![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3125704hf3c7t24.png\"\/)
Maakonna osat\u00e4htsus Eesti SKP-s, 2024 Autor\/allikas: Statistikaamet<\/p>\nNagu ka varasematel aastatel, j\u00e4rgnesid osakaalult SKP-s Harjumaale (63 protsenti) Tartumaa (12 protsenti), Ida-Virumaa (kuus protsenti) ja P\u00e4rnumaa (neli protsenti).<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud maakondade panus SKP-sse oli m\u00e4rksa tagasihoidlikum. V\u00e4ikseima osat\u00e4htsusega olid endiselt Hiiumaa, L\u00e4\u00e4nemaa ja P\u00f5lvamaa, mille osakaalud j\u00e4id alla \u00fche protsendi.<\/p>\n
Statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctiku Kail Karilaidi\u00a0s\u00f5nul paistis pealinnale lisaks korraliku panusega silma ka Tartumaa, millest suurema osa andis Tartu linn.<\/p>\n
“Huvitav on m\u00e4rkida, et ajalooliselt on Tartumaa kogulisandv\u00e4\u00e4rtuse osakaal olnud ligikaudu sama suur kui Tallinna linna \u00fcmbritseval piirkonnal,” t\u00f5i Karilaid v\u00e4lja.<\/p>\n
Maakonna osat\u00e4htsus Eesti SKP-s, 2024 Autor\/allikas: Statistikaamet<\/p>\n
Teenindussektori osakaal SKP-s oli l\u00e4bi aegade suurim<\/p>\n
Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75 protsenti. K\u00f5igis maakondades \u00fcletas teeninduse osakaal 50 protsendi piiri.<\/p>\n
“See kinnitab, et\u00a0Eesti liigub \u00fcha selgemalt teenusp\u00f5hise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on n\u00e4ha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu n\u00e4iteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga p\u00e4rast t\u00f6\u00f6stus- ja p\u00f5llumajandussektori osakaalu j\u00e4rkj\u00e4rgulist v\u00e4henemist,” selgitas anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n
Eesti majandustulemusi m\u00f5jutab nii p\u00f5llumajanduse kui ka t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse t\u00e4htsuse m\u00e4rgatav v\u00e4henemine.<\/p>\n
“Teenindussektori kasv v\u00f5iks toimuda tasakaalustatult ning toetada ka teiste majandussektorite arengut. Vastasel juhul v\u00f5ib see viia n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduseni teistes valdkondades ja aeglustada majanduse \u00fcldist kasvu,” kommenteeris Karilaid.<\/p>\n
Suurim teeninduse osakaal oli Tallinnas (85 protsenti) ja Tartus (82 protsenti).\u00a0Tallinna osakaalu m\u00f5jutasid k\u00f5ige rohkem kaubandus, info ja side,\u00a0finants- ja kindlustusteenused ning kutse-, teadus- ja tehnikaalased tegevused. Tartu panust m\u00f5jutasid enim haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kaubandus ning kinnisvaraalased tegevused. Silmapaistvamad olid veel Hiiumaa (68 protsenti), L\u00e4\u00e4nemaa (67 protsenti) ja Saaremaa (64 protsenti).<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4iksem oli teeninduse osakaal Ida-Virumaal, kus see moodustas veidi \u00fcle 50 protsendi.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse osakaal j\u00e4tkab v\u00e4henemist<\/p>\n
Eelmisel aastal moodustas t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevus 23 protsenti kogulisandv\u00e4\u00e4rtusest, saavutades ajaloo madalaima taseme ja seda k\u00f5ikides maakondades.<\/p>\n
Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on nende tegevusalade osakaal v\u00e4henenud kokku viis protsenti, mis on otseselt seotud teeninduse osakaalu j\u00e4rjepideva kasvuga alates 1995. aastast.\u00a0<\/p>\n
Energeetika m\u00f5jul p\u00fcsis t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse osakaal endiselt k\u00f5ige suurem Ida-Virumaal (48 protsenti), kus see on aastaid p\u00fcsinud ligikaudu 50 protsendi l\u00e4hedal. J\u00e4rgnesid Raplamaa (40 protsenti), Viljandimaa (34 protsenti), P\u00e4rnumaa (33 protsenti) ning J\u00f5gevamaa (33 protsenti), kus t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse osakaal oli samuti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Esile t\u00f5usis ka Tartu linna \u00fcmbritsev piirkond seitsme vallaga, kus t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse osakaal ulatus 41 protsendini.<\/p>\n
V\u00e4ikseim t\u00f6\u00f6stus- ja ehitustegevuse osakaal oli Harjumaal (18 protsenti), Tartumaal (23 protsenti) ja Hiiumaal (24 protsenti).<\/p>\n
Karilaiu s\u00f5nul oli see Harju- ja Tartumaal tingitud teenindussektori selgest \u00fclekaalust ning Tallinna ja Tartu v\u00e4ikesest t\u00f6\u00f6stustegevuse osakaalust. “Hiiumaa v\u00e4ike osakaal oli samuti seotud teeninduse suure osakaaluga, mis on ajas m\u00e4rgatavalt kasvanud, kuid lisaks m\u00f5jutas seda ka p\u00f5llumajanduse oluline roll piirkonna majanduses,” r\u00e4\u00e4kis anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n
P\u00f5llumajanduse osakaal v\u00e4henes rekordiliselt<\/p>\n
2024. aastal moodustas p\u00f5llumajandus kogulisandv\u00e4\u00e4rtusest kaks protsenti, j\u00f5udes samuti l\u00e4bi aegade madalaimale tasemele.\u00a0Tegevusala osakaal on alates 1995. aastast j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henenud.<\/p>\n
Suurim p\u00f5llumajanduse osakaal oli P\u00f5lva (13 protsenti), J\u00e4rva (11 protsenti), J\u00f5geva (11 protsenti) ja L\u00e4\u00e4ne-Viru maakonnas (10 protsenti). Seevastu v\u00e4ikseim osakaal oli endiselt\u00a0Harjumaal (0,3 protsenti) ja Ida-Virumaal (1,4 protsenti), kus p\u00f5llumajandusel on v\u00f5rreldes teiste tegevusaladega oluliselt v\u00e4iksem roll.<\/p>\n
SKP elaniku kohta oli 2024. aastal m\u00e4rgatavalt suurem<\/p>\n
Mullu oli SKP elaniku kohta 29 036 eurot, mis on 1047 euro v\u00f5rra rohkem kui 2023. aastal.<\/p>\n
Suurim SKP elaniku kohta oli endiselt Harju maakonnas pealinna tugeva m\u00f5ju t\u00f5ttu \u2013 134 protsenti Eesti keskmisest, mis oli sama tulemus kui 2023. aastal.<\/p>\n
Tartu maakond, mida oluliselt m\u00f5jutab Tartu linn, j\u00e4i keskmisele k\u00f5ige l\u00e4hemale, ulatudes 98 protsenti Eesti keskmisest.<\/p>\n
J\u00e4rgnesid Viljandi-, P\u00e4rnu- ja J\u00e4rvamaa, kus SKP elaniku kohta moodustas vastavalt 67 protsenti, 67 protsenti ning 66 protsenti Eesti keskmisest. Viljandi- ja P\u00e4rnumaa tulemusi toetas peamiselt p\u00f5llumajanduse ja t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse tugev positsioon, samas kui J\u00e4rvamaa n\u00e4itajad tulenesid eesk\u00e4tt p\u00f5llumajanduse olulisest rollist.\u00a0<\/p>\n
V\u00e4ikseim SKP elaniku kohta oli Eesti kagupiirkonnas \u2013 Valga-, P\u00f5lva- ja V\u00f5rumaa n\u00e4itajad ulatusid vastavalt 51 protsenti, 52 protsenti ja 55 protsenti Eesti keskmisest.\u00a0<\/p>\n
Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on Eesti keskmisele k\u00f5ige enam l\u00e4henenud Tartumaa, Hiiumaa, Harjumaa, Raplamaa ja P\u00f5lvamaa. Samal ajal on keskmisest k\u00f5ige rohkem eemaldunud L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, J\u00e4rvamaa ja Ida-Virumaa, samas kui Viljandi-, Valga- ja V\u00f5rumaa n\u00e4itajad on p\u00fcsinud suures osas muutumatuna.<\/p>\n
Kuigi Harjumaa ja Eesti keskmine vahe j\u00e4i v\u00f5rreldes 2023. aastaga samaks, on pikemas vaates toimunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne v\u00e4henemine \u2013 viimase k\u00fcmne aastaga on see erinevus kahanenud 10 protsenti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nagu ka varasematel aastatel, j\u00e4rgnesid osakaalult SKP-s Harjumaale (63 protsenti) Tartumaa (12 protsenti), Ida-Virumaa (kuus protsenti) ja P\u00e4rnumaa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66198,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,10062,21,28,29,2198,19,22971,25,27851,69,169,2130,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66197","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-harjumaa","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-majanduskasv","22":"tag-news","23":"tag-pealinn","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sisemajanduse-koguprodukt","26":"tag-skp","27":"tag-statistika","28":"tag-tallinn","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115730771119711976","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66197","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66197"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66197\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66197"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66197"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66197"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}