{"id":66023,"date":"2025-12-16T14:27:07","date_gmt":"2025-12-16T14:27:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66023\/"},"modified":"2025-12-16T14:27:07","modified_gmt":"2025-12-16T14:27:07","slug":"eesti-teadlased-avastasid-mitmeid-ullatusi-sudamelihasrakkude-toos-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66023\/","title":{"rendered":"Eesti teadlased avastasid mitmeid \u00fcllatusi s\u00fcdamelihasrakkude t\u00f6\u00f6s | Tervis"},"content":{"rendered":"

Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased on j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et kreatiinipuudulikkus ei p\u00f5hjusta s\u00fcdamepuudulikkust, nagu seni on arvatud. S\u00fcdamelihasrakkude kohta tehtud \u00fcllatuslikud avastused v\u00f5ivad viia aga uudsete s\u00fcdameravi meetoditeni.<\/p>\n

Kreatiin on aine, mis on oluline eelk\u00f5ige aju, lihaste ja s\u00fcdame energiavarustuse jaoks. See toimib koos kreatiinkinaasi s\u00fcsteemiga ja see hoiab rakkude energiavarustuse stabiilsena. Kreatiinipuudulikkus on aga ainevahetush\u00e4ire, mille korral on organismis liiga v\u00e4he kreatiini v\u00f5i ei suudeta seda rakkudes normaalselt kasutada.<\/p>\n

Varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et laiendatud kardiom\u00fcopaatiaga ehk suurenenud ja n\u00f5rgenenud s\u00fcdamega patsientidel on kreatiini taseme langus seotud k\u00f5rgema suremusega. See on t\u00f5statanud k\u00fcsimuse, kas kreatiinkinaasi madal aktiivsus v\u00f5ib olla s\u00fcdamepuudulikkuse otsene p\u00f5hjus. Loomkatsed kreatiinipuudulike hiirtega on andnud seni aga vastuk\u00e4ivaid tulemusi.<\/p>\n

Katkematult t\u00f6\u00f6tav energias\u00fcsteem<\/p>\n

Hiljutises Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja Oslo \u00dclikooli koost\u00f6\u00f6s valminud uuringus<\/a> keskenduti sellele, kuidas k\u00e4ituvad kreatiinipuudulikkusega hiirte s\u00fcdamelihasrakud.<\/p>\n

S\u00fcda \u2013 olgu inimesel v\u00f5i hiirel \u2013 vajab vere pumpamiseks rohkelt energiat. Selle peamine energiaallikas on ATP ehk adenosiintrifosfaat, mida toodetakse rakkude nn j\u00f5ujaamades ehk mitokondrites.<\/p>\n

Uuringus osalenud Tallinna Tehnika\u00fclikooli k\u00fcberneetika instituudi s\u00fcsteemibioloogia labori juhataja professor Marko Vendelini s\u00f5nul m\u00e4ngib s\u00fcdamet\u00f6\u00f6s olulist rolli ka kreatiinkinaasi s\u00fcsteem. Selle \u00fclesanne ei ole niiv\u00f5rd energia talletamine, vaid energia kiire ja pidev \u00fclekandmine mitokondritest sinna, kus seda parasjagu vaja on, eelk\u00f5ige kontraktiilsete valkude l\u00e4hedusse. “S\u00fcdame puhul on see katkematu energiavool kriitiline, mitte ainult \u00fcksikud pingutushetked,” selgitas Vendelin.<\/p>\n

K\u00f5ige lihtsamalt \u00f6eldes on kontraktiilsed valgud lihaskoe mootorid. Kui r\u00e4\u00e4kida s\u00fcdamest kui pumbast, peab keegi seda pumpamist f\u00fc\u00fcsiliselt l\u00e4bi viima. Rakkude sees on selleks spetsiaalsed valgud, eesk\u00e4tt aktiin ja m\u00fcosiin, mis on v\u00f5imelised \u00fcksteise suhtes libisema ja seel\u00e4bi rakku l\u00fchemaks muutma ehk kokku t\u00f5mbama.<\/p>\n

Kreatiinkinaasi t\u00f6\u00f6 s\u00f5ltub omakorda kreatiini olemasolust, mida organism kas s\u00fcnteesib ise v\u00f5i saab toidust. Teadlased on loonud mitmeid loommudeleid, kus kreatiini tootmine on h\u00e4iritud. \u00dcks sellistest on AGAT KO hiir.<\/p>\n

Kaltsium ei k\u00e4itu ootusp\u00e4raselt<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s Norra teadlastega uuriti kreatiinipuudulike ja normaalsete hiirte s\u00fcdamelihasrakkude kaltsiumisignaale. Kaltsium on s\u00fcdamelihase kokkut\u00f5mbe peamine regulaator ning s\u00fcdamepuudulikkuse korral on need signaalid tavaliselt n\u00f5rgenenud.<\/p>\n

Tulemused olid aga \u00fcllatuslikud. AGAT KO hiirte s\u00fcdamelihasrakkudes olid kaltsiumisignaalid hoopis suuremad kui tervetel hiirtel. P\u00f5hjuseks osutus see, et rakkudes oli talletatud rohkem kaltsiumi.<\/p>\n

“See ei sobi kokku s\u00fcdamepuudulikkuse mustriga. Meie tulemused n\u00e4itavad, et kreatiini puudumine kogu elu jooksul ei p\u00f5hjusta s\u00fcdamepuudulikkust,” \u00fctles Vendelin.<\/p>\n

Lisaks paljastas uuring ootamatuid seoseid s\u00fcdamelihasrakkude t\u00f6\u00f6korralduses. Seni on eeldatud, et energias\u00fcsteemi h\u00e4ired m\u00f5jutavad eelk\u00f5ige otseselt energiat tarbivaid protsesse. Uuring n\u00e4itas aga vastupidist: rohkem olid h\u00e4iritud protsessid, mis ise energiat ei tarbi, n\u00e4iteks kaltsiumi vabastamine iga s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gi ajal.<\/p>\n

Vendelin r\u00f5hutas, et see viitab s\u00fcdamelihasrakkude palju laiematele kohanemisv\u00f5imalustele, kui seni on arvatud. “Energiaprobleemid v\u00f5ivad k\u00e4ivitada ulatuslikke \u00fcmberkorraldusi, mis m\u00f5jutavad raku talitlust tervikuna,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Oluline teadmine ka haruldaste haiguste puhul<\/p>\n

Uuringu tulemused on olulised ka inimestele, kellel esineb kreatiinipuudulikkuse s\u00fcndroom (creatine deficiency syndrome ehk CDS). See on haruldane, kuid raske haigus, mis p\u00f5hjustab arengupeetust, krampe ja \u00f5piraskusi. Haigust arvatakse esinevat sagedamini, kui seda diagnoositakse, ning varajane avastamine ja toitumise korrigeerimine v\u00f5ib oluliselt parandada patsientide elukvaliteeti.<\/p>\n

Kuigi s\u00fcda ei ole CDS-i patsientide peamine probleemne organ, viitavad uued leiud, et kreatiinipuudulikkus p\u00f5hjustab oodatust keerukamaid rakulisi kohanemisi, mille m\u00f5ju v\u00f5ib ulatuda mitmesse elundis\u00fcsteemi.<\/p>\n

Teadusartikkel ilmus ajakirjas American Journal of Physiology \u2013 Heart and Circulatory Physiology.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased on j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et kreatiinipuudulikkus ei p\u00f5hjusta s\u00fcdamepuudulikkust, nagu seni on arvatud. S\u00fcdamelihasrakkude kohta tehtud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66024,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,33611,33614,28,29,33612,19,33613,25,4747,29145,33615,5593,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66023","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kreatiin","19":"tag-kreatiinipuudulikkus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-marko-vendelin","23":"tag-news","24":"tag-oslo-ulikool","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-suda","27":"tag-sudame-tervis","28":"tag-sudamepudulikkus","29":"tag-tallinna-tehnikaulikool","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115729717303954559","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66023","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66023"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66023\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66024"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66023"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66023"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66023"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}