- \n
- Ranet Roositalu r\u00e4\u00e4gib saates p\u00f5hjalikult, mis on maasikakasvatuse r\u00f5\u00f5mud ja mured ning miks seda p\u00e4ris kullaauguks pidada ei saa.<\/li>\n
- Foto: Andras Kralla<\/li>\n<\/ul>\n
“Kes \u00fctleb, et see on kullaauk – proovige ise kasvatada. Kui \u00f5nnestub, siis mina surun k\u00e4tt,” r\u00e4\u00e4kis Roositalu saates “V\u00f5itjate p\u00f5lvkonnad.”<\/p>\n
Sajad hooajat\u00f6\u00f6lised, k\u00fcmned tonnid marju p\u00e4evas ja ilm, mis ei k\u00fcsi luba. Tegelikkuses m\u00e4\u00e4ravad maasikakasvatuse tulemusi Roositalu s\u00f5nul tegurid, mille \u00fcle tootjal kontrolli ei ole.<\/p>\n
Joosepi talu lugu sai alguse enam kui 20 aastat tagasi, kui Ranet Roositalu vanemad otsustasid maasikakasvatust proovida. Enne seda kasvatati tomateid ja kurke, kuid esimene poolehektarine maasikaistandus pani paika talu edasise suuna.<\/p>\n
Artikkel j\u00e4tkub p\u00e4rast reklaami<\/p>\n
\u201eVanematele pakuti v\u00f5imalust maasikaistandik \u00e4ra osta, aga nad otsustasid ise poole hektari jagu taimi v\u00f5tta ja j\u00e4rele proovida. Alates sellest ajast oleme me maasikat kasvatanud,\u201c meenutas Ranet.<\/p>\n
Ranet on lapsest saati talu tegemistes sees olnud. Suved m\u00f6\u00f6dusid m\u00fc\u00fcgipunktides ning k\u00f5rvalt hoolega j\u00e4lgides, kuidas pere ettev\u00f5tmine kasvab. Hiljem \u00f5ppis ta Maa\u00fclikoolis p\u00f5llumajandussaaduste tootmist ja turustamist ning p\u00e4rast magistri\u00f5pinguid hakkas vastutus kiiresti suurenema. \u201eSee hetk, kui ma hakkasin v\u00e4etamist ja taimekaitset ise tegema, oli selge, et eksimisruumi v\u00e4ga ei ole,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n
Igal pereliikmel oma roll<\/p>\n
K\u00f5ik rollid on peres v\u00e4lja kujunenud loomulikult \u2013 Ranet tegeleb agronoomia, v\u00e4etamise ja taimekaitsega, samuti m\u00fc\u00fcgi, turunduse ja finantspoolega. Ema vastutab hooajat\u00f6\u00f6liste leidmise ja igap\u00e4evase korjamise korraldamise eest, isa hoiab silma peal tervikul.<\/p>\n
\u201ePereettev\u00f5ttes on keerulisem v\u00e4lja l\u00fclitada. Palgat\u00f6\u00f6l saad seda rohkem teha,\u201c tunnistas Ranet.<\/p>\n
Joosepi talu p\u00f5hikultuur on maasikas, mida kasvatatakse valdavalt avamaal. Viimastel aastatel on aga \u00fcha olulisemaks marjaks muutunud ka vaarikas, seda kasvatatakse peamiselt tunnelites. Tunnel pakub kaitset ilmastiku eest, kuid ei lahenda k\u00f5iki muresid.<\/p>\n
\u201eV\u00e4ldime \u00fchte probleemi, aga teised probleemid tulevad asemele,\u201c kommenteeris Ranet.<\/p>\n
K\u00f5ige pingelisem aeg on maasikakorjamise tippaeg. \u201eKui meil on hooajal sada t\u00f6\u00f6list, siis me ei r\u00e4\u00e4gi k\u00fcmnest kilost, vaid k\u00fcmnetest tonnidest p\u00e4evas,\u201c \u00fctles ta. Ilm dikteerib tempo ning maasikatele ei saa \u00f6elda, et \u00e4rge veel valmige, meil on jaanip\u00e4ev.<\/p>\n
Artikkel j\u00e4tkub p\u00e4rast reklaami<\/p>\n
T\u00e4navune hooaeg t\u00f5i kaasa eriti suure v\u00e4ljakutse \u2013 paduvihmad h\u00e4vitasid poole maasikasaagist. \u201eKevadel on k\u00f5ik ilus ja roheline, aga hooaja keskel v\u00f5i l\u00f5pus selgub, et oled pidanud pool saaki \u00e4ra viskama. See t\u00f5mbab motivatsiooni ikka maha,\u201c \u00fctles Ranet. \u00d5nneks ei olnud k\u00f5ik p\u00f5llud vee all ning katmikalal kasvatatud vaarikas andis siiski hea saagi. \u201eV\u00f5tsime olukorrast parima.\u201c<\/p>\n
K\u00f5ik katsetused ei \u00f5nnestu<\/p>\n
Mitmekesisus on talus teadlik valik, sest erinevad kultuurid ja sordid aitavad riske hajutada. \u201eSa ei saa k\u00f5iki mune \u00fchte korvi panna,\u201c \u00fctles Ranet. K\u00f5ik katsetused ei \u00f5nnestu \u2013 n\u00e4iteks valged maasikad, mis tema s\u00f5nul olid \u201e\u00fcllatavalt halva maitsega\u201c.<\/p>\n
Joosepi talu peab enda tugevuseks p\u00fcsikliente. M\u00f5ned tulevad m\u00fc\u00fcgipunkti sama papist kastiga, mille nad said 2017. aastal. \u201eSee on nii r\u00e4bal juba, aga nad tulevad ikka sellega tagasi,\u201c naeris Ranet.<\/p>\n
Sel aastal p\u00e4lvis Ranet teist korda rahvap\u00f5llumehe tiitli ning oli taas ka aasta p\u00f5llumehe finalistide seas. \u201eSeal v\u00f5ib minu nimi olla, aga tegelikult on see meeskonna t\u00f6\u00f6,\u201c j\u00e4i ta tagasihoidlikuks.<\/p>\n
Kui k\u00fcsida, mida on Ranet oma vanematelt k\u00f5ige olulisemalt \u00f5ppinud, vastas ta lihtsalt: rahu s\u00e4ilitamist. \u201eK\u00fcll k\u00f5ik saab korda, \u00e4ra p\u00f5e,\u201c \u00fctleb isa. \u201eTakistused tulevad ja nendest saadakse \u00fcle.\u201d<\/p>\n
Millised on Joosepi talu j\u00e4rgmised sammud, kuidas n\u00e4eb v\u00e4lja \u00fcks t\u00f6\u00f6p\u00e4ev maasikahooaja tipus, mis on k\u00f5ige raskem osa saja hooajat\u00f6\u00f6lise organiseerimises ning mis on p\u00f5llumehe elus k\u00f5ige suurem pingeallikas?<\/p>\n
K\u00f5igest sellest kuuled saatest \u201eV\u00f5itjate p\u00f5lvkonnad\u201c, kus on k\u00fclas Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu. <\/p>\n
Saadet juhib Kristel Viitmann.<\/p>\n
Rahvap\u00f5llumehest pereettev\u00f5tja: maasikakasvatus pole mingi kullaauk<\/p>\n
See teema pakub huvi? Hakka neid m\u00e4rks\u00f5nu j\u00e4lgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi maasikakasvatust on nimetatud lausa kohalikuks kullaauguks, on pereettev\u00f5tjast p\u00f5llumees, Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu oluliselt tagasihoidlikum. Ranet…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66100,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66099","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115730079404026089","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66099","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66099"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66099\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66100"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66099"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66099"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66099"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}