Meie s\u00f5jardite r\u00f5hutud v\u00e4hemusel on \u00f5nnep\u00e4evad, \u00e4sja teatas m\u00f5\u00f5khambuline Tsahkna maailma rahvastele, et Euroopa Liit peab Ukrainas \u201cnaha m\u00e4ngu panema\u201d ja \u201cEesti on otsustanud: riigi s\u00f5durid osalevad Ukrainas Hea Tahte Koalitsiooni missioonil\u201d. Ei mingit rahuininat enam, l\u00e4heb valusaks andmiseks. Juhuuuuu!!!<\/p>\n
Kes otsustas, ei tea meie, aga neid ei huvita ka, nemad tahavad ilma pikema jututa p\u00f5lvili suruda, l\u00f5puks ometi avaneb selleks v\u00f5imalus. Riviteenistuseks k\u00f5lblikud kodanikud on vaimustuses. Pole veel selge, kas s\u00f5tta l\u00e4hevad ainult 100 \u00f5nnelikku nn blankoveksi alusel, v\u00f5i on see korduvkasutusega veksel ja \u00f5la alla saavad panna k\u00f5ik, sest nii kui esimesed 100 on otsas, saadetakse kohe uued peale.<\/p>\n
Nii v\u00f5i teisiti pole k\u00f5ik s\u00f5jardid hiilgavas tervislikus seisus, m\u00f5ned on tapatalguteks liiga vanad, teised liiga noored, m\u00f5nel paar v\u00e4iksemat kruvi logisevad natuke ja neid s\u00f5tta ei lasta. \u00c4rge muretsege, k\u00f5ige peale on m\u00f5eldud, ka paljud nurjunud eluvormid kaasatakse, v\u00e4estatakse ja mobiliseeritakse \u2013 oled sa siis poolvigane v\u00f5i poologar.<\/p>\n
Ministeeriumid koostavad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust ja selle seaduse j\u00e4rgi mobiliseeritakse erasektorist kuus diviisi nn s\u00f5jaajakoosseisu, seega 56 000 inimest. Pinguta h\u00e4sti. \u00dcleta plaani ja t\u00e4ida hoolsalt homoeeskirju ja sinagi v\u00f5id osutuda valituks. K\u00f5ik need k\u00fcmned tuhanded mobiliseeritud peavad k\u00e4igus hoidma 22 riigile ja s\u00f5jamasinale elut\u00e4htsat teenust: toit, elekter, tervishoid, raharinglus, teed, meditsiin, raudteed, lennuv\u00e4ljad, side ja muu sarnane.<\/p>\n
Kurb on muidugi see, et m\u00f5nda eriti globalistlikku ja territoriaalse terviklikkuse k\u00fcsimuses hullunud muuseumi \u00e4\u00e4rmusfeministist projektijuhti v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt esimeses j\u00e4rjekorras ei kaasata ega v\u00e4estata. Pole millekski kasulik, midagi ei oska, kriisi\u00fclesandeid selliste k\u00e4tte ei usaldata. Vaesekesed, sellise kasutu ludri nahas ei tahaks k\u00fcll olla.<\/p>\n
Kindlasti ei tohi meelt heita, s\u00f5jas kukuvad pommid siia, sinna, igale poole, eriti raudteele, elektritrafosse ja haiglatesse. Paljud mobiliseeritud tsivilistid hukkuvad v\u00f5i viiakse ajutiselt rivist v\u00e4lja, nad tuleb asendada, sest muidu ei tule seinast vett, raha ega elektrit. Ja kuna madin tuleb ilmas\u00f5ja formaadis, seda kinnitas Rutte isiklikult, siis tuleb augut\u00e4iteks mobiliseerida ka muuseumi, filharmoonia v\u00f5i kirjanike liidu t\u00f6\u00f6tajaid.<\/p>\n
Muidugi ei ole kerge t\u00f6\u00f6tada bensiinijaamas, sadama s\u00f6epunkris v\u00f5i leivatehase koristajana, aga keegi ei k\u00fcsi, kas sulle meeldib, kas sa oskad, tahad v\u00f5i hoolid. Kui ei oska ja ei hooli, siis teeb s\u00f5jakohus kiire otsuse ja saadab suu teise ilma uusi v\u00e4ljakutseid otsima. Riikliku \u00fclesande t\u00e4itmine ei ole naljaasi.<\/p>\n
Ma loodan k\u00f5igest s\u00fcdamest, et peagi avatav teine rinne peab veel mitu aastat vastu ning ka tagalas\u00f5jardid saavad osaleda ja v\u00e4estuda. Kas tules, k\u00fclmas, n\u00e4ljas ja haigustes v\u00f5i kuidagi teisiti, seda tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest v\u00e4lja ei loe, aga k\u00fc\u00fcditatute ja s\u00f5javangide memuaaridest k\u00fcll.<\/p>\n
Masendavaid ja \u00f5udseid m\u00e4lestusteraamatuid on palju, kui vahva s\u00f5jard alustab oma elluj\u00e4\u00e4mis\u00f5pinguid just sellest kuldav\u00e4\u00e4rt raamatust: Valentine N\u00f5lvaku (1914\u20132010) raamat \u201cElluj\u00e4\u00e4ja. M\u00e4lestused\u201d (Varrak, 2007, 689 lk) on autobiograafiline memuaarteos, mis r\u00e4\u00e4gib autori \u00e4\u00e4rmiselt raskest ja dramaatilisest eluteest 20. sajandi Eestis ja N\u00f5ukogude Liidus.<\/p>\n
Alguses ahistab kuri perenaine orvukest, loed ja nutad, kuid huvitavamad ja \u00f5petlikumad osad on alles sees. Orvuke arreteeriti 1949. aastal, s\u00fc\u00fcdistus spionaa\u017eis v\u00f5i koost\u00f6\u00f6s sakslastega ja tal tuli veeta aastaid Sverdlovski vanglas ja gulagis. Siit ammutame t\u00f6\u00f6stuslikus koguses riikliku \u00fclesande t\u00e4itmiseks vajalikke teadmisi ja vaimsust.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on represseerimine kindlasti t\u00f5husam kui lollide kommunistide ajal, seega kogemused N\u00f5ukogude repressioonidest, n\u00e4ljast, v\u00e4givallast ja inimeste alatusest, aga ka vastupidamisest ja elluj\u00e4\u00e4misest ei ole piisavad. Kindlasti tuleb lisaks vaadata \u00f5udusfilme ning lugeda d\u00fcstoopilisi romaane.<\/p>\n
Esimese soovitusena tuleb siin \u201cKellav\u00e4rgiga apelsin\u201d (A Clockwork Orange) Anthony Burgessi v\u00e4givallak\u00fcllane eurosotsialistlik tulevik, kus riik ravib kurjategijaid ajupesuga. Ajupesu mehhanismide tundmine on igas olukorras abiks ja kui juba v\u00e4givalla ratas on k\u00e4ima l\u00fckatud, siis tuleb osata sellest r\u00f5\u00f5mu tunda. Asendamatu teos ebakindlale ja paanikahoogude all kannatavale mobiliseeritule.<\/p>\n
Lugemine kindlasti ei tule t\u00e4nap\u00e4eval enam h\u00e4sti v\u00e4lja. Seep\u00e4rast on s\u00f5jar\u00f5\u00f5mude, s\u00f5ja\u00f5nne ja s\u00f5ja sisemise loogika m\u00f5istmiseks \u00e4\u00e4rmiselt vajalik vaadata \u00fcle v\u00f5i avastada enda jaoks filmikunsti klassika p\u00e4rl, \u201cApocalypse Now\u201d (Apokal\u00fcpsis t\u00e4na, 1979, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Francis Ford Coppola) k\u00f5ige kuulsam ja ausam Vietnami s\u00f5ja teemalisi film, mida peetakse kinokunsti absoluutseks meistriteoseks, nagu ka eriti \u00f5nnestunud d\u00fcstoopiliseks s\u00f5jadraamaks.<\/p>\n
S\u00fcle ja seljaga s\u00f5ja absurdsust ja \u00f5udust: helikopterir\u00fcnnakuid Wagneri muusika saatel (kuulus \u201cRide of the Valkyries\u201d stseen Robert Duvalliga), narkootikumid, kaos ja moraalne lagunemine. Film uurib s\u00f5ja ps\u00fchholoogilist m\u00f5ju, hullumeelsust, tsivilisatsiooni habrast piiri ja inimese pimedat poolt. L\u00f5pp on s\u00fcrrealistlik ja filosoofiline, selline l\u00f5pp teeb lausa kadedaks.<\/p>\n
Film on vabalt inspireeritud Joseph Conradi novellist \u201cPimeduse s\u00fcda\u201d, kus Aafrika kolonialism asendatakse Vietnami s\u00f5ja kaose ja hullusega. Conradi lugemine eba\u00f5nnestub v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega, seega ei hakka ma siinkohal soovitama klassiku teost \u201cSalaagent\u201d, mida samuti on v\u00f5imalik ka maakeeles lugeda. Ja vist ei peagi lugema, t\u00e4nap\u00e4eval luusivad Verlocid igal pool meie \u00fcmber, silmad tuleb lahti hoida.<\/p>\n
Selle maailma v\u00e4gevad on otsustanud meid s\u00f5tta t\u00f5ugata, seega peame me oleme s\u00f5jaks ps\u00fchholoogiliselt valmis, v\u00f5tma s\u00f5da sellisena nagu ta tegelikult on ning lugema ja vaatama midagi tuumakamat, kui v\u00e4lisilma laadsed propagandistlikud, lamedad ja magedad valed.<\/p>\n
Oleme j\u00f5udnud olukorda, kus s\u00f5ja ja inimloomuse kohta ei ole v\u00f5imalik mujalt andmeid hankida kui kunstimeistrite parimatest t\u00f6\u00f6dest. Elluj\u00e4\u00e4mine s\u00f5ltub otseselt sellest, kui h\u00e4sti me klassikat tunneme ja kui s\u00fcgavalt kultuurip\u00e4randit m\u00f5istame.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Sven Sildnik,<\/p>\n
Sisepaguluses 16.12.2025<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meie s\u00f5jardite r\u00f5hutud v\u00e4hemusel on \u00f5nnep\u00e4evad, \u00e4sja teatas m\u00f5\u00f5khambuline Tsahkna maailma rahvastele, et Euroopa Liit peab Ukrainas \u201cnaha…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3844,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66461","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115733755551710663","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66461","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66461"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66461\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3844"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66461"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66461"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66461"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}