T\u00e4navavalgustuse taristu v\u00f5ib pakkuda tulevikus valgustuse k\u00f5rval elanikele teisigi teenuseid, n\u00e4iteks elektrit\u00f5ukside, -rataste v\u00f5i isegi -autode laadimist. Eesti esimene taoline lahendus j\u00f5uab Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlaste koost\u00f6\u00f6s arendatud pilootprojektina Tallinna Lembitu parki.<\/p>\n
Sisuliselt t\u00e4hendab see valgustuspostide muutumist mitmeotstarbeliseks taristuks, mis suudab lisaks valgustamisele elektriga varustada ka kergliikureid ja autosid. Et see v\u00f5imalik oleks, peab linnaruumis toimuma varjatud, kuid p\u00f5him\u00f5tteline muutus: \u00fcleminek sajandipikkuselt vahelduvvoolu traditsioonilt alalisvoolule.<\/p>\n
“\u00dcksk\u00f5ik, kuhu sellised teenused maailmas v\u00f5i ka Eestis tulevad, \u00fchendab neid \u00fcks tunnus \u2013 need t\u00f6\u00f6tavad alalisvoolul,” nentis Tallinna Tehnika\u00fclikooli j\u00f5uelektroonika uurimisr\u00fchma vanemteadur Andrei Blinov, kes p\u00e4lvis t\u00e4navu Eesti Vabariigi teaduspreemia. See t\u00e4hendab, et iga kord, kui keegi soovib laadida t\u00f5ukeratast v\u00f5i panna posti otsas p\u00f5lema LED-lambi, tuleb energiat muundada, mis on kallis ja ebat\u00f5hus.<\/p>\n
Kuigi t\u00e4navavalgustus on linnade \u00fcks suuremaid p\u00fcsikulusid, on selle uuendamine seni piirdunud peamiselt lampide vahetamisega. Blinov m\u00e4rgib, et moodsad LED-valgustid on oma olemuselt alalisvooluseadmed. Kui \u00fchendada need tavalisse vahelduvvooluv\u00f5rku, vajab iga lamp eraldi keerukat toiteplokki ehk draiverit, et voolu sobivaks muuta.<\/p>\n
Tulevikulahendus, mida teadlased n\u00fc\u00fcd Tallinnas ja paralleelselt ka T\u0161ehhis Jablonec nad Nisou linnas rajama asuvad, kaotab selle vahel\u00fcli. Kogu s\u00fcsteem viiakse \u00fcle alalisvoolule, mis muudab v\u00f5rgu lihtsamaks ja v\u00f5imaldab \u00fche kaabliga toita nii valgusteid kui ka pakkuda lisateenuseid. “Pilootprojektid on n\u00e4idanud, et alalisvoolu jaotusliinid suudavad v\u00f5rreldes vahelduvvooluga hoida lubatavat pinget pikemate vahemaade taha,” toob Blinov v\u00e4lja tehnoloogia eelise.<\/p>\n
Kuigi alalisvoolu ehk DC-p\u00f5hised s\u00fcsteemid vajavad endiselt pingemuundureid, v\u00f5ivad need olla oluliselt lihtsamad, v\u00e4iksemad ja t\u00f5husamad kui praegu kasutusel olevad lahendused, mist\u00f5ttu pakub alalisvoolul p\u00f5hinev t\u00e4navavalgustuse infrastruktuur paljulubavat platvormi tulevikulinna integreeritud energias\u00fcsteemidele.<\/p>\n
Hollandi kogemus<\/p>\n
Ehkki Eestis on tegemist esimese taolise katsetusega, on alalisvoolul p\u00f5hinevaid lahendusi mujal juba proovitud. Seni on k\u00f5ige kaugemale j\u00f5utud Hollandis, kus on kehtestatud ka vastavad juhised madalpingeliste paigaldiste jaoks. “\u00dcheks v\u00f5imaldavaks teguriks on Hollandi juhise NPR 9090 olemasolu, mis annab suunised madalpingeliste alalisvoolu-paigaldiste jaoks ning on aidanud kehtestada Hollandi pilootpaigaldistes 350 V\/700 V nimipinged,” selgitab Andrei Blinov.<\/p>\n
Samal ajal pingutavad organisatsioonid nagu Current\/OS ja Open DC Alliance selle nimel, et v\u00f5imaldada laiemat ja \u00fchtlustatumat alalisvoolul p\u00f5hinevate ahenduste kasutuselev\u00f5ttu. Senine praktika on aga n\u00e4idanud, et olemasolevat taristut on alalisvoolule keeruline \u00fcle viia.<\/p>\n
Blinovi s\u00f5nul on oluline \u00f5ppetund see, et vana vahelduvvooluv\u00f5rgu \u00fcmberehitamine k\u00e4tkeb endas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid riske. “Oluline kogemus oli selles, et olemasoleva vahelduvvoolu taristu \u00fcmberehitamine alalisvoolule k\u00e4tkeb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid riske, eesk\u00e4tt seet\u00f5ttu, et DC k\u00e4itub rikete korral teistmoodi ja on tundlikum isolatsiooniprobleemide ja ebat\u00e4iuslike maa-aluste liitumiste suhtes,” nentis vanemteadur<\/p>\n
\u00dcks peamisi erinevusi tava- ja uue lahenduse vahel peitub v\u00f5rgu \u00fclesehituses ehk topoloogias. Kui traditsiooniline t\u00e4navavalgustus on tavaliselt lahendatud radiaalselt \u2013 liin jookseb \u00fchest punktist teise ja l\u00f5peb seal \u2013, siis alalisvoolus\u00fcsteemid rajatakse sageli r\u00f5ngastopoloogiana.<\/p>\n
See muudatus suurendab oluliselt s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6kindlust. R\u00f5ngas\u00fchendus v\u00f5imaldab kahepoolset energiavoogu. Kui osa kaablist peaks n\u00e4iteks kaevet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus viga saama, on v\u00f5imalik voolu tagada teiselt poolt ringi.<\/p>\n
Samuti on pilootprojektid n\u00e4idanud, et alalisvoolu jaotusliinid suudavad paremini hoida stabiilset pinget ka pikkade vahemaade taha. V\u00e4iksem pingelang t\u00e4hendab omakorda, et kaableid saab kasutada t\u00f5husamalt. Mitmes projektis on t\u00e4heldatud kuni 30-protsendilist materjali kokkuhoidu, mis t\u00e4hendab v\u00e4hem vaske ja v\u00e4iksemat keskkonnajalaj\u00e4lge. Alternatiivina v\u00f5imaldab see sama kaabliga toita lisaks valgustitele ka suurema v\u00f5imsusega seadmeid, n\u00e4iteks laadimispunkte.<\/p>\n
Lembitu park kui katsepol\u00fcgoon<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased on soovinud Eestis sarnast lahendust katsetada juba pikalt, et mitte piirduda vaid teoreetilise teadmisega. 2025. aastal avaneski FinEst Targa Linna Tippkeskuse toel v\u00f5imalus rajada kaks katselist paigaldist: \u00fcks T\u0161ehhi linna Jablonec nad Nisou ja teine Tallinna kesklinna Lembitu parki.<\/p>\n
Rajatav s\u00fcsteem tugineb Hollandi eeskujule nii pingetasemete kui ka \u00fcldise arhitektuuri osas. Blinovi s\u00f5nul on peamine eesm\u00e4rk koguda esmakordset praktilist kogemust, kuidas alalisvoolul p\u00f5hinev t\u00e4navavalgustus meie kliimas ja oludes toimib. Kuna kohalikele omavalitsustele ja elektripaigaldajatele on tegu v\u00f5rdlemisi uue tehnoloogiaga, on reaalne katsepol\u00fcgoon h\u00e4davajalik.<\/p>\n
Pilootprojektid v\u00f5imaldavad v\u00f5rrelda uut lahendust tavap\u00e4rasega ja koguda andmeid selle k\u00e4itumise kohta igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6re\u017eiimis. Saadud tehnilised ja korralduslikud teadmised on aluseks tulevaste riigihangete kujundamisel ning hooldusmeeskondade v\u00e4lja\u00f5ppel.<\/p>\n
Teadlaste siht on muuta alalisvooluprojektid t\u00fc\u00fcplahenduseks, mida linnad saaksid kaaluda v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse alternatiivina traditsioonilistele s\u00fcsteemidele. “Meie laiem eesm\u00e4rk on muuta alalisvoolu tehnoloogia usaldusv\u00e4\u00e4rseks ja konkurentsiv\u00f5imeliseks valikuks selleks ajaks, kui linnad hakkavad kavandama t\u00e4nase t\u00e4navavalgustuse renoveerimisprojekte,” kinnitas Blinov.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navavalgustuse taristu v\u00f5ib pakkuda tulevikus valgustuse k\u00f5rval elanikele teisigi teenuseid, n\u00e4iteks elektrit\u00f5ukside, -rataste v\u00f5i isegi -autode laadimist. Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65972,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[33584,33583,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,26054,19,25,5593,23,24,22,20,33585,30],"class_list":{"0":"post-65971","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alalisvool","9":"tag-andrei-blinov","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-lembitu-park","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tallinna-tehnikaulikool","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vahelduvvool","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115729501085834762","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65971","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65971"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/65971\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65972"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65971"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=65971"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=65971"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}