Peamine argument, mida kuuleme \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli kehtestamise vajalikkuse kohta, on lihtne ja n\u00e4iliselt veenev: Eesti on ainus riik, kus seda veel ei ole. See k\u00f5lab halvasti. Keegi ei taha olla “ainus”.<\/p>\n
Aga see argument j\u00e4tab mugavalt mainimata fakti, et Eesti on ka \u00fcks v\u00e4heseid riike, kus \u00f5petajaamet on juba praegu tugevalt reguleeritud, sertifitseeritud ja b\u00fcrokratiseeritud. Mitte v\u00e4hem, vaid rohkem kui paljudes neis riikides, millele karj\u00e4\u00e4rimudeli \u00f5igustamiseks viidatakse.<\/p>\n
Eesti on PISA tippriik. Seega v\u00f5iks teha eelduse, et riigid, kus on \u00f5petajal magistrikraadi n\u00f5ue, on ka PISA tipus. Siiski, PISA tippriikide n\u00e4itel on n\u00e4ha, et bakalaureusekraad koos professionaalse \u00f5petajakoolitusega on piisav.<\/p>\n
Riigid, kus on magistrikraadi n\u00f5ue ja kus nad PISA 2022 matemaatika pingereas paiknesid:<\/p>\n
See n\u00e4itab selgelt, et k\u00f5rged \u00f5pitulemused ei s\u00fcnni magistrikraadi kohustusest, vaid \u00f5petamise kvaliteedist, t\u00f6\u00f6tingimustest ja juhtimisest.<\/p>\n
PISA 2022 tulemused n\u00e4itavad, et mitmed Eestist kordades suurema rahvaarvuga tippriigid (nt Jaapan, L\u00f5una-Korea, Kanada ja Holland) saavutavad k\u00f5rgeid \u00f5pitulemusi bakalaureusen\u00f5udega \u00f5petajatega. Nendes hariduss\u00fcsteemides on \u00f5petajaks saamise miinimumn\u00f5udeks enamasti bakalaureusekraad, mitte magistrikraad.<\/p>\n
Eesti on samal ajal 1,3 miljoni elanikuga v\u00e4ikeriik, kus \u00f5petajatelt n\u00f5utakse magistrikraadi, kuigi \u00f5petajate nappus on s\u00fcvenemas, t\u00f6\u00f6j\u00f5ud kahaneb ja rahvastik vananeb. See seab \u00f5petajaametile k\u00f5rge ajakulu ja rahalise barj\u00e4\u00e4ri ning piirab j\u00e4relkasvu.<\/p>\n
Suuremad riigid suudavad v\u00e4ga h\u00e4id \u00f5pitulemusi saavutada ka paindlikumate kvalifikatsioonin\u00f5uetega, mis viitab, et \u00f5petajate kvaliteeti ei m\u00e4\u00e4ra \u00fcksnes kraadi tase, vaid kogu koolituse ja tugis\u00fcsteemi toimimine. Seet\u00f5ttu on p\u00f5hjendatud k\u00fcsida, kas Eesti senine magistrin\u00f5ue \u2013 ja lisanduvad kutsekomisjonid \u2013 on v\u00e4ikeriigi tingimustes j\u00e4tkusuutlik v\u00f5i tuleks kaaluda paindlikumaid lahendusi, mis tagaksid \u00f5petajate j\u00e4relkasvu ilma hariduse kvaliteeti kahjustamata.<\/p>\n
Kui probleem on j\u00e4relkasv, miks lahendus on paber?<\/p>\n
Riigikogus menetletava \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli seletuskiri<\/a> on \u00fches asjas aus: \u00f5petajate j\u00e4relkasv on kriisis. Uusi \u00f5petajaid tuleb peale liiga v\u00e4he ja liiga paljud lahkuvad ametist. Probleem on \u00f5igesti diagnoositud, kuid pakutud lahendus ei ole t\u00f5endatud ega lahenda juurp\u00f5hjuseid.<\/p>\n Ja siit algabki anal\u00fc\u00fctiline t\u00fchimik. Nagu n\u00e4itas ka eeln\u00f5u teine lugemine<\/a> riigikogus, ei ole karj\u00e4\u00e4rimudeli loojad vaatamata saadikute korduvatele k\u00fcsimustele suutelised v\u00e4lja tooma numbrilist m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi. Sh arvestades ka v\u00f5imalikke negatiivseid stsenaariume ainsa esitatud positiivse stsenaariumi kohta. Tallinna \u00dclikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasm\u00e4gi<\/a> on tabavalt m\u00e4rkinud, et \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli puhul on unustatud alternatiivkulu: mida me selle s\u00fcsteemi nimel tegemata j\u00e4tame. Sama muret jagavad ka koolipidajad, kes peavad need lubadused kuidagi rahaliselt ellu viima. R\u00f5uge vallavanem Britt Vahter<\/a> on osutanud, et omavalitsused ei vaja s\u00fcsteemi, mis lisab b\u00fcrokraatiat, kuid ei vasta k\u00fcsimusele, kust tuleb raha.<\/p>\n Iroonilisel kombel loetleb seletuskiri ise v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00f5petajate j\u00e4relkasvu nappuse juurp\u00f5hjused, milleks on suured erinevused juhtimiskvaliteedis, keeruline t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchildamine, liiga suur t\u00f6\u00f6koormus, ebapiisav tugi, piiratud karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused ja \u00f5petajaameti madal atraktiivsus.<\/p>\n Kuidas t\u00e4pselt lahendab karj\u00e4\u00e4rimudel neist \u00fchegi?<\/p>\n Karj\u00e4\u00e4rimudel saab toimida vaid stabiilses olukorras, kuid \u00f5petajate t\u00f6\u00f6turg on s\u00fcgavalt tasakaalust v\u00e4ljas, \u00f5petajaid ei ole piisavalt ja koolidel puudub valikuvabadus (konkurss). Kui s\u00fcsteemis ei ole inimesi, keda arendada ja kes saaks areneda, hakkab karj\u00e4\u00e4rimudel paratamatult toimima filtreerimise ja vaesuse \u00fcmberjagamise, mitte j\u00e4relkasvu t\u00f6\u00f6riistana. Sellises olukorras ei motiveeri t\u00e4iendavad l\u00e4vendid, komisjonid ja portfooliod kedagi s\u00fcsteemi sisenema, vaid kiirendavad sealt lahkumist.<\/p>\n Karj\u00e4\u00e4rimudel eeldab, et \u00f5petajal on aega, energiat ja turvatunnet panustada oma arengusse, kuid praegu kulub see ressurss elluj\u00e4\u00e4misele ja \u00fclekoormuse kompenseerimisele. Kui t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul on puudus, tuleb esmalt stabiliseerida baas ehk t\u00f6\u00f6tingimused, palk ja tugi. Alles seej\u00e4rel saab r\u00e4\u00e4kida karj\u00e4\u00e4rimudelist kui arenguv\u00f5imalusest.<\/p>\n T\u00f6\u00f6koormuse langetamise asemel see hoopis paisub<\/p>\n \u00dclekoormus on \u00fcks keskseid p\u00f5hjuseid, miks \u00f5petajad ametist lahkuvad. Samal ajal lubatakse karj\u00e4\u00e4rimudelis alustavale \u00f5petajale, et 25 protsenti t\u00f6\u00f6ajast j\u00e4\u00e4b enesearenduseks ja kvalifikatsiooni omandamiseks.<\/p>\n Teeme lihtsa arvutuse. \u00d5petaja ametlik t\u00f6\u00f6n\u00e4dal on 35 tundi. 25 protsenti sellest on 8,75 tundi n\u00e4dalas ehk \u00fcle \u00fche t\u00e4ist\u00f6\u00f6p\u00e4eva. K\u00fcsimus on lihtne: kes teeb sel ajal \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 \u00e4ra?<\/p>\n Loogika eeldab, et selle t\u00f6\u00f6 teevad \u00e4ra kas lisaks palgatud \u00f5petajad v\u00f5i mentorid, seega teised \u00f5petajad, enamasti needsamad vanem- ja meister\u00f5petajad, kelle t\u00f6\u00f6koormus on juba praegu k\u00f5rge ja kellele lisanduvad \u00fchiskondlikud, arenduslikud ja juhendamis\u00fclesanded. M\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi selle kohta, kui palju mentortunde tekib, kes need tunnid teeb, kuidas neid rahastatakse ning kas see v\u00e4hendab v\u00f5i hoopis suurendab koormust, ei ole.<\/p>\n Veelgi k\u00f5nekam on asjaolu, et kavandatav mudel eeldab uute (rohkete) komisjonide loomist. See t\u00e4hendab paratamatult lisakoormust tegev\u00f5petajatele, eriti neile, kes on juba k\u00f5rgematel karj\u00e4\u00e4riastmetel ja kelle t\u00f6\u00f6koormus on niigi suur.<\/p>\n Ja see k\u00f5ik on eriti irooniline riigis, kus me juba niigi kurdame, et \u00f5petaja t\u00f6\u00f6aeg kulub liiga sageli k\u00f5igele muule kui \u00f5petamisele.<\/p>\n 197 ja 394 eurot b\u00fcrokraatia eest<\/p>\n Haridust\u00f6\u00f6tajate Liidu prognoosi<\/a> j\u00e4rgi on \u00f5petaja ja vanem\u00f5petaja palgavahe ligikaudu 197 eurot kuus (1970 vs 2167 eurot), vanem\u00f5petaja ja meister\u00f5petaja vahe 394 eurot (2167 vs 2561 eurot). Selle nimel peab \u00f5petaja koostama mahuka portfoolio, tootma dokumente ja k\u00e4ima komisjonide ees oma t\u00f6\u00f6 kvaliteeti t\u00f5estamas. Selle nimel peaks alustav \u00f5petaja astuma magistrantuuri, tegema seda kogu muu elu arvelt.<\/p>\n 2024. aasta t\u00f6\u00f6turuandmed<\/a> n\u00e4itavad, et n\u00e4iteks Harju maakonnas teenib magistrikraadi ja \u00f5petajakutsega matemaatika\u00f5petajaks<\/a> \u00f5ppinud inimene v\u00e4ljaspool kooli keskmiselt umbes 400 eurot rohkem kui koolis t\u00f6\u00f6tav kolleeg. Ilma komisjonideta. Ilma portfooliota. Ilma b\u00fcrokraatiata. Ja sageli v\u00e4iksema stressiga. Sellises olukorras ei ole lahkumine emotsionaalne, vaid ratsionaalne otsus.<\/p>\n Olen igati n\u00f5us, et \u00f5ppivaid \u00f5petajaid tuleb v\u00e4\u00e4rtustada. Kuid kui magistri\u00f5pe ise ei ole piisav t\u00f5end professionaalsest arengust, tekib paratamatult k\u00fcsimus, miks me siis magistri\u00f5pet \u00fcldse usaldame. Miks on vaja eraldi komisjone ja miks peab \u00f5petaja oma t\u00f6\u00f6 kvaliteeti t\u00f5estama keskkooli\u00f5piku paksuste portfooliote abil? Kui k\u00f5rgharidus ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rne m\u00e4rk arengust, siis ei ole probleem \u00f5petajates, vaid s\u00fcsteemis, mis ei usalda ei \u00f5petajat ega \u00fclikooli.<\/p>\n Probleemi juur on ikkagi see, et \u00f5petajate palga baastase on madal. Selle reipama t\u00f5stmise asemel oleme suundumas b\u00fcrokraatlikuma s\u00fcsteemi suunas, kus eirame turukonkurentsi muu t\u00f6\u00f6turuga.<\/p>\n Ainus karj\u00e4\u00e4rimudelita riik, aga \u00fcks karmima kraadin\u00f5udega<\/p>\n Karj\u00e4\u00e4rimudeli \u00fcks s\u00fcgavamaid probleeme on m\u00f5isteline. Kvalifikatsioon ja professionaalne p\u00e4devus on omavahel segi aetud. Nagu olen ka varem kirjutanud, kvalifikatsioon\u2260sertifikatsioon<\/a>. Huvitav on see et ka OECD<\/a> (PISA) kasutab \u00f5petajatest r\u00e4\u00e4kides sertifikatsiooni m\u00f5istet, sertifitseeritud \u00f5petajad, ent Eesti kasutab kvalifikatsiooni m\u00f5istet ja seda \u00fcsna eba\u00f5nnestunult.<\/p>\n Sertifikatsioon t\u00e4hendab formaalset, ametlikku paberil t\u00f5endamist, et inimene vastab mingitele miinimumn\u00f5uetele, mis on kirjalikult fikseeritud ning asutus on selle heaks kiitnud. Kvalifikatsioon t\u00e4hendab tegelikku professionaalset v\u00f5imekust ja oskusi, mitte formaalset paberit. Teadusuuringud<\/a> kinnitavad, et \u00f5petajakvalifikatsioonide t\u00f5stmine ei paranda \u00f5pilaste \u00f5pitulemusi, kui \u00f5petajal endal puudub tugev ainep\u00e4devus.<\/p>\n Praegu \u00fctleb paber “kvalifikatsiooniga”, aga ainep\u00e4devuse kohta ei ole riigil s\u00fcsteemset \u00fclevaadet, tehes ulja eelduse, et k\u00f5ik \u00f5pilaste ees olevad “kvalifikatsiooniga” \u00f5petajad omavad seda paberit ka aines, mida nad \u00f5petavad. Praktikas teab ilmselt vaid koolijuht, kas matemaatikat \u00f5petav \u00f5petaja on ka matemaatikat \u00f5ppinud.<\/p>\n Kuidas edasi?<\/p>\n Kui eesm\u00e4rk on \u00f5petajate j\u00e4relkasv, siis ei piisa karj\u00e4\u00e4rimudelist kui \u00f5iguslikust konstruktsioonist. Vaja on otsuseid, mis muudavad \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 p\u00e4riselt paremaks:<\/p>\n 1. Alustada sellest, miks \u00f5petajad p\u00e4riselt lahkuvad: juhtimiskultuurist.<\/p>\n K\u00f5ige olulisem juurp\u00f5hjus, miks \u00f5petajad koolist lahkuvad, ei ole kvalifikatsiooni puudumine, vaid juhtimiskultuuri ja t\u00f6\u00f6korralduse kvaliteet. Seda kinnitavad nii teadusuuringud kui ka \u00f5petajate endi tagasiside.<\/p>\n Koolid ei konkureeri omavahel. Koolid konkureerivad muu t\u00f6\u00f6turuga t\u00f6\u00f6kultuuri, juhtimise ja t\u00f6\u00f6tingimuste poolest. Seet\u00f5ttu peaks \u00f5petajate j\u00e4relkasvu keskmes olema koolijuhtide valiku, toe ja arendamise kvaliteet, et nemad omakorda saaks \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tingimusi parandada.<\/p>\n 2. Tunnistada t\u00f6\u00f6turu reaalsust: t\u00f5sta baastaseme palka (2026. aastal on \u00f5petaja palga alamm\u00e4\u00e4r 1970 eurot).<\/p>\n Eesti \u00f5petajakoolitus ei ole eba\u00f5nnestunud. \u00d5petajaks \u00f5ppijaid tuleb piisavalt ja koolitusnumbrid j\u00e4rjest kasvavad. Meil on kvalifitseeritud \u00f5petajaid, probleem on selles, et nad ei p\u00fcsi. Eestis on juba praegu 2300 \u00f5petajat<\/a>, kes on \u00f5igete paberitega ent ei t\u00f6\u00f6ta koolis.<\/p>\n Ja p\u00f5hjus on lihtne: baastaseme palk ei ole konkurentsiv\u00f5imeline (lisaks ebam\u00f5istlikud t\u00f6\u00f6tingimused). Kui matemaatika, loodusteaduste v\u00f5i keelte taustaga inimene teenib v\u00e4ljaspool kooli sadu eurosid rohkem \u2013 ilma lisapaberite, komisjonide ja portfoolioteta \u2013, siis ei ole k\u00fcsimus motivatsioonis, vaid ratsionaalses valikus. Karj\u00e4\u00e4rimudel ei too uusi inimesi s\u00fcsteemi, kui algtaseme t\u00f6\u00f6 ei ole eluj\u00f5uline. Karj\u00e4\u00e4rimudel v\u00f5ib k\u00fcll sorteerida olemasolevaid \u00f5petajaid, aga j\u00e4relkasvu see ei loo.<\/p>\n 3. Asendada lootus arvudega, teha haridus\u00f6konoomiline m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n \u00d5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli seletuskiri<\/a> riigikogule eeldab, et karj\u00e4\u00e4rimudeli kehtestamine motiveerib \u00f5petajaid, v\u00e4hendab lahkumist ja parandab kvaliteeti, kuid ei esita selle kohta \u00fchtegi kvantitatiivset seost ega alternatiivset (riski)stsenaariumi, mis on t\u00f5sine puudus eeln\u00f5u puhul, mis m\u00f5jutab enam kui 17 000 \u00f5petaja t\u00f6\u00f6elu ning enam kui 160 000 \u00f5pilase tulevikku.<\/p>\n Vaja on realistlikku m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi, millele on viidanud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusn\u00f5unik Robert Lippin<\/a>. Planeeritav mudel ilmestab s\u00fcsteemset vastuolu eesm\u00e4rkide ja vahendite vahel. Karj\u00e4\u00e4rimudel ei tohi p\u00f5hineda usul, et “k\u00fcll hakkab t\u00f6\u00f6le”.<\/p>\n Kallis eksperiment<\/p>\n “Minevikku tasub meenutada selleks, et mitte korrata sama viga ja j\u00f5uda k\u00fcmne aasta p\u00e4rast samasse punkti.”<\/p>\n Oluline on ka silmas pidada, et me oleme seda juba korra teinud. Isegi riigikogus olev karj\u00e4\u00e4rimudeli seletuskiri tunnistab, et Eestis kehtis \u00f5petajate atesteerimis- ja karj\u00e4\u00e4rimudel kuni 2013. aastani ja see kaotati, kuid j\u00e4tab t\u00e4ielikult anal\u00fc\u00fcsimata, miks toonane mudel eba\u00f5nnestus ja miks seekord peaks tulemus olema teistsugune. Minevikku tasub meenutada selleks, et mitte korrata sama viga ja j\u00f5uda k\u00fcmne aasta p\u00e4rast samasse punkti.<\/p>\n OECD<\/a> ja Euroopa Liidu<\/a> \u00f5igusloome p\u00f5him\u00f5tted r\u00f5hutavad, et enne uue s\u00fcsteemi kehtestamist tuleb hinnata, kas ja kuidas see tegelikult t\u00f6\u00f6le hakkab, milliseid kulusid see kaasa toob ning kas on olemas lihtsamaid ja t\u00f5husamaid alternatiive.<\/p>\n