Trialoog<\/a> ilmunud kommentaaris.<\/p>\n<p>Peame arvestama inimeste sissetulekute ja varandusliku ebav\u00f5rdsusega kui paratamatusega, kuigi me ei pea leppima selle ulatusega. Teisalt ei tohiks me Eestis ebav\u00f5rdsust ja vaesust tegelikust suuremaks r\u00e4\u00e4kida ega kirjutada, sest see j\u00e4tab meist vale mulje ja halvendab ettev\u00f5tluskliimat. Ometi tehakse seda sageli, et p\u00e4lvida lugejahuvi ja poliitilist profiiti.<\/p>\n<p>Eesti on joonisel 1 oma ebav\u00f5rdsust kirjeldava Gini koefitsiendi v\u00e4\u00e4rtusega (30,8) Euroopa Liiduga seotud riikide hulgas tubli keskmik. Kui m\u00f5lemast otsast viis \u00e4\u00e4rmust maha l\u00f5igata on EL-i riikide tavap\u00e4rane Gini koefitsient 25,9 ja 31,9 vahel.<\/p>\n<p>Maailmapank vaatleb kogu maailma. 2024 aasta kohta k\u00e4ivate andmete p\u00f5hjal on ebav\u00f5rdsuse tipus Panama (49,7), Costa Rica (45,8) ja Honduras (45,7). Kogu maailma tipus olevate L\u00f5una-Aafrika (63,0), Namiibia (59,1) ja sinimustvalge Botswana (54,9) kohta on andmed k\u00fcmne aasta tagused. Vaesus on \u00fcks ebav\u00f5rdsuse avaldumisvorme.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3125971\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3125971h2018t24.jpg\"\/>Eesti on joonisel 1 oma ebav\u00f5rdsust kirjeldava Gini koefitsiendi v\u00e4\u00e4rtusega (30,8) Euroopa Liidu riikide seas tubli keskmik. Autor\/allikas: Enn Listra\/Trialoog<\/p>\n<p>Maailma ebav\u00f5rdseimate riikide \u00fchine joon on see, et nad ei tule esimesena meelde v\u00f5imalike majanduspartnerite ega ka reisisihtidena. Midagi sarnast juhtuks ka Eestiga, kui suudaksime veenda iseennast ja teisi, et oleme riik, kus silmatorkav ebav\u00f5rdsus ja vaesus on igap\u00e4evaelu osa.<\/p>\n<p>Vaesusn\u00e4itajate avaldamine kutsub peaaegu igas endast v\u00e4hegi lugupidavas meediav\u00e4ljaandes ja muidugi sotsiaalmeedias esile diskussiooni. Nagu oluliste n\u00e4itajate puhul ikka, ulatub kirjutiste tonaalsus taeva kokkulangemist ennustavatest karjetest kuni neutraalse anal\u00fc\u00fcsi ja olukorra \u00fclistamiseni v\u00e4lja.<\/p>\n<p>S\u00f5ltuvalt sellest, kas kuulutakse koalitsiooni v\u00f5i opositsiooni toetajaskonda ning kas ollakse vasak- v\u00f5i parempoolsete vaadetega, r\u00f5hutatakse \u00fcht osa andmetest ja j\u00e4etakse teised t\u00e4helepanuta.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3125974\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3125974he58at24.jpg\"\/>Vaesuse m\u00e4\u00e4rad Eestis. Autor\/allikas: Enn Listra\/Trialoog<\/p>\n<p>Statistikaamet avaldas 6.\u202fnovembril 2025 n\u00e4itajad 2024.\u202faasta vaesuse kohta Eestis pealkirjaga <a href=\"https:\/\/www.stat.ee\/et\/uudised\/suhteline-vaesus-eestis-vahenenud-absoluutne-vaesus-suurenenud\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">&#8220;Suhteline vaesus on Eestis v\u00e4henenud, absoluutne vaesus kasvanud&#8221;<\/a>. Suhtelise vaesuse langus oli 0,8 protsendipunkti ja absoluutse vaesuse t\u00f5us 0,6 protsendipunkti.<\/p>\n<p>Joonisel\u202f2 on samuti n\u00e4ha v\u00e4ga selge pikaajaline absoluutse vaesuse langustrend ning suhtelise vaesuse aeglasem langus viimase k\u00fcmne aasta jooksul, mille juures esinevad kriisiaastate ajal suuremad h\u00fcpped.<\/p>\n<p>Uued Uudised n\u00e4eb nende arvude taga valitsuse s\u00fc\u00fcd. Postimees r\u00f5hutab oma artikli pealkirjas, et iga viies inimene Eestis on vaene. \u00d5htuleht teatab, et absoluutne vaesus kasvas. Delfi \u00c4rileht m\u00e4rgib, et suur osa Eesti elanikest vireleb, muutes samas oma pealkirja teise osa s\u00f5nastuse veidi neutraalsemaks.<\/p>\n<p>\u00c4rip\u00e4ev r\u00e4\u00e4gib pealkirjas probleemiga seotud positiivse k\u00f5laga pensionit\u00f5usust t\u00e4navu ning kajastab \u00fcsna positiivselt ka vaesuse v\u00e4henemist eelmisel aastal. K\u00f5ige positiivsemalt pealkirjastas <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609849830\/suhteline-vaesus-mullu-vahenes-kuid-uksikvanemate-olukord-laks-halvemaks\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uudise ERR-i portaal,<\/a> kus tekst oli ka k\u00f5ige anal\u00fc\u00fctilisem.<\/p>\n<p>Tegelikkusest negatiivsemana n\u00e4itavatel s\u00f5numitel on veel \u00fcks, majanduslikus m\u00f5ttes olulisem ja vahetum tagaj\u00e4rg, need muudavad inimeste ootusi. Need ootused m\u00f5jutavad aga otseselt majanduse k\u00e4ek\u00e4iku ja tulevikku.<\/p>\n<p>Kui me k\u00f5ik arvame, et olukord on halb ja l\u00e4heb ainult halvemaks, kipubki see nii minema \u2013 sest meie k\u00e4itumine hakkab toetama just sellist arengustsenaariumi. See omakorda m\u00f5jutab nii investeerimisaktiivsust kui ka tegutsevate ettev\u00f5tete tulemuslikkust.<\/p>\n<p>Klikke p\u00fc\u00fcdes v\u00f5ime negatiivsust v\u00f5imendades k\u00fcll k\u00f6ita adressaadi t\u00e4helepanu, kuid sellega v\u00f5ib kaasneda negatiivsete arengusuundade s\u00fcvenemine nii \u00fchiskonnas kui ka majanduses. Arukad inimesed ei sae oksa, millel nad ise istuvad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui v\u00f5imendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettev\u00f5tluskliimat, m\u00e4rgib Enn Listra algselt portaalis Trialoog ilmunud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65801,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,409,37,33,35,2678,34,36,31,32,21,28,29,19,25,246,23,24,12886,22,20,15929,30],"class_list":{"0":"post-65800","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ebavordsus","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-enn-listra","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-taltech","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-trialoog","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vaesus","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65800","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65800"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65800\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65801"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65800"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=65800"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=65800"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}