{"id":66415,"date":"2025-12-17T06:16:16","date_gmt":"2025-12-17T06:16:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66415\/"},"modified":"2025-12-17T06:16:16","modified_gmt":"2025-12-17T06:16:16","slug":"itaalia-kulade-lahedal-elavad-karud-on-arenenud-vaiksemaks-ja-malbemaks-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66415\/","title":{"rendered":"Itaalia k\u00fclade l\u00e4hedal elavad karud on arenenud v\u00e4iksemaks ja malbemaks | Loodus"},"content":{"rendered":"

Inimkond on korraldanud aegade jooksul maakeral suuri asju. N\u00fc\u00fcd selgub, et inimesed on suunanud natuke ka karude evolutsiooni.<\/p>\n

Itaalia teadlased eesotsas Andrea Benazzoga Ferrara \u00dclikoolist t\u00f5devad oma uuringu p\u00f5hjal, et Itaalia k\u00fclade l\u00e4histel elavad karud on arenenud v\u00e4iksemakasvuliseks ja v\u00e4hem agressiivseks.<\/p>\n

Apenniini pruunkaru (Ursus arctos marsicanus) on pruunkaru alamliik, kes elab v\u00e4ikese ja isoleeritud asurkonnana Kesk-Itaalias. Sajandite jooksul on ta kohastunud elama inimeste l\u00e4hedal.<\/p>\n

Varasemad uuringud on tuvastanud, et apenniini pruunkaru esivanemad lahknesid teistest Euroopa pruunkarudest kaks-kolm tuhat aastat tagasi. See oli umbes seesama ajavahemik, mille algul j\u00f5udsid Itaaliasse ladina keele k\u00f5nelejad ja mille l\u00f5pul sai Rooma vabariigist keisririik.<\/p>\n

<\/p>\n

Teistest karudest eraldi j\u00e4\u00e4mise peamine p\u00f5hjus oli arvatavasti ulatuslik metsaraie, kui inimeste arvukus kasvas ja nad rajasid endale rohkesti p\u00f5lde.<\/p>\n

T\u00e4nasel p\u00e4eval erineb apenniini pruunkaru teistest pruunkarudest mitme silmapaistva tunnuse poolest.<\/p>\n

Nad on v\u00e4iksemat kasvu, teistsuguse peakujuga, teistsuguste n\u00e4ojoontega ja rahulikuma loomuga kui nende liigikaaslased mujal Euroopas, Aasias ja P\u00f5hja-Ameerikas.<\/p>\n

Benazzo ja ta kaaslased j\u00e4rjeldasid t\u00e4ielikult mitme apenniini pruunkaru isendi genoomi ja kirjeldasid nende p\u00f5hjal alamiliigi referentsgenoomi.<\/p>\n

Saaud andmeid k\u00f5rvutasid nad Slovakkiast ja Ameerikast kogutud pruunkaru-genoomiandmetega.<\/p>\n

Nagu arvata v\u00f5iski, on apenniini pruunkarude geenirikkus teiste karude omast v\u00e4iksem ja sugulussigimist tuleb nende seas ette rohkem.<\/p>\n

Muu hulgas \u00f5nnestus teadlastel apenniini pruunkaru genoomist \u00fcles leida geenivariandid, mis on arvatavasti seotud nende suurema rahumeelsuse ja v\u00e4iksema agressiivsusega.<\/p>\n

T\u00f5en\u00e4oliselt on need variandid laialt levima p\u00e4\u00e4senud seep\u00e4rast, et inimesed on aegade jooksul agressiivsemat k\u00e4itumist ilmutanud isendeid rohkesti maha tapnud.<\/p>\n

Nii on loodud tingimused, milles paremaks kohanemiseks pidigi karude iseloom arenema malbuse suunas. See arengusuund on v\u00e4hendanud karude ja inimeste vahelisi konflikte ning aidanud alamliigil sajanditeks p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Oma uuringust kirjutavad Benazzo ja kaasautorid ajakirjas Molecular Biology and Evolution<\/a>.<\/p>\n

Pildil on apenniini pruunkaru.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimkond on korraldanud aegade jooksul maakeral suuri asju. N\u00fc\u00fcd selgub, et inimesed on suunanud natuke ka karude evolutsiooni.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66416,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[33829,33830,26,27,37,33,35,34,36,1866,31,32,21,33831,109,5772,28520,28,29,95,10536,16447,19,25,11067,27792,23,24,22,20,9916,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-66415","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-agressiivsus","9":"tag-apenniini-poolsaar","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-evolutsioon","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-inimkaasleja","22":"tag-itaalia","23":"tag-karu","24":"tag-kehakasv","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-metsaraie","29":"tag-naojooned","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-pruunkaru","33":"tag-rahulikkus","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-vana-rooma","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66415","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66415"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66415\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66416"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66415"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66415"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66415"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}