Jaak Aaviksoo v\u00e4ide<\/a>, nagu oleks Eesti v\u00e4lispoliitika “lihtsustatult taandatud p\u00e4evakajalisele julgeolekupoliitikale”, on olukorras, kus kaalul on Eesti p\u00fcsimiseks eksistentsiaalsed k\u00fcsimused, tagasihoidlikult \u00f6eldes kummastav.<\/p>\nEesti peab p\u00fcsima rahvusvahelisel areenil selges\u00f5nalise ja julge v\u00e4lispoliitilise tegijana, mitte kordama vaikivaks k\u00f5rvaltvaatajaks j\u00e4\u00e4des ajaloos tehtud vigu. V\u00e4lispoliitikat viib edasi eesm\u00e4rkide \u00fchtsus, mitte m\u00f5ttevaesus ning me ei tohi segi ajada s\u00f5navabadust ja sihiselgust. Igasugune arutelu on tervitatav, ent riigi nimel r\u00e4\u00e4kimine eeldab arusaamist, et igal s\u00f5nal on hind ja kaal.<\/p>\n
V\u00e4ide, et Eesti n\u00e4eb maailma mustvalgelt ja jagab riike kahte leeri, on mugav lihtsustus. Tegelikkuses on Eesti v\u00e4lispoliitika olnud ja on ka edaspidi liitlassuhted hoidev ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi otsiv.<\/p>\n
2026. aastal astub Eesti olulise sammu kui avab saatkonnad Moldovas, Aserbaid\u017eaanis, Armeenias, Brasiilias ning Keenias, kasvatades sellega Eesti n\u00e4htavust ja m\u00f5ju Ladina-Ameerikas, Sahara-aluses Aafrikas ning meile olulistes Euroopa Liidu kandidaat -ning partnerriikides.<\/p>\n
F\u00fc\u00fcsiline kohalolek v\u00f5imaldab t\u00f5husamat suhtlust nii valitsuste, ettev\u00f5tete ja kodaniku\u00fchiskonnaga. Ka uute saatkondade avamise puhul kehtib lihtne t\u00f5de, et peame mitte ainult olema kohal, vaid ka oma p\u00f5him\u00f5tete eest seisma. Koost\u00f6\u00f6 ei saa t\u00e4hendada p\u00f5him\u00f5tete lahjendamist ega vaikimist.<\/p>\n
V\u00e4lispoliitilises tegevuses l\u00e4htub Eesti eesm\u00e4rgist tagada rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4tkuv kehtimine. Lennart Meri poolt v\u00e4ikeriigi tuumarelvaks nimetatud rahvusvahelisele \u00f5igusele viitab ka Aaviksoo.<\/p>\n
Ent olgugi, et Venemaa rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tteid oma agressiooniga j\u00f5hkralt rikub, ei saa me riigina alla anda ja lihtsalt t\u00f5deda, et “rahvusvahelise \u00f5iguse v\u00e4est pole palju alles j\u00e4\u00e4nud”. Selmet oleme v\u00f5tnud seisukoha, et meil tuleb iga hinna eest rahvusvahelise \u00f5iguse v\u00e4ge ja selle j\u00f5ustamismehhanisme alal hoida, kindlustada ja tugevdada.<\/p>\n
“\u00d5iglase ja p\u00fcsiva rahu saavutamine Ukrainas on see, mis kindlustab ka Eesti pikaajalist julgeolekut ja heaolu.”<\/p>\n
Seega loomulikult on Ukrainast ja Venemaast r\u00e4\u00e4kimine k\u00f5igi meie v\u00e4lispoliitiliste tegevuste keskmes. See ei t\u00e4henda, et me muud ei teeks. Teeme ikka, aga siiski l\u00e4bi Venemaa agressiooni prisma, sest \u00f5iglase ja p\u00fcsiva rahu saavutamine Ukrainas on see, mis kindlustab ka Eesti pikaajalist julgeolekut ja heaolu. Kui kaob julgeolek ja iseolemine, kaob ka k\u00f5ik muu.<\/p>\n
Eesti on taasiseseisvumise j\u00e4rel \u00fcles ehitanud v\u00e4lispoliitika ja seisukohad, mida l\u00e4\u00e4ne liidrid kommenteerivad n\u00fc\u00fcd s\u00f5nadega: “teil oli \u00f5igus”.<\/p>\n
M\u00e4letatavasti oli Eesti \u00fcks neist riikidest, kes juba \u00f5ige varakult hoiatas Venemaa tegelike kavatsuste eest. President Lennart Meri m\u00e4rkis 1994. aastal Hamburgis k\u00f5net pidades, et L\u00e4\u00e4s ei m\u00f5ista k\u00e4\u00e4rimist Venemaal, mispeale hiljem Venemaa presidendiks saanud Vladimir Putin saalist v\u00e4lja k\u00f5ndis.<\/p>\n
Ent teame, kuidas meie hoiatusi kuulda ei v\u00f5etud. Selle asemel proovisid Euroopa riigid Venemaaga l\u00e4vimisel erinevaid l\u00e4henemisviise. K\u00fcll prooviti Venemaa majanduslikku h\u00f5lmamist, mis t\u00f5i kaasa vaid Euroopa riikide suure s\u00f5ltuvuse Vene energiast, aga ei aidanud sugugi \u00e4ra hoida Venemaa agressiivsust. Seej\u00e4rel otsustati silmade kinni pigistamise kasuks isegi siis, kui Venemaa n\u00e4itas oma t\u00f5elist palet 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Krimmis.<\/p>\n
K\u00f5ik see peaks andma meile n\u00fc\u00fcd kinnituse, et oleme olnud v\u00e4lispoliitiliselt \u00f5igel rajal ja sel samal rajal tuleks meil ka j\u00e4tkata.<\/p>\n
Kui k\u00f5lab “teil oli \u00f5igus”, siis \u00fctleme selgelt, et “kuulake meid ka praegu”, ja \u00f5nneks saame t\u00f5deda, et meie s\u00f5numit t\u00f5esti kuulatakse. Eesti v\u00e4lispoliitika ei oota, kuni ajalugu tehakse, ta astub ise sammu ettepoole. Oleme v\u00e4lispoliitilised teen\u00e4itajad: algatajad ning rahvusvahelise \u00f5iguse eest seisjad.<\/p>\n
Kogu taasiseseisvumisaja v\u00e4ltel on Eesti tugevus olnud konsensuslik v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika. Just see on v\u00f5imaldanud meil rahvusvahelisel areenil v\u00e4ljenduda selgelt ja olla paljudes teemades eestk\u00f5nelejaks. Selged valikud ja siht on andnud meile liitlassuhted ja partnerid kellega koos oma eesm\u00e4rke ellu viime.<\/p>\n
Kui Venemaa 19. septembril j\u00f5hkralt kolme h\u00e4vitajaga meie \u00f5hupiiri rikkus, olnuks meil v\u00f5imalik asjal vaikselt vaibuda lasta. Selle asemel aga otsustasime rikkumise t\u00f5statada \u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogu istungil ja NATO artikkel 4 konsultatsioonidel, mille k\u00e4igus l\u00f5pptulemusena p\u00e4lvisime liitlaste ja partnerite tugeva ja selges\u00f5nalise toetuse, mis kahtlemata heidutab Venemaad t\u00f5husamalt, kui oleks teinud vaikne leppimine ja minnalaskmine.<\/p>\n
Viimased ligi neli aastat oleme pidevalt r\u00f5hutanud, et agressorit ei tohi saata edu ning et \u00f5iglase ja p\u00fcsiva rahu saavutamiseks on tarvis agressorile j\u00e4releandmiste tegemise asemel teda survestada. Peame endiselt ainu\u00f5igeks j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6d selle nimel, et territoriaalse terviklikkuse ning suver\u00e4\u00e4nsuse p\u00f5him\u00f5tted kehtiksid, sest nende eiramine vallandaks doominoefekti, mis annaks rohelise tule piiride nihutamiseks relva j\u00f5ul ka mujal maailmas.<\/p>\n
“Esimest korda k\u00e4is Eesti k\u00fclmutatud varade kasutamise m\u00f5tte avalikult v\u00e4lja juba 2022. aasta m\u00e4rtsis.”<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on Eesti vedanud eest sanktsioonisurve t\u00f5stmist agressori vastu, Venemaa agressioonikuritegude eritribunali loomist ning k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5ttu. Esimest korda k\u00e4is Eesti k\u00fclmutatud varade kasutamise m\u00f5tte avalikult v\u00e4lja juba 2022. aasta m\u00e4rtsis. Alles hiljuti ei tahtnud sellest teemast keegi isegi midagi r\u00e4\u00e4kida, aga n\u00fc\u00fcdseks on tehtud mitmeid murrangulisi otsuseid ja sel n\u00e4dalal arutavad Euroopa Liidu liidrid nende kasutuselev\u00f5ttu Ukraina pikaajaliseks rahastamiseks.<\/p>\n
K\u00f5igile nendele n\u00e4idetele m\u00f5eldes tasub k\u00fcsida, mis oleks saanud, kui Eesti oleks otsustanud olla pigem tasa, vaikselt rahvusvaheliste arengute karavanis kaasa loksuda, mitte niiv\u00f5rd ise juhtida ega ammugi mitte kohati ebapopulaarseid teemasid tagant l\u00fckata.<\/p>\n
Seni oleme p\u00fcsinud kindlalt seisukohal, et tegutseme \u00f5igete asjade nimel sihikindlalt isegi siis, kui j\u00e4\u00e4me hetkeks \u00fcksi ja peame teisi endaga kaasa t\u00f5mbama hakkama. See on andnud meile v\u00e4lispoliitiliselt palju suurema kaalu, kui meie rahvaarv ja f\u00fc\u00fcsiline suurus ette n\u00e4eks.<\/p>\n
Ent kui hakkame n\u00fc\u00fcd sogama vett ja kui rahvusvahelises meedias hakkavad v\u00e4idetavate Eesti seisukohtadena k\u00f5lama s\u00f5numid, mis tegelikult ei l\u00e4htu \u00fchiselt kokkulepitust, siis \u00f5\u00f5nestame ja lahjendame oma t\u00f5siseltv\u00f5etavust.<\/p>\n
Nagu \u00fctlesin ka t\u00e4navu veebruaris riigikogu ees peetud v\u00e4lispoliitika aastak\u00f5nes: “Oleme oma asja ajamisel olnud v\u00e4lismaal \u00fchtsed ka siis kui koduseinte vahel on tulnud maha pidada teravaid vaidlusi. See \u00fchtsus ja p\u00f5him\u00f5ttekindlus peavad s\u00e4ilima, et neist keerulistest aegadest riigi ja rahvana tervelt ja tugevamalt l\u00e4bi tulla.”<\/p>\n
See m\u00f5te kehtib j\u00e4tkuvalt. Eesti v\u00e4lispoliitika eesm\u00e4rk ei ole k\u00f5igile meeldida, vaid hoida Eesti vaba, iseseisva ja suver\u00e4\u00e4nsena. See on vastutus, mitte retooriline valik.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ligi neli aastat v\u00e4ldanud agressioon v\u00f5ib tuua kaasa selle, et s\u00f5jauudised muutuvad tapeediks ja pidev s\u00f5jategevus juba harjumusp\u00e4raseks.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66303,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,13105,37,33,35,20751,34,36,590,31,32,21,133,28,29,1131,54,19,25,1049,23,24,262,22,20,5843,96,30],"class_list":{"0":"post-66302","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-diplomaatia","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-saatkonnad","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-jaak-aaviksoo","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-margus-tsahkna","25":"tag-nato","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-soda","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-ukraina","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-valispoliitika","35":"tag-venemaa","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115731813004873592","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66302"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66302\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66303"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}