{"id":66512,"date":"2025-12-17T08:49:12","date_gmt":"2025-12-17T08:49:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66512\/"},"modified":"2025-12-17T08:49:12","modified_gmt":"2025-12-17T08:49:12","slug":"doktoritoo-eestist-on-saanud-keisriloigete-osas-eeskujulik-pohjamaa-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66512\/","title":{"rendered":"Doktorit\u00f6\u00f6: Eestist on saanud keisril\u00f5igete osas eeskujulik p\u00f5hjamaa | Tervis"},"content":{"rendered":"

Peale taasiseseisvumist moodustasid keisril\u00f5iked k\u00f5igist s\u00fcndidest Eestis kuus protsenti, mida oli ohtlikult v\u00e4he. Viimased 20 aastat on selliste s\u00fcndide osakaal p\u00fcsinud WHO soovituste j\u00e4rgi eeskujuliku viiendiku ringis, osutab Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6<\/a>.<\/p>\n

“Keisril\u00f5ige on suur operatsioon ja seda peaks tegema ainult meditsiinilisel n\u00e4idustusel. Kui naine saab ise s\u00fcnnitusviisi valida, m\u00f5jutab see keisril\u00f5igete osakaalu v\u00e4ga tugevalt,” \u00fctleb Tervishoiuk\u00f5rgkooli \u00e4mmaemanduse \u00f5ppej\u00f5ud ja Eesti esimene arstiteaduse doktorikraadiga \u00e4mmaemand Kaire Sildver. Tema s\u00f5nul on Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO ja Euroopa erialaliidud seadnud praegu keisril\u00f5igete soovituslikuks osakaaluks 15\u201320 protsenti k\u00f5igist s\u00fcndidest.\u00a0<\/p>\n

“Keisril\u00f5ige on suur operatsioon ja seda peaks tegema ainult meditsiinilisel n\u00e4idustusel.”<\/p>\n

Kuidas n\u00e4eb selle soovituse valguses v\u00e4lja Eesti ja Soome s\u00fcnnistatistika, v\u00f5ttis Sildver luubi alla oma \u00e4sja kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s. T\u00e4psemalt uuris ta v\u00f5rdlevalt operatiivsete s\u00fcnnituste osakaalu kummaski riigis aastatel 1992\u20132023. Selleks vaatas ta m\u00f5lema riigi meditsiinilise s\u00fcnniregistri andmetest l\u00e4bi k\u00f5ik 31 aasta jooksul aset leidnud s\u00fcnnitused. “Eesti on suutnud keisril\u00f5igete arvus hoida pigem P\u00f5hjamaade trende, mitte minna kaasa l\u00f5unapoolsete riikidega, kus selline s\u00fcnnitamine on v\u00e4ga sage,” toob Sildver v\u00e4lja.<\/p>\n

Eesti tase on p\u00f5hjamaine<\/p>\n

Operatiivne s\u00fcnnitusabi h\u00f5lmab keisril\u00f5ikeid, aga ka operatiivset vaginaalset s\u00fcnnitust ehk vaakum- ja tangis\u00fcnnitust. Kaire Sildver uuriski k\u00f5iki selliseid juhtusid, kus naine vajas lapse ilmale toomiseks arstide sekkumist. Tema s\u00f5nul v\u00f5ttis Eesti selles k\u00fcsimuses l\u00e4inud k\u00fcmnenditel paljuski Soomest eeskuju.<\/p>\n

“Soomes oli selliste s\u00fcnnituste tase 1992. aastal 15 protsenti ja t\u00f5usis v\u00e4he,” toob Sildver v\u00f5rdluseks v\u00e4lja. Aastani 2019 p\u00fcsis operatiivsete s\u00fcnnituste osakaal Soomes 16\u201317 protsendi ligidal. N\u00fc\u00fcdseks on see n\u00e4itaja t\u00f5usnud kas koroonaaja v\u00f5i muude tegurite t\u00f5ttu Soomes viiendiku juurde.<\/p>\n

Eesti j\u00e4i iseseisvuse taastamise j\u00e4rel, 1992. aasta seisuga, Soomest \u00fcksjagu maha. “Meil ei olnud nii palju v\u00f5imalusi ja seet\u00f5ttu oli meie keisril\u00f5igete protsent sel ajal kuus protsenti. See ei l\u00e4inud juba siis kokku WHO soovitusliku keisril\u00f5igete protsendiga, mis oli sel ajal 15 protsenti,” osutab Sildver. Tema s\u00f5nul oleks kuus protsenti v\u00f5rreldav t\u00e4nap\u00e4evase Aafrika tasemega, kus s\u00fcnnitusabi on raskesti k\u00e4ttesaadav. Liiatigi on WHO n\u00fc\u00fcdseks kergitanud oma soovituse m\u00e4\u00e4ra 15\u201320 protsendini.<\/p>\n

“P\u00f5hjamaad \u2013 Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island \u2013 on tegelikult k\u00f5ik v\u00e4ga eeskujulikud oma s\u00fcnnitusabi n\u00e4itajate poolest.”<\/p>\n

Kui 1990. aastate alguses oli Eestis inventari v\u00e4he ja kasutada olid veel N\u00f5ukogude juhendid, siis sealt peale hakkas kohalik s\u00fcnnitusabi Sildveri s\u00f5nul j\u00f5udsalt arenema. Paremaks l\u00e4ksid nii v\u00f5imalused, tehnoloogia kui ka juhendid. “Umbes 2007. aastal keisril\u00f5igete protsent stabiliseerus ja j\u00e4i 19\u201320 protsendi piiri juurde, mis kestab t\u00e4nap\u00e4evani,” m\u00e4rgib \u00e4mmaemand.\u00a0<\/p>\n

Edaspidi on Eestil \u00f5nnestunud Sildveri s\u00f5nul \u00fcpris h\u00e4sti soovitatud piires p\u00fcsida: m\u00f5nel aastal on keisril\u00f5ikega s\u00fcndinud 21 protsenti, teisel j\u00e4lle 20 protsenti lastest. “Kui toon v\u00f5rdlusena v\u00e4lja teisi Euroopa riike, siis p\u00f5hjamaad \u2013 Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island \u2013 on tegelikult k\u00f5ik v\u00e4ga eeskujulikud oma s\u00fcnnitusabi n\u00e4itajate poolest,” t\u00f5deb ta. Sama ei saa \u00e4mmaemanda s\u00f5nul \u00f6elda k\u00f5ikide Euroopa riikide kohta. N\u00e4iteks moodustavad Poolas keisril\u00f5iked 44 ja K\u00fcprosel 54 protsenti k\u00f5igist s\u00fcnnitustest.\u00a0<\/p>\n

Sildveri s\u00f5nul s\u00f5ltub niisugune statistika esiteks sellest, kas naistel on v\u00f5imalik ise oma s\u00fcnnitusviisi valida. “Teine v\u00e4ga tugev m\u00f5jutaja on raha. Kui riik rahastab haiglaid v\u00f5i arste nii, et keisril\u00f5ige maksab palju rohkem kui normaalne s\u00fcnnitus, on haiglal v\u00f5i arstil kasulikum teha rohkem keisril\u00f5ikeid,” selgitab ta. Lisaks s\u00f5ltub operatiivsete s\u00fcnnituste osakaal riiklikult reguleerivatest juhenditest: kuidas ja kui rangelt need on koostatud ning kui arenenud on \u00e4mmaemandus selles riigis. Paljud uuringud on Sildveri s\u00f5nul leidnud, et kvaliteetne \u00e4mmaemandusabi on \u00fcks olulisemaid m\u00f5jutegureid.\u00a0<\/p>\n

Iga haigla statistika loeb<\/p>\n

Oma doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitles Kaire Sildver muu hulgas operatiivsete s\u00fcnnitustega kaasas k\u00e4ivaid riskitegureid. Esimene neist on epiduraali kasutamine. Tegemist on valuvaigistava s\u00fcstiga, millega tuimestatakse naise seljaaju \u00fcmbrus, et v\u00e4hendada s\u00fcnnitusvalu. “Epiduraali kasutamine on v\u00e4ga palju sagenenud, kuigi Soomes kasutatakse seda lausa poole rohkem kui meil,” s\u00f5nab \u00e4mmaemand. Teiseks s\u00fcnnitavad naised kogu Euroopas \u00fcha vanemas eas. “Kui naine on vanem, on tal rohkem kroonilisi haiguseid ja muid riske, mis v\u00f5ivad omakorda t\u00f5sta keisril\u00f5ike ja ka operatiivse vaginaalse s\u00fcnnituse ohtu,” seletab Sildver.<\/p>\n

Samuti andis ta v\u00e4itekirja valguses Eesti meditsiinis\u00fcsteemile soovitusi, kuidas praegust head taset hoida. “Eelk\u00f5ige peaks iga haigla ise j\u00e4lgima oma keisril\u00f5igete trende,” m\u00e4rgib ta. WHO soovitab keisril\u00f5ikega s\u00fcnnitajad jaotada Robsoni kriteeriumitest l\u00e4htuvalt k\u00fcmnesse kategooriasse. Igas r\u00fchmas on WHO seatud soovituslikud keisril\u00f5igete piirm\u00e4\u00e4rad. Robsoni kriteeriumid sobivad anal\u00fc\u00fcsimiseks ka operatiivsete vaginaalsete s\u00fcnnituste puhul.\u00a0<\/p>\n

“Epiduraali kasutamine on v\u00e4ga palju sagenenud, kuigi Soomes kasutatakse seda lausa poole rohkem kui meil.”<\/p>\n

“Kui hakkame piirm\u00e4\u00e4rasid \u00fcletama, peame sisse vaatama: miks on keisril\u00f5igete t\u00f5us tekkinud?” osutab \u00e4mmaemand. V\u00f5ib-olla vajaksid n\u00e4iteks esmas\u00fcnnitajad rohkem t\u00e4helepanu. V\u00f5ib-olla vajaks aga uurimist, miks t\u00f5useb korduvkeisril\u00f5igete arv. Igal juhul peaks lisaks riiklikule statistikale iga haigla Sildveri s\u00f5nul eraldi oma statistika p\u00f5hjal j\u00e4reldusi tegema.<\/p>\n

“S\u00fcnnituste arv on languses kogu Euroopas, sealhulgas Eestis ja Soomes. Riikliku tervishoiupoliitika seisukohast on oluline suurendada s\u00fcndimust, t\u00e4htis on p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu s\u00fcnnitusviisi valikule,” lisab ta. Igal riigil peab Sildveri s\u00f5nul olema h\u00e4sti toimiv Meditsiiniline S\u00fcnniregister. Seejuures on k\u00f5rge kvaliteediga registriandmed vajalikud t\u00f5endusp\u00f5histe tervishoiupoliitiliste otsuste tegemiseks.<\/p>\n

Sellisel juhul saavad Sildveri s\u00f5nul edasi areneda nii \u00e4mmaemandate kui ka laiemalt kogu s\u00fcnnitusabi valdkond. Isikustatud andmete anal\u00fc\u00fcs on muutunud keeruliseks, kuna lubade saamine on raskendatud ning sellega kaasnevad suured kulud. See aga m\u00f5jutab negatiivselt tervishoiu arengut ning takistab riikidevahelisi v\u00f5rdlusi ja tervishoiu kvaliteedi anal\u00fc\u00fcse. “Tervishoiupoliitilised otsused, ravijuhendid, registriandmete kogumine ja operatiivsete s\u00fcnnituste trendide anal\u00fc\u00fcs eri riikides aitavad parandada emade ja vasts\u00fcndinute tervisetulemusi,” t\u00f5deb Sildver.<\/p>\n

Kaire Sildver kaitses doktorit\u00f6\u00f6<\/a> “Operative deliveries in Estonia and Finland, 1992\u20132023” (“Operatiivsed s\u00fcnnitused Eestis ja Soomes 1992\u20132023”) 24. novembril Tartu \u00dclikoolis. T\u00f6\u00f6d juhendasid Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Piret Veerus, Tartu \u00dclikooli epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang ning Finnish Institute for Health and Welfare’i (Soome) ja Karolinska Instituudi (Rootsi) juhtivteadur Mika Gissler. Oponeeris Lodzi Meditsiini\u00fclikooli professor Piotr Sieroszewski.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Peale taasiseseisvumist moodustasid keisril\u00f5iked k\u00f5igist s\u00fcndidest Eestis kuus protsenti, mida oli ohtlikult v\u00e4he. Viimased 20 aastat on selliste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66513,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,33877,34,36,29125,29126,33873,33876,2234,26527,23796,33875,2424,33874],"class_list":{"0":"post-66512","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-epiduraal","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kaire-sildver","17":"tag-keisriloige","18":"tag-laps-ema","19":"tag-operatiivne-sunnitus","20":"tag-sund","21":"tag-sunnikaart","22":"tag-sunnitus","23":"tag-sunnitusabi","24":"tag-tartu-ulikool","25":"tag-tervishoiukorgkool"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115734051154381438","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66512","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66512"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66512\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66513"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66512"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66512"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66512"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}