{"id":65807,"date":"2025-12-16T10:07:09","date_gmt":"2025-12-16T10:07:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65807\/"},"modified":"2025-12-16T10:07:09","modified_gmt":"2025-12-16T10:07:09","slug":"moistatuslik-aafrika-luustik-vois-kuuluda-seni-teadmata-inimliigile-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/65807\/","title":{"rendered":"M\u00f5istatuslik Aafrika luustik v\u00f5is kuuluda seni teadmata inimliigile | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Aastal 1994 tuli L\u00f5una-Aafrikast v\u00e4lja m\u00f5istatuslik ja v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00e4ilinud muistne inimluustik. N\u00fc\u00fcd osutab Austraalia teadlaste <a href=\"https:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1002\/ajpa.70177\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">uuring<\/a>, et P\u00e4tajala nime kandva inimlase n\u00e4ol v\u00f5ib olla teadusele seni tundmatu liigiga. <\/p>\n<p>Koos P\u00e4tajala (Little Foot) s\u00e4ilmetega tulid samast L\u00f5una-Aafrikast Sterkfonteini koobastikust v\u00e4lja veel kahe muistse inimlase kivistised. Seni pidasid teadlased P\u00e4tajalga seni k\u00f5ige paremini s\u00e4ilinud australopiteekuseks. N\u00fc\u00fcd n\u00e4itab kivististe uus uuring, et s\u00e4ilmete omanik ei pruukinud olla sama liigi esindaja kui tema kaks saatusekaaslast, vahendab <a href=\"https:\/\/www.theguardian.com\/science\/2025\/dec\/15\/little-foot-hominin-fossil-may-be-new-species-of-human-ancestor\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">The Guardian<\/a>.<\/p>\n<p>Uus haru sugupuus?<\/p>\n<p>Omal ajal v\u00e4ljakaevamisi juhtinud t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht ja Witwatersandi \u00dclikooli professor Donald Clarke m\u00e4\u00e4ras P\u00e4tajala Australopithecus prometheus&#8217;e liigi esindajaks. Osa teadlasi arvas aga, et tegu oli hoopis Australopithecus africanus&#8217;e liigiga. Viimaseid kirjeldati esimest korda juba 1925. aastal ja neid on leitud varem samast koobastikust. Et\u00fcmoloogiliselt on tuletatud perekonnanimi Australopithecus &#8216;l\u00f5una(maa )ahvist&#8217; ja sellenimelised inimlased elasid Aafrikas juba 4,2 miljoni aasta eest.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd osutab Austraalia teadlasr\u00fchm v\u00f5imalusele, et P\u00e4tajalg ei kuulunud kumbagi liiki. Uue uuringu juhtivautori ja La Trobe \u00dclikooli k\u00fcllalisuurija Jesse Martini s\u00f5nul v\u00f5ib tegu olla seni tundmatu ning varem uurimata inimese eellasliigiga. Siiski kuulub P\u00e4tajalg tema s\u00f5nul igal juhul inimlaste sekka. See t\u00e4hendab, et inimeste sugupuus ei pruugi olla isegi mitte avastamata oksi, vaid terveid avastamata harusid.<\/p>\n<p>Martini s\u00f5nul oli Clarke \u00fcks v\u00e4heseid inimesi, kes uskus l\u00f5puni, et Sterkfonteini koobastes leidus kahe erineva inimliigi luid. Selles m\u00f5ttes t\u00f5estas uus uuring n\u00fc\u00fcd Martini s\u00f5nul, et Clarke&#8217;il oli \u00f5igus. Erinevalt Clarke&#8217;ist ei pea Martini t\u00f6\u00f6r\u00fchm aga s\u00e4ilmeid tingimata A. prometheus&#8217;eks.\u00a0<\/p>\n<p>S\u00e4ilmeid uurides tegid nad kindlaks olulised erinevused, mis eristavad P\u00e4tajalga A. africanus&#8217;test. N\u00e4iteks on P\u00e4tajalal kolju tagak\u00fcljel m\u00e4rksa pikem kukla tasapind. Martini s\u00f5nul loetakse kukla tagaosa inimese evolutsiooni k\u00e4igus v\u00f5rdlemisi aeglaselt ja v\u00e4he muutuvaks piirkonnaks. Teisis\u00f5nu viitavad selle piirkonna erinevused tema hinnangul pigem eri liikidele. Lisaks paiknevadki k\u00f5ik luustikel t\u00e4heldatud erinevused just selles piirkonnas.<\/p>\n<p>Martini s\u00f5nul oleks uue inimliigi leidmine n-\u00f6 juba tuttava materjali seast k\u00f5hutundega vastuolus, ent omal moel erakordne. J\u00e4rgmiseks tulebki tema s\u00f5nul v\u00e4lja selgitada, kuhu P\u00e4tajala v\u00f5imalik uus liik inimlaste arenguloos paigutub.<\/p>\n<p>Ametlikult uue uuringu autorid P\u00e4tajalga veel \u00fcmberklassifitseerinud pole. Nende s\u00f5nul oleks \u00f5igem, et seda teevad luustikuga enam kui 20 aastat\u00a0 tegelenud teadlased. Nad loodavad, et Clarke&#8217;i t\u00f6\u00f6r\u00fchm vaatab nende oletuse \u00fcle kui heatahtliku soovituse.<\/p>\n<p>P\u00e4tajala liigilise kuuluvuse k\u00f5rval on teadlaste seas erimeelsusi tekitanud ka muistse inimlase vanus. S\u00e4ilmete vanuseks on pakutud nii 3,67 miljonit aastat kui ka 2,8 miljonit aastat.<\/p>\n<p>Uuring ilmus ajakirjas <a href=\"https:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1002\/ajpa.70177\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">American Journal of Biological Anthropology<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastal 1994 tuli L\u00f5una-Aafrikast v\u00e4lja m\u00f5istatuslik ja v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00e4ilinud muistne inimluustik. N\u00fc\u00fcd osutab Austraalia teadlaste uuring, et&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65808,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[297,33505,33506,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21097,21,7217,33503,33504,21098,28,29,95,19,31398,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-65807","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arheoloogia","tag-australopiteekus","tag-australopithecus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fossiil","tag-headlines","tag-hominiid","tag-inimlane","tag-inimlased","tag-kivistised","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-nuudisinimene","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115728694920191540","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65807","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65807"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65807\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65808"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65807"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=65807"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=65807"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}