Kui Eesti linnades Venemaa raketi- ja droonir\u00fcnnakute eest varjumise kohad sisuliselt puuduvad, siis Soome ja Iisraeli kogemustest \u00f5ppides saaks luua piisavad varjumiskohad miljonile inimesele vaid kahe aastaga, kirjutab Jaanis Otsla.<\/p>\n
Sel s\u00fcgisel on eetrit j\u00e4lle t\u00e4itnud uudised sellest, kuidas Venemaa on koondanud oma rakettide ja kaugmaadroonide j\u00f5u Ukraina linnade, eriti Kiievi r\u00fcndamisele. Tsiviilelanike r\u00fcndamine ongi Venemaa teadlik strateegia.<\/p>\n
V\u00f5imaliku s\u00f5ja ajal annab olulise kindlustunde see, kui teame, et meie inimesed on kaitstud ja neil on koht, kuhu minna, kui raketid taevast alla kukuvad. Eestis sellised varjendid peaaegu puuduvad, moodustades meie kaitsev\u00f5imes olulise l\u00fcnga. Kuigi lahendus on meile igati j\u00f5ukohane ja teostatav, vajab see teema olulisuse teadvustamist ja julget kastist v\u00e4lja m\u00f5tlemist.<\/p>\n
Varjendisse tuleb j\u00f5uda kahe minutiga<\/p>\n
Sellistele teemadele keskendus oktoobri l\u00f5pus Sisekaitseakadeemias toimunud rahvusvaheline elanikkonnakaitse konverents. Soome elanikkonna varjendite ekspert Pasi Raatikainen t\u00f5i v\u00e4lja, et kuna Venemaal on vaja naftaekspordiks liikuda L\u00e4\u00e4nemerel ja tuumaheidutuseks allveelaevadega P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4merel, siis s\u00f5ja korral P\u00f5hja-Euroopas oleks just Eesti ja Soome operatsioonide keskmes.<\/p>\n
Samuti, kuna me asume Venemaale nii l\u00e4hedal, on meie puhul v\u00e4ga v\u00e4ike ka raketir\u00fcnnaku eelhoiatusaeg. N\u00e4iteks Narva piirkonnas \u00f5hur\u00fcnnaku korral hoiatusaeg praktiliselt puudub, Tallinnasse v\u00f5i Helsingisse j\u00f5uavad h\u00fcperhelikiirusega raketid kohale 2\u20133 minutiga, Saaremaale viie minutiga. Mis oleks k\u00f5ige targem plaan, kuidas meie inimesi selle ohu vastu kaitsta?<\/p>\n
Tugevdatud kelder on t\u00e4iesti piisav ja lisaks ka soodne<\/p>\n
Eestis vaadatakse sageli imetlusega Soome suurte avalike varjendite s\u00fcsteemi poole. Kuid, nagu Soome asjatundja ise v\u00e4lja t\u00f5i, on need rajatud aastak\u00fcmneid tagasi ja teistsuguste, pommi- ja gaasir\u00fcnnakute vastu. Sellist s\u00fcsteemi ei tasu Eestil \u00fcks-\u00fchele kopeerida, sest l\u00fchikese eelhoiatusajaga sellisesse n\u00e4iteks kvartali peale \u00fchisesse suurde varjendisse ilmselt joosta ei j\u00f5ua.<\/p>\n
Eesti v\u00f5imaliku eeskujuna on r\u00e4\u00e4gitud ka Iisraelist, kus varjendid asuvad sisuliselt igas korteris v\u00f5i korrusel. See on l\u00fchikese eelhoiatusaja m\u00f5ttes palju parem lahendus, kuid oleks j\u00e4llegi v\u00e4ga kallis ning niimoodi saaks varjendeid rajada ennek\u00f5ike alles ehitatavatesse majadesse. Aga meil oleks ju varjumiskohti vaja kiiresti, odavalt ja k\u00f5igile.<\/p>\n
“Kus keldreid ei ole, pakuvad piisavat kaitset ajutised, maapinnale betoonplokkidest rajatud varjendid.”<\/p>\n
Hiljutised ekspertanal\u00fc\u00fcsid, sh Soome kaitsev\u00e4e tehtud eksperimendid n\u00e4itavad, et tegelikult piisab raketir\u00fcnnaku vastu ka tavaliste keldrite tugevdamisest. Kus keldreid ei ole, pakuvad piisavat kaitset ajutised, maapinnale betoonplokkidest rajatud varjendid. Varjend ei pea olema tingimata maa all.<\/p>\n
\u00dche hiljutise eksperthinnangu kohaselt maksaks Eestis keldrite tugevdamise ja ajutiste maapealsete varjendite kujul miljonile inimesele varjumiskohtade loomine 600\u2013650 miljonit eurot. T\u00f6\u00f6 saaks realistlikult \u00e4ra teha kahe aastaga.<\/p>\n
Varjendite ps\u00fchholoogilist t\u00e4htsust ei saa alahinnata. Me ostame aina uusi relvi, et m\u00f5ne aasta p\u00e4rast olla valmis h\u00e4vitama Venemaa relvas\u00fcsteeme juba Venemaa pinnal. Samal ajal peaksid k\u00e4ima ehitust\u00f6\u00f6d, et neid relvi vajadusel kasutavad reservv\u00e4elased saaksid kindlad olla, et nende l\u00e4hedastel on koht, kuhu varjuda.<\/p>\n
Kuna tegu on investeeringuga Eesti kaitstusse ja ennek\u00f5ike meie inimeste turvatundesse, oleks ilmselt asjakohane seda rahastada mh ka laenuga. Selline riiklik tellimus annaks hoogu juurde ka endiselt visalt taastuvale majanduskasvule.<\/p>\n
Juba oleme \u00f5igel teel, kuid pangem sisse k\u00f5rgem k\u00e4ik<\/p>\n
Loomulikult on nii riigikogu kui valitsuse liikmed varjendite olulisusest teadlikud. 2025. aasta septembris v\u00f5ttis riigikogu vastu h\u00e4daolukorra seaduse muudatuse, mille kohaselt tuleb j\u00e4rgmise aasta 1. juulist rajada uutesse elamutesse v\u00f5i avalikesse hoonetesse, mille pindala on v\u00e4hemalt 1200 ruutmeetrit, mitteavalik varjend v\u00f5i kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks.<\/p>\n
Ka selliseid reegleid ja arendusi on vaja. Hiljuti Eestit v\u00e4isanud ja meie olukorda kommenteerinud eksperdid olid \u00fchel n\u00f5ul, et Eesti arendatav elanikkonnakaitses\u00fcsteem peab olema mitmekihiline ja variantiderohke. Kuid see on pikaajaline meede, mille m\u00f5ju v\u00f5ib avalduda alles 10\u201320 aasta p\u00e4rast. Ometi r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks laskemoona ostmisel ju vajadusest olla v\u00f5imalikuks s\u00f5jaks valmis juba paari aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Seega tasuks t\u00f5siselt kaaluda ka investeeringuprogrammi, mis tekitaks kahe aastaga t\u00e4iesti piisavad elementaarsed varjumiskohad miljonile Eesti inimesele. Nagu Ukraina kogemus paraku kinnitab, teeb f\u00fc\u00fcsiliste kahjude ja vigastuste k\u00f5rval veel suurematki \u00fchiskondlikku laastamist\u00f6\u00f6d vaimne pinge, hirm ja stress.<\/p>\n
Kindel varjumiskoht minuti kaugusel, enamasti omaenda kodu keldris, aitaks selle n\u00e4htamatu, aga seda ohtlikuma vaenlase tekitatud kahju kindlasti leevendada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Eesti linnades Venemaa raketi- ja droonir\u00fcnnakute eest varjumise kohad sisuliselt puuduvad, siis Soome ja Iisraeli kogemustest \u00f5ppides…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66560,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,5921,33922,34,36,619,33923,33924,18382,4624,3574,1049,113,9090,16127,96],"class_list":{"0":"post-66559","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elanikkonnakaitse","14":"tag-elumajad","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-iisrael","18":"tag-jaanis-otsla","19":"tag-keldrid","20":"tag-ohurunnak","21":"tag-riigikaitse","22":"tag-sisekaitseakadeemia","23":"tag-soda","24":"tag-soome","25":"tag-varjendid","26":"tag-varjumiskohad","27":"tag-venemaa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115734266786875568","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66559","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66559"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66559\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66560"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66559"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66559"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66559"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}