Kliimaministeerium plaanib 10 aastaga t\u00f5sta turba kaevandamise tasu enam kui kolmekordseks. Kui turbatootjad kardavad konkurentsiv\u00f5ime kadu, siis ministeeriumi hinnangul suudab sektor kulude kasvuga toime tulla.<\/p>\n
Kliimaministeerium on valmistamas ette kava, mille j\u00e4rgi t\u00f5useks turba kaevandamise tasud j\u00e4rgnevatel aastatel senisest oluliselt kiiremas tempos.<\/p>\n
Seni on turbakaevandamise tasu t\u00f5usnud aastas 6,5 protsenti. 2027. aastal t\u00f5useks tasum\u00e4\u00e4r aga esmalt 10 protsenti ning seej\u00e4rel t\u00f5useks see kuni 2036. aastani iga aasta 13,5 protsenti.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et turvas pole tavaline maavara nagu kruus v\u00f5i liiv, vaid selle kaevandamisel paiskub \u00f5hku olulisel m\u00e4\u00e4ral kasvuhoonegaase, mida praegune hinnastamine ei arvesta.<\/p>\n
“\u00dcldp\u00f5him\u00f5te on, et kui me oma loodusvarasid kasutame, siis selle eest peaks tootja maksma \u00f5iglast hinda, mis v\u00f5tab arvesse, et negatiivne keskkonnam\u00f5ju tuleb kompenseerida. See on “saastaja maksab” p\u00f5him\u00f5te. Samamoodi on oluline, et riik saaks talle kuuluva vara eest \u00f5iglast hinda ja et see hind annaks v\u00f5imaluse ka t\u00f6\u00f6stussektorit arendada,” s\u00f5nas asekantsler.<\/p>\n
Tooming r\u00e4\u00e4kis, et kui praegu on turba kaevandamis\u00f5iguse tasu 2,2 eurot tonni kohta, siis prognoosi kohaselt kasvab see 2036. aastaks 7,6 euroni tonni kohta ehk umbes kolm ja pool korda.<\/p>\n
Turbatootjad ise peavad ministeeriumi sellist l\u00e4henemist eba\u00f5iglaseks ja reaalsusega vastuolus olevaks.<\/p>\n
Turbatootjate liidu juhatuse esimees J\u00fcri Tiidermann \u00fctles ERR-ile, et kui riik t\u00f5staks turba kaevandamistasu niiv\u00f5rd palju, nagu praegu plaanib, siis lakkaks sektor m\u00f5ne aja p\u00e4rast p\u00f5him\u00f5tteliselt olemast. Ta hoiatas, et ettev\u00f5tted ei suudaks siis lihtsalt v\u00e4listurgudega konkureerida.<\/p>\n
Tiidermann r\u00e4\u00e4kis, et turbatootjad on esitanud ministeeriumile ka kompromissettepaneku, mille j\u00e4rgi t\u00f5useks tasud aastas 7-10 protsenti. Sellisel juhul oleks keskkonnatasud samal tasemel, mis nad on ka Eesti naaberriikides.<\/p>\n
“L\u00e4tis on n\u00fc\u00fcd kinnitatud kompromissettepanek, et 2027. aastast t\u00f5useb ressursitasu m\u00e4\u00e4r 3,50 euro peale. Me taotlesime t\u00e4pselt sedasama t\u00f5usu: oleme n\u00f5us t\u00f5stma ressursitasu 2,20 pealt 3,50 peale, mis oleks ligikaudu 50 protsenti \u00fchekordselt, ja siis oleks see k\u00fclmutatud mingiks ajaperioodiks. Nii nagu L\u00e4tis on see k\u00fclmutatud viieks aastaks,” \u00fctles Tiidermann.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming \u00fctles aga, et ministeeriumi anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi on turba kaevandamis\u00f5iguse tasu t\u00f5us turbatootjatele j\u00f5ukohane.<\/p>\n
“Kui v\u00f5tame pika perspektiivi ja see l\u00f5plik t\u00f5us on aastaks 2036 saavutatud, siis moodustaks kaevandus\u00f5iguse tasu kogukuludest suurusj\u00e4rk viis protsenti. Majandusanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et Eesti turbatootjatel on v\u00f5imekus seda tasu oma kuludes arvestada. Loomulikult on tootjad erinevad: on suuremad ja v\u00e4iksemad. Suuremad tootjad on kindlasti v\u00f5imekamad, v\u00e4iksematel on ilmselt m\u00f5nev\u00f5rra raskem. Kokkuv\u00f5ttes oli vastus, et seda on v\u00f5imalik realiseerida,” r\u00e4\u00e4kis Tooming.<\/p>\n
Kliimaministeerium saadab plaanitava seadusemuudatuse avalikule konsultatsioonile eeldatavalt selle aasta l\u00f5pus v\u00f5i uue aasta alguses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimaministeerium plaanib 10 aastaga t\u00f5sta turba kaevandamise tasu enam kui kolmekordseks. Kui turbatootjad kardavad konkurentsiv\u00f5ime kadu, siis ministeeriumi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66362,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[2487,131,130,37,33,35,34,36,21823,33811,304,33812,2198,778,1016,134,30033,48,42],"class_list":{"0":"post-66361","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ametnikud","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kaevandamine","17":"tag-kaevandamistasu","18":"tag-keskkond","19":"tag-kliimaninisteerium","20":"tag-majanduskasv","21":"tag-maksud","22":"tag-riigieelarve","23":"tag-rohepoore","24":"tag-turbatoostus","25":"tag-turbatootjad","26":"tag-turvas"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115732709541222717","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66361","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66361"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66361\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66362"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66361"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66361"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66361"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}