Vaidlus k\u00f5rghariduse rahastamise \u00fcle on uute halduslepingute valguses kuumem kui kunagi varem. Meie arvates on positiivne, kui diskussiooni kaasatakse v\u00f5imalikult laia ringkonda, sest k\u00f5rgharidus pole pelgalt hariduspoliitiline k\u00fcsimus, see m\u00f5jutab pikas perspektiivis Eestit laiemalt ning otsused ei tohi s\u00fcndida kabinetivaikuses v\u00f5i nn k\u00f5rgliiga ja v\u00e4ikese seltskonna l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistes. K\u00f5rghariduses peitub majanduse ja \u00fchiskonna tulevik.<\/p>\n
Majandusteadlaste jaoks on siin kaks kriitilist k\u00fcsimust: kes juhib ja kes maksab?<\/p>\n
Parafraseerides nobelist Roland Coase’i: kui omandi\u00f5igused pole selged, ei s\u00fcnni ka parimat kokkulepet juhtimises ega rahastamises. Kelle oma siis on k\u00f5rgharidus?<\/p>\n
Eestis kuulub k\u00f5rgharidus meile k\u00f5igile. \u00d5ppija haridus kuulub inimesele endale, kuid s\u00fcsteem ja infrastruktuur on kollektiivne, kuna \u00fchiskond saab tervikuna sellest k\u00f5ige rohkem kasu v\u00f5rreldes iga \u00fcksiku inimese erakasuga.<\/p>\n
Kollektiivne k\u00f5rghariduse pakkumine on korraldatud autoomsete asutuste (meie n\u00e4itel \u00fclikoolide) kaudu, kellel on akadeemiline vabadus ja vastutus hariduse pakkumise ja kvaliteedi eest ning Eesti Vabariik haridusministri isikus (koos valitud riigikoguga) vastutab k\u00f5rghariduse raamistiku, seadusandluse ja rahastamise eest.<\/p>\n
Diskussioonides kerkivad vastandused: tasuta vs tasuline haridus, k\u00f5rgharidus vs kutseharidus, teadus vs innovatsioon, insenerid vs sotsiaalteadlased, ingliskeelne vs eestikeelne.<\/p>\n
Perspektiivide paljusus n\u00e4itab selgelt, et hariduse valdkonnas on palju \u00fcksteisega seotud ja pikalt lahendamata s\u00f5lmk\u00fcsimusi. Need k\u00f5ik on olulised tasakaalukohad, kuid kes paneb paika kaalukeele? Kas riik peab sekkuma rohujuure tasandil? Ja mis veel t\u00e4htsam: kas riigil on selleks v\u00f5imekus? Anal\u00fc\u00fcsime seda l\u00e4hemalt majandushariduse n\u00e4itel.<\/p>\n
Eesti kogemus n\u00e4itab, et riigil kui poliitilise v\u00f5imu ja b\u00fcrokraatia kooslusel ei ole paraku alati v\u00f5imekust teha kvaliteetseid otsuseid ning lootus, et otsese reguleerimisega saavutatakse soovitud eesm\u00e4rgid, ei ole iset\u00e4ituv unistus.<\/p>\n
Riik on p\u00fc\u00fcdnud viimase 15 aasta jooksul v\u00e4ga tugevalt reguleerida majandusalast k\u00f5rgharidust (k\u00f5lab nagu n\u00f5ukaaeg, kuid selline on olnud tulemus tasuta \u00f5ppe, vastutusvaldkondade jagamise ja v\u00e4listudengite rohkem- ja v\u00e4hemlubamise negatiivses s\u00fcnergias). V\u00e4idame, et seda on tehtud eba\u00f5nnestunult ja tervikuna Eesti majanduse arengut kahjustavalt. Mis l\u00e4ks valesti?<\/p>\n
Tasuta k\u00f5rgharidus k\u00f5igile. Kas t\u00f5esti?<\/p>\n
Rahvusvaheliselt on majanduse ja \u00e4rijuhtimise magistri\u00f5pe (MBA, EMBA) prestii\u017eikas ja kulukas ning maksjaks on enamasti \u00f5ppija. Eestis keelati \u00f5ppetasu k\u00fcsimine t\u00e4iskoormusega eestikeelsetel \u00f5ppekavadel ning riik andis tasuta k\u00f5rghariduse reformiga s\u00f5numi: “Riik maksab, sina ei pea maksma.”<\/p>\n
K\u00f5rghariduse v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5is sellega saada kahjustada l\u00e4bi tasuta pakkumise kvaliteedim\u00fc\u00fcdi: “Kui see on tasuta, kas see on ka v\u00e4\u00e4rtuslik?” Igal juhul kadusid selle reformi tulemusena Tartu \u00dclikoolis eestikeelsed magistritasemel tehnoloogiajuhtide, finants- ja turundusjuhtide programmid (tasuta ei jaksanud ja tasulist ei tohtinud pakkuda).<\/p>\n
“Kust saavad sellised ettev\u00f5tted endale kvaliteetse haridusega t\u00f6\u00f6tajaid, kes viiks ettev\u00f5tte j\u00e4rgmisele arenguastmele?”<\/p>\n
Ingliskeelne \u00f5pe, mis asemele tekkis, pole iseenesest halb, see toob siia rahvusvahelist talenti, keda palkavad globaalsed edukad ettev\u00f5tted nagu Pipedrive, Bolt, Ericsson jt. Kohalikud traditsioonilisemad ettev\u00f5tted rahvusvahelisi tudengeid ei palka. Seega, kust saavad sellised ettev\u00f5tted endale kvaliteetse haridusega t\u00f6\u00f6tajaid, kes viiks ettev\u00f5tte j\u00e4rgmisele arenguastmele?<\/p>\n
Riigi tellitud ja makstud SA Kutsekoja raport \u00fctleb, et puudus on k\u00f5rgharidusega arvestusala ja eriti \u00e4rin\u00f5ustamise spetsialistidest (viimaseid on vaja aastaks 2032 koguni 3036 varasema 2040 asemel, lisaks on suur osa vanemaealisi, kes vajavad asendamist (OSKA, 2024<\/a>)). Samal ajal on riik andnud \u00fclikoolidele otsese korralduse selle valdkonna \u00f5pet kokku t\u00f5mmata. Selgelt on halduslepingud ja OSKA suunised teravas vastuolus.<\/p>\n Praegu on T\u00dc majandusteaduse bakalaureuse\u00f5ppes konkurss j\u00f5udnud tasemeni, et sisse saamiseks peab g\u00fcmnaasiumil\u00f5petaja tegema matemaatika ja eesti keele eksami m\u00f5lemad v\u00e4hemalt 90 punkti peale 100-st ehk latt on viimaste aastate noorte suure huvi t\u00f5ttu p\u00e4ris k\u00f5rgel. Kui keegi isegi tahaks oma raha eest eestikeelsel \u00f5ppekaval majandusteadust \u00f5ppida, siis T\u00dc-s ta seda teha ei saa. Vajaksime paindlikku lahendust, kuna soovijaid ja riigi vajadust ju on.<\/p>\n Kas hetkeseisu regulatiivses ruumis on siis t\u00f5esti ainus lahendus otsida m\u00f5nd sponsorit, kes rahastaks lisakohti ning laseks noortel tasuta majandust \u00f5ppida? Riigi vastutus on luua regulatiivne keskkond, mis ei p\u00f5hjusta heaolukadu, vaid vastupidi. N\u00fc\u00fcd me n\u00e4eme riigi tegevuse otsese tulemina heaolukadu nii majanduse kui \u00e4rijuhtimise valdkonna k\u00f5rghariduse pakkumise kujundamises.<\/p>\n \u00dclikoolide dubleerimise l\u00f5petamine. Kas tark otsus?<\/p>\n Riik jagas \u00e4rijuhtimise ja majandusteaduse kahe suurema \u00fclikooli vahel eelmiste halduslepingute s\u00f5lmimisel \u2013 TalTechi vastutusvaldkond on \u00e4rindus ning T\u00dc-l majandusteadus. Paberil lihtne tehe, aga praktikas see ei toimi, kuna v\u00e4ike riik ei saa endale lubada kallist eraldamist ei \u00fches ega mitmes k\u00f5rgkoolis.<\/p>\n \u00c4rijuhtimise programmide akrediteerimisel n\u00f5utakse majandusteaduse aluste \u00f5petamist \u00e4rijuhtidele (rahvusvahelise keskmisena u 20 protsenti ulatuses \u00f5ppekavast). \u00c4rijuht ilma majandusteaduseta on nagu kokk, kes ei tea, mis temperatuuril vesi keeb (vastupidine n\u00e4ide kehtib ka). Pikemalt sellest, miks on parem ja odavam m\u00f5lemat valdkonda koos \u00f5petada, on kirjutanud Sepp ja Ukrainski<\/a>.<\/p>\n Seni on konkurents TalTechi ja T\u00dc vahel t\u00f5husalt toiminud just \u00e4rijuhtimise alases \u00f5ppes (TalTechis eesti- ja inglisekeelne ja T\u00dcs tasuline inglisekeelne \u00e4rialane \u00f5pe). See on toonud ava\u00f5iguslikesse \u00fclikoolidesse Eestis nende valdkondade rahvusvahelised akrediteeringud ja auhinnad. Siin-seal k\u00f5lab kriitika \u00fclikoolide dubleerimise kohta, majandusteadlased ise on siiski veendunud, et eluterve konkurents viib meid edasi, valdkondlik monopol tapab arengu. Eelk\u00f5ige, miks sellega riskida seal, kus on v\u00f5imalik kriitiline mass saavutada eraraha kaasates magistri-, kuid miks mitte ka doktori\u00f5ppes?<\/p>\n Seni negatiivseks tembeldatud dubleerimisest on v\u00f5imalik saada hoopis kasu igas \u00fclikoolis, kuna \u00e4rijuhtimise kompetentsid on ka teaduse praktikasse j\u00f5udmise lahutamatu osa. \u00dclikoolides n\u00e4hakse rahvusvaheliselt innovatsiooni vedureid, kasvavalt partnerluses erasektoriga. Seda kinnitab ka meie teaduskonna kogemus. Miks me kardame olla edukad?<\/p>\n “L\u00f5ikame umbrohul ladva maha!”<\/p>\n Inseneride nappuse lahendamiseks v\u00e4hendati (umbrohuna tajutud) \u00e4rinduse \u00f5ppekohti ekslikul eeldusel, et need valdkonnad konkureerivad sama profiiliga tudengitele. Tulemus? \u00c4rindus pungus (riigi raha eest) hoopis rakendusk\u00f5rgharidusse ja kutsekoolidesse.<\/p>\n