{"id":66002,"date":"2025-12-16T14:06:20","date_gmt":"2025-12-16T14:06:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66002\/"},"modified":"2025-12-16T14:06:20","modified_gmt":"2025-12-16T14:06:20","slug":"estonia-huku-esialgne-hinnang-parema-parda-vigastused-on-tekkinud-kokkupuutest-merepohjaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66002\/","title":{"rendered":"Estonia huku esialgne hinnang: parema parda vigastused on tekkinud kokkupuutest merep\u00f5hjaga"},"content":{"rendered":"

Eesti ohutusjuurdluse keskus (OJK), Rootsi \u00f5nnetusjuhtumite uurimise amet (SHK) ja Soome ohutusjuurdluse amet (OTKES) leiavad, et vraki parema parda vigastused on tekkinud kokkupuutest merep\u00f5hjaga. \u201eMeie t\u00f6\u00f6 annab \u00fchtlasi p\u00f5hjaliku ja uusima \u00fclevaate vraki seisukorrast, s\u00fcndmuste toimumise j\u00e4rjekorrast ning laiematest s\u00fcsteemsetest teguritest, mis \u00f5nnetuse p\u00f5hjustasid,\u201c \u00fctles OJK juhataja M\u00e4rt Ots<\/a>.<\/p>\n

Aruandes esitatakse j\u00e4reldusi, mille aluseks on mereuuringud, p\u00e4\u00e4senute intervjuud, tehnilised ekspertiisid ning ka teaduslikud kalkulatsioonid ja arvutuslik mudeldamine.<\/p>\n

SHK juurdluste juhataja Jonas B\u00e4ckstrand s\u00f5nas, et koost\u00f6\u00f6d on tehtud paljude eri valdkondade ekspertidega ja vrakipaigas on tehtud kuus uuringut. \u201eMerep\u00f5hi on vraki asupaigas v\u00e4ga h\u00e4sti dokumenteeritud. Laeva keskosa toetub 1,8 miljardi aasta vanusele gneissi paljandile \u2013 j\u00e4igale aluskorrakivimile, mis kulgeb peaaegu diagonaalselt vraki all. Asjaolu, et vrakk asub n\u00f5lval, selgitab vraki m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset liikumist aastate jooksul,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n

Tehnilised j\u00e4reldused<\/p>\n

Aruandes tuuakse esile, et vrakk on suurel m\u00e4\u00e4ral kahjustunud ja on aastak\u00fcmnete jooksul merep\u00f5hjal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt nihkunud. Parema parda vigastuste kuju vastab h\u00e4sti selle l\u00e4hedal paljanduva aluskorrakivimi kujule. Vraki seisukord ajas halveneb, mist\u00f5ttu on v\u00f5imalik uute deformatsioonide teke.<\/p>\n

\u201eKuigi 1990. aastate keskel tehtud vraki katmist\u00f6id on palju kritiseeritud, on nende uuringute arhiveeritud dokumendid osutunud esialgse hindamise jaoks v\u00e4\u00e4rtuslikuks t\u00f5endusmaterjaliks,\u201c \u00fctles OJK juhtivuurija Tauri Roosipuu. \u201eNende dokumentide p\u00f5hjal \u00f5nnestus meil rekonstrueerida vraki asukoha- ja asendimuutused merep\u00f5hjas. See selgitab, miks varem teadmata parema parda vigastused ei olnud 1990. aastatel n\u00e4htavad, kuid paljastusid hiljem vraki liikumise t\u00f5ttu.\u201c<\/p>\n

Aruandes juhitakse t\u00e4helepanu, et viiteid pole kokkup\u00f5rkele teise laeva v\u00f5i objektiga ajal, kui laev oli veepinnal, ning samuti puuduvad plahvatusele viitavad tunnused paremas pardas v\u00f5i v\u00f6\u00f6ripiirkonnas. <\/p>\n

Samas v\u00f6\u00f6rivisiiri ja v\u00f6\u00f6rirambi purunemine on kinnitust leidnud. Merep\u00f5hjast \u00fcles t\u00f5stetud v\u00f6\u00f6rirambi uurimine ning v\u00f6\u00f6rikonstruktsiooni purunemise arvutuslik mudeldamine on koosk\u00f5las 1997. aasta Eesti, Soome ja Rootsi \u00fchiskomisjoni (ingl The Joint Accident Investigation Commission of Estonia, Finland and Sweden ehk JAIC) j\u00e4reldustega: lainete koormuse t\u00f5ttu v\u00f6\u00f6rivisiir purunes, mille tagaj\u00e4rjel avanes v\u00f6\u00f6riramp ja algas vee sissevool autotekile.<\/p>\n

Kinnitust leidis ka uppumise kulg. Uuendatud arvutuslik mudeldamine toetab senist stsenaariumi: kiire vee sissevool v\u00f6\u00f6rirambi kaudu viis laeva \u00fcmberminekuni. Alternatiivsed stsenaariumid, sealhulgas vee sissetung parema parda avausest, ei ole koosk\u00f5las arvutuste, tunnistajate \u00fctluste ega muu kogutud t\u00f5endusmaterjaliga, tuuakse aruandes esile.<\/p>\n

OJK ja SHK \u00fchise hinnangu kohaselt ei olnud parvlaev Estonia<\/a> merek\u00f5lblik, sest laeval esinesid kontrollimata ja seet\u00f5ttu tuvastamata konstruktsioonilised puudused ning sertifikaatidel kajastamata reeglitest vabastused. \u201eLaeval esines varjatud konstruktsioonilisi puudusi kogu tema teenistusaja jooksul ning tehniliselt ei olnud laev sellel liinil s\u00f5itmiseks ohutu. Asjasse puutuvad osalised seda ei teadvustatud \u2013 ei laeval ega kaldal,\u201c lisas B\u00e4ckstrand.<\/p>\n

Aruande koostamiseks tehti ka 68 p\u00e4\u00e4senuga intervjuu. \u201eIntervjuud viitavad sellele, et teatav kogus vett liikus autotekilt allpool asuvatesse kajutialadesse. Samuti kinnitavad need, et militaars\u00f5idukeid laevale ei laaditud. Paljud tunnistajad v\u00e4ljendasid vastuseisu vraki katmise ideele ja ei m\u00f5ista, miks hukkunute surnukehi \u00fcles ei toodud,\u201c \u00fctles SHK juhtivuurija J\u00f6rgen Zachau.<\/p>\n

S\u00fcsteemne l\u00e4bikukkumine <\/p>\n

L\u00f5pparuandes r\u00f5hutatakse, et parvlaeva Estonia uppumine ei olnud tingitud \u00fchest juurp\u00f5hjusest ega laevapere \u00fcksikutest tegudest. \u201eTegemist oli laevandussektoris aset leidnud keeruka s\u00fcsteemse l\u00e4bikukkumisega, mis h\u00f5lmas paljusid puuduj\u00e4\u00e4ke. See \u00f5nnetus oli kahetsusv\u00e4\u00e4rselt kogu valdkonnale \u00e4ratuskellaks, sest v\u00f6\u00f6rivisiiridega seotud intsidente oli toimunud juba enne \u00f5nnetust, kuid teadmine neist ei olnud sektoris levinud,\u201c selgitas Roosipuu.<\/p>\n

Vigade ahel, mis algas puudulikust regulatiivsest raamistikust, mis j\u00e4tkus laeva projekteerimis- ja ehitusprotsessis, ebapiisava j\u00e4relevalve ning sertifitseerimise k\u00f5rvalekalletena koos merendussektori t\u00f6\u00f6praktika ja ohutuskultuuriga l\u00f5id olukorra, kus \u00f5nnetust oli p\u00e4rast esimeste vigade ilmnemist peaaegu v\u00f5imatu \u00e4ra hoida.<\/p>\n

L\u00f5pparuandes m\u00e4rgitakse, et avalik arutelu on sageli keskendunud \u00fcksikutele teguritele, nagu laeva kiirus ja hoolduse kvaliteet. Esialgse hindamise p\u00f5hjal selgitatakse, et need tegurid ei ole \u00fcksi piisavad uppumise selgitamiseks, katastroof oli kogu sektoris kuhjunud s\u00fcsteemsete vigade ja ebapiisava riskijuhtimise tulemus.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtuslikud \u00f5ppetunnid tulevikuks<\/p>\n

Parvlaeva Estonia hukk viis uute \u00fchtsete reeglite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja rakendamiseni, eelk\u00f5ige mis puudutab v\u00f6\u00f6rikonstruktsioone ja laeva p\u00fcsivust, olemasolevate laevade tugevdamist ning p\u00e4\u00e4stevahendite arendamist. \u00dcle kolme aastak\u00fcmne pikkune ohutu parvlaevaliiklus P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas p\u00e4rast \u00f5nnetust on n\u00e4idanud, et Estonia hukust saadi v\u00e4\u00e4rtuslikke \u00f5ppetunde, mis parendasid meres\u00f5iduohutust, sedastatakse aruandes.<\/p>\n

K\u00f5iki olemasolevaid t\u00f5endeid arvesse v\u00f5ttes v\u00f5ib j\u00e4reldada, et parvlaev Estonia uppus v\u00f6\u00f6rikonstruktsiooni purunemise t\u00f5ttu ning avastatud parema parda vigastused on tekkinud kokkupuutest merep\u00f5hjaga. Seet\u00f5ttu pole vajadust parvlaeva Estonia \u00f5nnetuse ohutusjuurdlust taas avada, tuuakse aruandes esile.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (192)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti ohutusjuurdluse keskus (OJK), Rootsi \u00f5nnetusjuhtumite uurimise amet (SHK) ja Soome ohutusjuurdluse amet (OTKES) leiavad, et vraki parema…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66003,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,32648,30881,36,31,32,21,28,29,31858,19,10294,25,889,113,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66002","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonia-hukk","15":"tag-estonia-katastroof","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-mart-ots","23":"tag-news","24":"tag-parvlaev-estonia","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rootsi","27":"tag-soome","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115729634688584121","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66002","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66002"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66002\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66003"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66002"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66002"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66002"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}